Tellimuse teavitus

Palun jäta oma kontaktandmed ja teavitame Sind koheselt kui toode on laos.


31 g Põhja-Korea hõbemünt, erinevad

Tavidil on harukordne võimalus tutvustada Põhja-Korea 31-grammiseid hõbemünte, mida meie valikus on kokku kaheksa: Accipiter Gentilis, Bald Eagle, Chrysolophus Pictus, Grus Japonensis, Strix Aluco, Horse, Hunting ja Blue Dragon. Kõigi hõbemüntide esiküljel on kujutatud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vappi. Kaasaegseid münte vermitakse Korea Rahvademokraatliku Vabariigi Keskpangas ning Fu Qiang riiklikus rahapajas.

Hõbemündi nimiväärtus on 20 Põhja-Korea vonni, münt on valmistatud puhtast hõbedast prooviga 999. Erinevalt teiste riikide investeerimismüntides kaaluvad Põhja-Korea puhtast hõbedast mündid täpselt 31 grammi ehk 0.99667 untsi (Tavidi valikus olevate 10-vonniste hõbemüntide kaal on 1 unts). Teadaolevalt on Põhja-Korea müntide tiraaž väga piiratud. Seetõttu on Põhja-Korea 31-grammised hõbemündid suurepärane valik neile kollektsionääridele, kes soovivad oma kollektsiooni lisada äärmiselt haruldasi eksemplare. Mündid on ostetud Euroopast ning on pärit Põhja-Korea vastaste sanktsioonide eelsest ajast.

Ostu sooritades palume täpsustada, millist münti soovite. Vanematel hõbemüntidel võib esineda pikast seismisest tingitud värvimuutusi.

Ideaalne toode investeerimiseks ja kollektsioneerimiseks


  • Müüme 1+89.15 €
  • Ostame 1+13.37 €
  •  
  • Ühiku hind89.15 €

Mine ostukorvi

Pood on hetkel suletud, proovi hiljem uuesti

Võrdle toodet

  • Põhja-Korea 31 g hõbemündid on äärmiselt haruldased. Tavid pakub neid erakordseid münte väga väikeses koguses. 
  • Põhja-Korea 31 g hõbemündid sobivad kingituseks. Puhtast hõbedast kingitusele lisab emotsionaalset väärtust selle sügavam tähendus, näiteks õnnekurg noorpaaridele, kodukakk koolilõpetajale.
  • Põhja-Korea 31 g hõbemündid on valmistatud puhtast hõbedast prooviga 999. Mündi pinna töötlus ning läikivate ja mattide detailide vaheldumine paneb kujutise elama.
  • Põhja-Korea 31 g hõbemündid sobivad kollektsionääridele. Need hõbedast haruldused täiendavad iga haruldaste müntide kollektsiooni.

Accipiter Gentilis

Põhja-kanakull, ladinakeelse nimetusega Accipiter Gentilis, on Põhja-Korea rahvuslind ja see on ka põhjus, miks see suursugune lind on leidnud koha riigi müntidel. Haugaslaste sugukonda kuuluva röövlinnuna on keskmise suurusega kanakull on ära teeninud nii-öelda tõelise kulli kuulsuse. Põhja-kanakull pesitseb Korea poolsaare põhja- ja keskosas, ent rändab vahel lõunapoole talvituma. Ajalooliselt on korealased kasutanud kanakulle faasanite, tuvide ja jäneste jahtimiseks. Linnu teaduslik nimetus Accipiter Gentilis tähendab ladina keeles aadellikku kulli ja tuleneb sõnadest 'accipere' (haarama) ning 'gentilis' (suursugune, aadellik), kuna keskajal tohtisid pistrikujahil kanakulle kasutada vaid aadlikud.

 

Grus Japonensis

Jaapani kurg ehk õnnekurg (ladina keeles Grus Japonensis) on maailma haruldaseimate kurgede hulka kuuluv Ida-Aasia suurim kureline. Seda lindu peetakse Aasia maades õnne, pikaealisuse ja truuduse sümboliks. Täiskasvanud õnnekure pealage ehib erkpunane sulgedeta kroon, mis paaritumishooajal muutub veelgi silmatorkavamaks. Linnu lumivalge sulestiku taustal torkavad silma mustad tiivaotsad, mistõttu tundub, et seistes on ka kure sabaosa on must, ent tegelikult on see samuti valge.

 

Chrysolophus pictus

Kuldfaasani ehk hiina faasani ladinakeelne nimetus tuleb vanakreekakeelsest sõnast 'khrusolophos', mis tähendab kuldse harjaga ning ladinakeelsest sõnast 'pictus' - värvitud. Nimetus viitabki linnu värvikirevale välimusele. Kuldfaasani põhielukohaks on Lääne-Hiina mägialade metsad, ent üksikuid populatsioone on üle maailma. Isaslind 90-105 cm pikk ning eksimatult äratuntav oma kuldse peanupu ja erepunase kehaga, kaela katab oranži-mustakirju triibustik. Emaslind on oma pruunikirju sulestikuga märksa tagasihoidlikum, ning erinevalt isaslinnust, kelle saba moodustab kehapikkusest 2/3, on emaslinnu saba pool kerepikkusest. Kuldfaasanid on võimeliselt lühikeseks vahemaaks lendu tõusma, ent tavapäraselt kõnnivad maapinnal.

 

Valgepea-merikotkas (Bald Eagle)

Põhja-Korea Bald Eagle mündil (eesti keeles 'kiilas kotkas') kujutatud kuninglik lind pole tegelikult kiilas, vaid tema valgete sulgedega kaetud pea pea näib šokolaadipruuni sulestikuga keha ja tiibade kõrval eemalt vaadates paljas. Täiskasvanud linnu sulestik on ühtlaselt pruun, lisaks peale on valge ka tema üpris pikk kiilukujuline saba. Valgepea-merikotka ladinakeelne nimetus Haliaeetus leucocephalus tulenebki kreekakeelsetest sõnadest hali (meri), aiētos (kotkas) leuco (valge) ja cephalos (pea). 

Valgepea-merikotka levila on Põhja-Ameerikas, ulatudes Alaskast Mehhikoni. 1782. aastal nimetati ta USA Kongressi otsusega USA vapilinnuks. Pesitsuspaiga valimisel on olulisimaks suurte avatud veekogude olemasolu koos rikkaliku toiduvaruga, ning suurekasvulised puud pesa rajamiseks.  Valgepea-merikotka põhitoit on kala, röövlinnuna sööstab ta vee kohale ja haarab saagi osavalt oma teravate küüniste vahele.

 

Strix Aluco

Kodukakk ehk suurpeakull (ladinakeelse nimetusega Strix Aluco) on umbes varesesuurune, suure ümara pea ja suhteliselt lühikese sabaga öökull. Tiibade siruulatus võib küündida meetrini. 

Nagu kõigil kaku perekonna liikidel, ümbritseb ka kodukakul silmi muust sulestikust eristuv lai sõõrjas ala ehk loor. Sellest eristuvad tumedad silmad ja kahkjaskollane nokk. Kodukaku pead poolitab noka kohalt algav tumedatest sulgedest triip, mida palistavad heledad suled. Mujalgi sulestikus, eriti peas, kuklal ning rinnal, leidub tumedaid pikitriipe. Kodukakke on mitut karva, roostepruunist hallini. Värvitoon ei olene linnu soost ega vanusest. Eestis on kodukakk kõige sagedamini kohatav kakuline. Lind vajab mahukaid ja suureavalisi puuõõnsusi, kus pesitseda ja päeviti peituda.

Tihti arvatakse, et kodukakul on erakordne pimedas nägemise võime, kuid tegelikult ei ole tema silma võrkkest sugugi tundlikum kui inimesel. Öise jahi õnnestumise kindlustab hoopis suurepärane kuulmine, tema asümmeetriliselt paiknevad kõrvad aitavad saaki tabada ka ilma seda nägemata. Kodukaku öise eluviisi ning omapärased huiked tekitavad inimestes sageli kõhedust.

Mõnedes kultuurides jälle on öölkulli ümmargusi silmi vaadeldud kui põhjatu tarkuse allikat, öökullist on saanud arukuse sümbol. Ilmselt tuleneb see mütoloogiast, kuna tarkusejumalanna Ateena saatja oli just nimelt see salapärane lind.  

 

Hobune (Horse)

Hobune sümboliseerib maailma eri kultuurides viljakust, jõukust ja ka salapära. Aasia kultuuris on hobusel väga eriline roll. Üks põhjuseid, miks kujutada mündil hobust, on kindlasti Hiina muistenditest pärit legendaarne tiibadega hobune Chollima (ka Qianlima või Senrima, tõlkes tähendab see 'tuhande miili hobust'), kes on laialadeslt levinud Ida-Aasia kultuurides. Väidetavalt on see tiivuline hobune liiga kiire ja osav, et ükski surelik inimene suudaks tema seljas ratsutada. 

Põhja-Koreas on Chollima väga oluline sümbol, millest on saanud oma nime ka Chollima liikumine.  Selle peaeesmärk oli edendada majandusarengut, sarnanedes omaaegsele Hiina suure hüppe programmile või ka nõukogude stahhanovlaste liikumisele. Pärast Korea sõda, kui riik oli vaja uuesti üles ehitada, kõlas presidendi suust ehitajate innustamiseks loosung: "Rutake Chollima kiirusel!" Põhja-Korea pealinnas  Pyongyangis on tiivulisele hobusele pühendatud mitu ausammast, need sümboliseerivad "kangelaslikkust, Korea rahva võitlusvaimu, innovatsiooni ja kiiret arengut".

Hobune on ka üks kaheteistkümnest Hiina kalendri sodiaagiloomast.  Usutakse, et inimesel tekib eriline side selle loomaga, kelle sodiaagiaastal ta Hiina ajaarvamise järgi sünnib. Sodiaagiloomad on sümboolse tähendusega, iga loom esindab teatud iseloomuomadusi ja tunnusjooni. Hobuseaastal sündinuid peetakse reisihimulisteks, nad on impulsiivsed ja energilised, kuid veidi närvilise loomuga, mis muudab nad kergesti rahutuks. Hobuseaastal sündinud inimesed on intelligentsed ja loogilise mõtlemisega, töökad, sõltumatud ja ambitsioonikad. Üldiselt on neil tugev tervis, kuna positiivne suhtumine töösse tagab nende heaolu. Samas on hobustel kalduvus võtta enda kanda liiga suur koorem, mistõttu nad on vahel kurnatud. Teised inimesed naudivad hobuseaastal sündinute seltsi nende hea huumorimeele ja avatud loomu tõttu, mis laseb ümbritsevatel end vabalt tunda. 

 

Sinine Draakon (Blue Dragon)

Sinine Draakon (keda tuntakse ka Asuurdraakoni nime all) on üks viiest Draakoni jumalast, üks kõrgema jumalikkuse viiest vormist. Asuurdraakon on mägede ehk maa-aluste jõudude valitseja. Sinine Draakon on ka üks Hiina tähtkujude neljast sümbolist, mis on Wufang Shangdi ehk kõrgema jumalikkuse taevased kehastused. Sinine Draakon on Ida, viljakuse ja kevade kehastus. 

Korea mütoloogias kujutatakse draakoneid heatahtlike olevustena, kes on seotud vee ja põllupidamisega. Tihti on nad vihma ja pilvede toojad. Korea muistendites on draakonid sageli veest pärit, nad elavad jõgedes, järvedes, ookeanides või ka sügavates mägijärvedes. Nii Korea mütoloogias kui ka Korea kunstis kasutatakse draakoni sümbolit väga laialdaselt. Sinine Draakon koos ülejäänud nelja sümbolit tähistava müütilise loomaga kaunistavad Lõuna-Pyongani provintsis Uhyon-nis asuvate Goguryeo hauakambrite seinamaalinguid. Samuti on Asuurdraakon taoistlike templite ustel kujutatud jumal.

 

Jahipidamine (Hunting)

Vanimad tõendid vibuga küttimisest pärinevad iidsest Hiinast 6. sajandist eKr. Tagantjärele on võimatu öelda, millal täpselt Ida-Aasia rahvad vibu leiutasid. Siiski on ümberlükkamatuid tõendeid, et vibusid kasutati sõjapidamiseks alates 4. sajandi teisest poolest eKr. Pyongyangis on arheoloogilistel väljakaevamistel leitud mitmeid näiteid vibudest, mis on päris 2.-1. sajandist eKr.

NimiväärtusProovHõbeda kaal grammidesToote kaal grammidesHõbeda kaal troiuntsidesTootjariik
20 Põhja-Korea vonni99931310.99667Põhja-Korea

Esiküljel on kujutatud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vappi, milles kesksel kohal on püha revolutsioonilise mäe Paektu jalamil asuv hüdroelektrijaam ning päikesena tõusev viisnurk, raamituna riisivihkudest ning lindist kirjaga Korea Rahvademokraatlik vabariik. Vappi ümbritseb tekst '조선 민주주의 인민 공화국 중앙 은행', mis tähendab Korea Rahvademokraatliku Vabariigi Keskpanka. Lisaks hõbedasisaldus 999, nimiväärtus 20 vonni (원), kaal 31 g, ning vermimisaasta.

Tagakülg erinevatel müntidel:

  • Põhja-Korea rahvuslinnu, põhja-kanakulli kujutise kohal on linnu ladinakeelne nimetus ACCIPITER GENTILIS.
  • Vana valgepea-merikotka kujutise all on linnu ingliskeelne nimetus BALD EAGLE.
  • Graatsiliselt lendava jaapani kure kujutise all on linnu ladinakeelne nimetus GRUS JAPONENSIS.
  • Mündil kujutatakse kodukakku koos kahe pojaga puuoksal istumas, nende all on linnu ladinakeelne nimetus STRIX ALUCO.
  • Kahe jalutava kuldse faasani kujutise vahel on nende ladinakeelne nimetus CHRYSOLOPHUS PICTUS.
  • Aasal jooksva hobuse kujutise all on tekst HORSE.
  • Hobuse seljas ratsutav jahimees vibu laskmas, kujutise kohal on kiri 'HUNTING. KOGURYO PERIOD. 4TH CENT.', all on vermimisaasta.
  • Draakoni kujutise kohal on kiri 'BLUE DRAGON', all 'THE CENTURY VII' ning vermimisaasta.

Iga münt on pakendatud vastupidavasse läbipaistvasse plastkapslisse.

Teie tellimus on täielikult kindlustatud ja tarnitud ELS Expressi poolt. Pärast makse laekumise kinnitust, lähetatakse toode Teieni 1 või 2 tööpäeva jooksul. ELS kuller võtab Teiega ühendust telefoni teel. Soovi korral võite ka ise tootele järgi tulla meie kontorisse Tallinnas või Tartus, samal päeval kui makse on sooritatud. Juhul, kui meil ei ole võimalik tellimust kohe teele panna, teavitatakse sellest koheselt ka tellijat.

Partnerid