Äripäev: Kas kulla hinna tõus jätkub?

Rainer Saad

Äripäev, 8. märts 2017

Kulla hind on alates detsembri põhjast hoogsalt tõusnud, kuid kas rallile on oodata ka lisa?

Detsembri keskpaigast, kui USA keskpank tõstis intressimäärasid, on kulla hind tõusnud üle 8 protsendi. Kulda investeerijaid huvitab kindlasti see, mis järgmiseks saama hakkab. Silmapiiril ja seljataga on ridamisi sündmusi ja taustaks on jätkuvalt kasvav riikide võlakoorem. Kui viimast arvestada, võib kulla hind olla alles pikaajalise tõusutsükli alguses ning vahepealset langust saab võrrelda justkui väikese nohuga.
Võlaprobleemid lahendamata

Riikide võlakoorem kasvab ning see on paisunud juba üle 69 triljoni dollarini. Nii kaua, kui sa oled seda artiklit lugenud, on tiksunud juurde rohkem kui 2 miljonit dollarit võlga. Maailma suurim riigivõlg on 20 triljonit dollarit ja see kuulub Ameerika Ühendriikidele.

ASi Tavid nõukogu liige ja kulla suuna juht Meelis Atonen ütles, et tema kulla hinna lühiajalisele muutusele tähelepanu ei pööra ning oluline on globaalne probleem nimega võlakriis, mille lõpust on poliitikud erinevates maades korduvalt rääkinud, aga millele lahendust siiski leitud ei ole. „Tõsi, ajutist leevendust on andnud odava raha lühiajaline turgudele külvamine, ent tervikprobleem koos hilisemate võimalike tagajärgedega on jäänud ja kasvab üha. Selle valguses on kulla hinna jätkuv tõus väga loogiline,“ ütles Atonen.

Tema sõnul tõi keskpankade rahatrükk ainult ajutist leevendust võlakriisile ning odava raha külvamine turgudele pole põhiprobleemi lahendanud. „See muidugi ajutiselt leevendas probleemi ja küllap tekkis paljudel tunne, et võlakriisi võib lõppenuks lugeda. Inimesed selles ootuses ka reageerisid ning kulla hindki langes järsult. Aeg on näidanud, et võlakriisi lõpp oli siiski näiline ja inimeste vahepeal tekkinud usk hakkab taas kaduma. Nii tõuseb ka kulla hind,“ sõnas Atonen.

 

Kuld on reageerinud riskidele
LHV Panga analüütik Erko Rebane ütles, et kulla nõudluse ja hinna kasvu peamine veduri oli eelmisel aastal suurenenud investeerimishuvi ETFide kaudu, mis võis olla tingitud Brexiti referendumi ja USA presidendivalimiste tõttu kerkinud ebakindlusest. „Kuna brittide otsuse mõju nii Suurbritannia kui ka ülejäänud Euroopa majandusele on osutunud arvatust tagasihoidlikumaks ning ka Donald Trumpi võidu puhul asendus esialgne skeptiline suhtumine fiskaalstiimulile orienteeritud optimismiga, vähendati novembris ja detsembris järsult kulla positsioone,“ sõnas Rebane.

Atoneni sõnul ei ole Trumpi presidendiks saamine kulla hinnale sisulist mõju avaldanud. „Korra, valimispäeval, toimus väike jõnks, aga vaid korraks. Tegelik mõju selgub pikema aja jooksul. Hetkel on vara veel hinnata. Sealt tuleb ideid kui küllusesarvest, aga teod võivad sootuks teiseks osutuda,“ sõnas ta.

Aasta algusest on osa kapitalist tagasi ETFidesse voolanud, mis Rebase sõnul võib olla ajendatud võimalikest pingetest rahvusvahelises kaubanduspoliitikas ja eelseisvatest valimistest mitmel pool Euroopas, eeskätt Prantsusmaal. „Küsitluste järgi pole küll Marine Le Peni saamine Prantsusmaa järgmiseks presidendiks ning riigi lahkumine Euroopa Liidust kuigi tõenäoline, kuid sarnaselt alahinnati eelmisel aastal Brexiti stsenaariumit,“ ütles Rebane.

 

Kullale suurt tõusu ei prognoosita

Kanada investeerimispank RBC Capital Markets prognoosib, et kullauntsi hind kaupleb sel aastal 1245 dollari ümber. Järgmise aasta hinnaks prognoositakse 1303 dollarit.

Investeerimispank usub, et uuel aastal kasvab nõudlus kuldehete järele ning see tõstab kulla hinda. RBC prognoosib ka seda, et keskpangad hakkavad oma kullavarusid suurendama.

Hollandi panga ABN Amro teatel kaupleb kuld sel aastal 1131 dollari ümber, mis on umbes 80 dollarit madalam hind, kui see on praegu. Nähakse ka võimalust, et untsi hind langeb 1100 dollarile. „Investori vaatevinklist on vähe põhjust, miks kulda oma portfellis hoida, sest suurt inflatsioonisurvet tulemas ei ole ning USA keskpank on lubanud sel aastal mitu korda intressimäärasid tõsta,“ kirjutasid ABN Amro analüütikud.

Kuigi Hollandi pank on aasta esimese poole suhtes pessimistlik, nähakse, et aasta teises pooles kaupleb kuld 1200 dollari ümber.

 

Neli huvitavat kullaaktsiat

Need neli kullaaktsiat on viimase 12 kuu jooksul tõusnud ligi 30–100 protsenti, seetõttu võivad pakkuda investorile huvi.

DRDGold Limited – aktsia on tõusnud 30%. Lõuna Aafrikas tegutseva kullakaevandaja turuväärtus on 268 miljonit dollarit ning eelmisel aastal kasvas ettevõtte käive 16%, 182 miljonile dollarile. Tegemist pole traditsioonilise kaevandusfirmaga, sest ettevõte töötleb kullakaevanduse jäätmeid, otsides niiviisi kulda. Investoritele võib DRDGold meeldida, sest ettevõttel on tugev rahavoog ning kõrge 9% dividenditootlus.

McEwen Mining – aktsia on tõusnud 50%. Tegemist on Kanada päritolu kullakaevandajaga, mis tegutseb Argentinas, Mehhikos ja Ameerika Ühendriikides. Investoritele võib McEwen meeldida, sest ettevõte on suutnud vähendada tootmiskulusid ning prognoosib järgmisteks aastateks järjepidevat kasvu.

Klondex Mines – aktsia on tõusnud 70%. Kanada ettevõte, mis tegutseb peamiselt Põhja-Ameerikas. Tootmine on alates 2013. aastast kasvanud 80%. Eelmisel aastal toodeti 150 000 untsi kulda. Investoritele aga teadmiseks, et kuigi tootmine kasvab, on teevad sama ka tootmiskulud.

Compania de Minas Buanaventura – aktsia on tõusnud 95%. Peruu kullakaevandaja, millel on kontrolliv osalus kolmes Peruu väärismetalle kaevandavas ettevõttes. Kullakaevandaja aastakäive on miljard dollarit ning kolmanda kvartali tulemustes teatas ta, et tootmiskulud vähenesid 51%.

 

Allikas: http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2017/03/08/kas-kulla-hinna-tous-jatkub


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid