Lisa hinnateavitus

Hiinal on USA majandusvõimu kukutamiseks taskus trumpäss

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 17.01.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
1 769,66 EUR/oz
  
- 5,31 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
21,78 EUR/oz
  
- 0,05 EUR
Hiina USA

Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun
17.01.2023

Mitmed Aasia riigid on ette võtmas samme, et sõltuvust dollarist vähendada. Totalitaarsel Hiinal on selle koha pealt tagataskus trumpäss, mille kasutamisel võidakse maailma finantsmaailm ja kaubandus pea peale pöörata.

Pärast teise maailmasõja lõppu ja Bretton Woodsi konverentsi 1944. aastal sai dollarist vaieldamatult maailma tähtsaim valuuta. See tähendab, et riigid on juba pea sajandi eelistanud oma jõukust ja reserve hoida dollarites, samuti toimub suur osa rahvusvahelisest kaubandusest just ameeriklaste valuutas. Riigid ei soovi saada oma kaupade eest eksootilisi valuutasid, mille väärtused võivad palju kõikuda. Selle tõttu on ka dollar nii-öelda maailma valuutana kasutusele võetud.

See on andnud ameeriklastele väga suure eelise. Pärast kullastandardi kaotamist 1971. aastal nimetatakse praegu kujunenud süsteemi ka petrodollari süsteemiks. Öeldakse, et ameeriklastel on sisuliselt võimalik naftat printida. Kuidas? Kuna rahvusvaheliselt kaubeldakse naftaga dollarites, siis sisuliselt annavad naftatootjad dollarile palju väärtust juurde. Ühendriikidel on võimalus aga dollareid juurde luua ja selle eest lisaks naftale ka muid ressursse osta. Dollari reservvaluuta süsteemi tagavad USA majanduse suurus, sügavad ja ülilikviidsed kapitaliturud ning sõjaline jõud.

Dollarit saab kasutada relvana

Taolist majanduslikku jõudu on võimalik kasutada ka relvana. Kui mõni riik kaotab ligipääsu dollaritele, siis muutub rahvusvaheline kaubavahetus nende jaoks tunduvalt raskemaks. Isegi kui leida alternatiive, siis teised riigid kardavad USAga suhteid ära rikkuda ning järgivad selle tõttu nende eeskuju. Ameeriklastel on võimalik ühtegi tulirelva kasutamata sõdu võita.

USA ja selle liitlased otsustasid Venemaa lõigata ära SWIFTi maksete süsteemist – pankade sõnumisüsteemist, mis võimaldab erinevate pankade vahel lihtsalt raha üle kanda. Hulganisti USA ja Euroopa suurfirmasid lõpetasid Venemaal tegevuse. Samuti keelati mitmete võtmetähtsusega toodete eksport Venemaale.

Hiina on juba praegu loonud SWIFTi maksetesüsteemile alternatiivi, milleks on CIPS (Cross-Border Interbank Payment System). Tõsi, selle osakaal globaalsetes maksetes on jätkuvalt väike. Venemaa on seda samuti kasutama hakanud.

Hiina soovib sõltuvust dollarist vähendada

Kuidas on see teema aga seotud Hiinaga? USA ja Hiina vahelised suhted on viimastel aastatel teravnenud, eriti on sellele viimasel ajal kaasa aidanud pinged Taiwani ümber. Peking peab oma külje all olevat enam kui 20 miljoni elanikuga riiki enda territooriumiks, USA on lubanud riiki Hiina sissetungi eest sõjaliselt kaitsta.

Hiina on aina enam USA-le nii geopoliitikas kui majanduslikus jõus kandadele astumas. Ostujõu pariteedi alusel ületas Hiina sisemajanduse koguprodukt USA oma juba 2017. aastal. Maailmapanga andmetest selgub, et absoluutnumbrites moodustas 2021. aasta seisuga USA maailmamajandusest ligi 24 protsenti, Hiina aga 18,5 protsenti. Arvatakse, et selle näitaja poolest saab Hiinast maailma suurim majandus 2020ndate lõpus või 2030ndate alguses.

USA dollari kasutamine relvana Venemaa vastu tähendab Hiina jaoks, et ka nemad võivad tulevikus majandussõja sihtmärgiks kujuneda. Selle tõttu arvatakse aina enam, et Peking soovib nüüd kiiremini oma sõltuvust dollarist vähendada. See võib lõpuks tuua olukorra, kus globaalne finantssüsteem jaguneb kaheks, mis toob potentsiaalselt kaasa ka paralleelse rahasüsteemi. Hiina juhid on globaalse finantssüsteemi reformist ja USA dollari mõjuvõimu vähendamisest rääkinud juba aastaid.

Hiinal on tagataskus trumpäss

Finantsmaailmas räägitakse sellest vähe, aga Hiinal on selle eesmärgi saavutamiseks tagataskus trumpäss ning selleks on kuld. Ametlikult avaldatud reservidest on neil arvatavasti kulda pea kümme korda rohkem, mis annab neile võimaluse maailma finantsiline jõuvahekord ühe otsusega pea peale pöörata.

Ametlikult on Hiina riiklike kullareservide poolest ligi 2000 tonniga maailmas kuuendal kohal. See moodustab vaid 3 protsenti riigi välisvaluuta reservidest. Näiteks USA puhul moodustab kuld reservidest umbes kolmveerandi.

Hiina on olnud kullareservide osas väga salatsev – alates 2009. aastast on kullavarude mahtu ametlikult teatatud vaid neljal korral. Viimane kord oli eelmise aasta detsembris, mil väidetavalt suurendati varusid kolme aasta taguse ajaga võrreldes vaid 32 tonni võrra.

Samal ajal ostsid keskpangad üle maailma ainuüksi 2022. aasta kolmandas kvartalis ligi 400 tonni kulda. Kokku osteti mullu kümne kuuga 704 tonni kulda, mis on suurim number alates 1967. aastast. Vaid neljandik ostetud kogusest on ametlikult raporteeritud ning arvatakse, et suurte ja varjatud ostude taga on potentsiaalselt Hiina ja Venemaa. Oodatakse, et keskpangad jätkavad ka tulevikus suurte ostude tegemist.

Keskpankade neto kullaostud aastate lõikes (ost miinus müük, tonnides). Allikas: Maailma Kullanõukogu.

Kulda on arvatust rohkem

On peaaegu kindel, et Hiinal on kulda tegelikult kordades rohkem. Esiteks on Hiina olnud alates 2007. aastast maailma suurim kullatootja. Alates 2000. aastast on kaevandatud umbes 6800 tonni kulda ning ettevõtted, mis on riigi käes, moodustavad poole toodangust. Kodumaise kullatoodangu eksport on seejuures keelatud.

Hiina kaevandusfirmad on ostnud osalusi ka välismaal tegutsevates ettevõtetes, näiteks Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ning Aasias. Rahvusvaheline tootmine ületab veidi Hiina kodumaist tootmist. Näiteks Hiina suurim kullakaevandusfirma Zijin Mining on ostnud välismaal kümneid ettevõtteid. Praeguseks moodustab välismaine kullatootmine Zijini kogutoodangust enam kui 50 protsenti.

Samuti tegelevad hiinlased usinalt ka kullaimpordiga. Arvatakse, et alates 2000. aastast on riik importinud vähemalt 6000 tonni kulda, kuigi ka seda numbrit peavad paljud pigem konservatiivseks. On väga tõenäoline, et Hiina on importinud kulda rohkem kui ametlikes numbrites avaldatakse. Kui sinna juurde lisada kumulatiivne kullatootmine, saame numbriks ligi 13 000 tonni. Lisades ka enne 2000. aastat Hiinas omatud kulla, jõuame lähedale 20 000 tonnile.

Mitmed kullaturu eksperdid nagu Ross Norman, Bron Suchecki and Koos Jansen on välja toonud, et Hiinal võib olla 20 000-30 000 tonni kulda, millest umbes pool on valitsuse kontrolli all, ülejäänud on ehetena ja muul kujul inimeste käes. See tähendaks, et Hiinal on praegu juba 10 000-15 000 tonni kulda – tunduvalt rohkem kui USA-l, kelle reservid ulatuvad veidi enam kui 8100 tonnini.

Kas Aasias luuakse dollarile konkurent?

Hiina, Venemaa ja mitmed teised riigid on väljendanud soovi luua dollarile alternatiivne reservvaluuta, mis hakkaks õõnestama USA majanduslikku mõjuvõimu. Suured kullavarud aitavad sellele selgelt kaasa.

USA rahandusministeeriumi järgi müüs Hiina eelmise aasta veebruarist kuni septembri lõpuni 121 miljardi dollari eest USA riigivõlakirju. Selle raha eest saab umbes 2200 tonni kulda. Hiina omas viimati nii vähe USA riigivõlakirju 2010. aastal – see näitab, et riik soovib järk-järguliselt oma sõltuvust dollarist vähendada.

Hiina jüaan moodustab praegu veel globaalsetest rahvusvahelistest maksetest vaid 2 protsenti. USA dollariga tehakse 47 protsenti maksetest ja eurodes 34 protsenti maksetest. Hiina on tegemas aga jõupingutusi, et oma majanduslikku mõju suurendada.

Shanghai börsil loodi 2018. aastal naftafutuurid, millega hakati kauplema jüaanides. Eelmise aasta detsembris külastas Hiina president Xi Jingping Saudi Araabiat ning väljendas soovi osta Lähis-Ida riikidelt naftat jüaanides. Samuti soovitakse jüaanides hakata maksma ka maagaasi eest ning pikem eesmärk on luua regionaalsed või globaalsed tooraineturud, kus toorainetega kaubeldakse jüaanides.

Niinimetatud petrojüaani süsteemi ehitamisel on võtmetähtsusega ka kuld. Kui rahvusvahelises kaubanduses jüaan osaliselt (või arendatav digitaalne jüaan) kullaga tagatakse, muudab see järsult valuuta positsiooni maailmas. Praeguse kulla hinna juures pole jüaani võimalik täielikult kullaga tagada, küll aga on võimalik osaline tagamine.

Kullareservide avaldamine saab paljudele olema suureks üllatuseks. See paneb arvatavasti kulla hinna teistes valuutades väga kiiresti tõusma ning muudab jüaani rahvusvaheliselt atraktiivseks ja kindlaks investeeringuks. See loob jüaanile omakorda tugeva pinnase rahvusvahelises kaubanduses.

Lugemissoovitus Teile