Hiina kullapoliitika

Avaldatud Teisipäev, 06 November 2012 10:39


Toomas Kask


 


Kuld, kui jõukuse etalon, on läbi aegade löönud inimestel silmad kilama. Enamus maailma riike hoiustab kulda ja ei kavatse seda käiku lasta ka praegusel murrangulisel ajal. Näiteks soovitati Itaalial võlakriisi katteks oma kullavarud maha müüa. Loomulikult ei ole Itaalia midagi nii rumalat teinud. Kulla väärtus on eelkõige psühholoogiline. See on üks usaldusväärseim „vihmavari“ ühiskondlike kokkulepete seas, sest kui võlakirjad seisnevad tühjadel lubadustel ja virtuaalsetel nullidel, siis kulda on võimalik käega katsuda.


Aastast 1900 on kulla väärtus tõusnud 4500%. Haruldased kuldmündid on aga tõusnud keskmiselt 7500% väärtuses[1]. Naljakal… pigem kurval kombel aga Eesti nii ei arvanud. Nimelt müüs Eesti Pank 1992. aastal tagasisaadud 11,4 tonnist kullast 11,1 tonni maha. Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees sõnul vahetati kuld „likviidsemate ja tulusamate arenenud riikide võlakirjade vastu“. Ja nõnda olemegi kogu maailmas kullavarude hoiusega eelviimasel kohal[2].


Kulla maailmaturu hind on suuresti kontrollitud kõigest viie panga poolt Londonis: Bank of Nova Scotia, Barclays Capital, Deutsche Bank, HSBC ja Societe Generale. Antud pangad fikseerivad kaks korda päevas hinda, millega nad kulda ostavad ja müüvad. Enamus maailma börsid tegutsevad just nende hindade põhjal.


Nagu ka sissejuhatusest võis välja lugeda, sõltuvad praeguse maailmakorra „kõige kõvemad“ riikide valuutad suurel määral kullast. Näiteks ajavahemikus 1961 kuni 1968 konspireerisid kaheksa maailma juhtivat riiki kulla hinna tehisliku odavnemise. Manipulatsioon toimus riikide keskpankade kaudu ja mõjutati just neid viite Londoni „kulla-panka“. Kuni tänase päevani on näha kulla börsihindadest, et turg on jätkuvalt kergesti mõjutatav. Kuidas nii?


Nimelt peaks ilma intresskasumita väärismetall – kuld – olema üsna kõikuva väärtusega vara. Just nagu on hõbe ja plaatina. Kui aga vaadata kuidas kõigub kulla hind, siis ilmneb, et viimase kümne aastaga on kulla hind tõusnud või langenud üle 5% ainult kümnel korral! Hõbeda hind on aga sääraseid „hüppeid“ teinud kümne aasta jooksul 80. korda ja nafta hind 137 korda. Kulla hinna stabiilsust saab seletada ainult teadliku manipulatsiooniga.


Praegune status quo võib aga lähiajal katkeda. Nimelt trügib kullaturule jõudsalt sisse Hiina. Aastakümneid oli Hiina elanikel füüsilise kulla omamine karistatav vanglakaristusega. Järsult tegi suurriik oma kullapoliitikas aga kannapöörde ja hakkas 2009. aasta septembris propageerima oma elanike seas kulla soetamist. Valitsus algatas mastaapse kampaania innustamaks kodanikke kulda ostma. Tänaseks päevaks on asi arenenud nii kaugele, et Hiina kodanikud saavad osta igast Hiina pangast kuldplaate neljas suuruses. Lisaks asutas Hiina valitsus üle riigi tuhandeid kullapoode, mis nägevad välja kui tavalised ehtepoed, aga ehete asemel ilutsevad letil kuldplaadid. Ja tegemist ei ole n.ö. kassikullaga. Müügil on sama kvaliteetne kuld kui Šveitsiski. Igas poes on seinal Bloombergi ekraan, mis reaalajas kajastab kulla hinda.


Tekib küsimus: miks säärane äkiline kannapööre Hiina poliitikas? Tuleb silmas pidada, et Hiina ei ole meie mõistes „õigusriik“. S.t. Hiina valitsus võib iga hetk oma kodanikelt nõuda kulla riigistamist, just nagu toimus 1933. aastal Ameerika Ühendriikides. Kõik eelnev on siiski alles vihje sellest, mis on ees. Tõeline eesmärk ei avaldu enne selle aasta juunit, mil Hiina avab oma kullabörsi Pan Asia Gold Exchange (PAGE). See on otsene konkurent Londoni Metals Exchange’le ja New Yorki COMEX’le. Londoni ja New Yorki vahetuspunktid tagavad kulla hinda kõigest 10% ulatuses füüsilise kullaga. Tulevaselt Hiina vahetuspunktilt on oodata aga tükkis suuremat hinna kullaga tagamise protsenti. See võib – mida ta nähtavasti ka teeb – mõjutada siiani toiminud kullahinna stabiilsust.


James Turk kirjutas oma GoldMoney veebilehel, et PAGE mõju ei ole võimalik alahinnata. Hiina valmistab silmnähtavalt ette oma valuuta maailmavaluutaks kujundamist. Selleks kasutatakse kulla ja hõbeda majandusse tagasitoomist. Samal teemal kirjutas Forbes: tuleviku peamine kullavahetus koondub Hiinasse. Sellega kaasneb Hiina valuuta esmakordne domineerimine maailma majanduses.


Hiina jüään rühib aeglaselt kuid sihikindlalt dollari varjus, et õigel hetkel dollar troonilt kukutada. Võttes üle maailma kullaturu ja varudes riigile korralikud kullavarud, suudavad hiinlased tagada oma valuuta maailma traditsioonilise raha sümboliga ja olla järgmine number üks majandus maailmas[3].


Allikad:


1.http://www.youtube.com/watch?v=yWv9QcFGeZ8


2.http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=14709&paperid=A82B0C8E-2E9E-4725-AC6F-56DA1B60C089


3.http://www.dailywealth.com/1997/How-China-Plans-to-Change-the-Way-Gold-Is-Traded


 


http://www.vabamotleja.info/index.php/majandus/71-hiina-kullapoliitika


 


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid