Logi sisse

Lisa hinnateavitus

Kuidas kulla hinna 25kordne tõstmine aitaks USA tohutut riigivõlga vähendada?

Avaldatud tavid kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 06.09.2022
Kulla hind (XAU-EUR)
1 699,80 EUR/oz
  
- 2,63 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
19,41 EUR/oz
  
- 0,17 EUR

Pilt: Shutterstock                                                                                                       

Ühendriikide riigivõlg on tõusnud uute rekordtasemeteni ning võla pealt tuleb maksta aina rohkem intressi. Analüütik Luke Gromen kirjeldab skeemi, mille kohaselt on võimalik USA valitsusel läbi kulla hinna tõstmise riigivõlga kolmandiku võrra vähendada. Kuidas?

USA riigivõlg tõusis selle aasta teises kvartalis 30,5 triljoni dollarini. See number on paljude inimeste jaoks hoomamatu. Mida see tähendab? Kui võrrelda seda 20 aasta taguse ajaga, siis on riigivõlg kasvanud 5kordseks. Võrreldes sisemajanduse koguproduktiga (SKP – aasta jooksul riigis toodetud lõpphüviste koguväärtus) on riigivõlg tõusnud 122 protsendini SKPst. Selliseid tasemeid nägime viimati teise maailmasõja ajal.

See tähendab, et USA valitsus on sattunud olukorda, kus võetud võimendus on tõusnud rekordtasemeteni. Miks on see probleemiks? Nii nagu igaühe kodulaenu puhul, peab riik maksma võla pealt ka intressi. Intressimaksed sõltuvad nii võla suurusest kui ka intressimääradest.

USA riigivõla suhe SKPsse 2021. aasta lõpu seisuga (%). Allikas: Trading Economics.

Siin tekibki USA jaoks suur probleem – tekkinud on inflatsioon, mille alla surumiseks on vaja tõsta intressimäärasid. Just madalad intressimäärad ning nende pidev langus on aga võimaldanud USA-l oma riigivõlga ilma suuremate tagajärgedeta suurendada. Nüüd on olukord aga muutunud ning kõrgemad intressid muudavad võla teenindamise järjest keerulisemaks.

Eelmisel aastal maksis USA valitsus võla pealt umbes 2%-list intressimäära – kõikidest tuludest maksti intressimakseteks umbes 10%. Kui võla pealt makstav intress tõuseb näiteks 6%ni, siis tõusevad need intressimaksed umbes 30%ni valitsuse tuludest. Mõelgem, kui peaksime 30% oma sissetulekutest maksma ainuüksi kodulaenu intressimakseteks, mis ei sisalda isegi laenu põhiosa.

Kuidas on see seotud kulla hinnaga?

Uuringufirma FFTT asutaja ja analüütik Luke Gromen on toonud välja võimaluse, kuidas Föderaalreserv saaks valitsuse kaasabil viia kulla ümberhinnastamise kaudu riigivõla tasemeni, mis võimaldaks intressimäärasid edasi tõsta ning inflatsiooniga võidelda.

“Rahanduslikult on USA positsioonis, kust ei ole võimalik välja tulla. Nad ei saa intresse tõsta ilma olukorda hullemaks muutmata, sest võlg on SKPga võrreldes liiga suur. Esimene asi, mida on vaja teha, on langetada SKP ja riigivõla suhet ilma süsteemi lõhkumata,” ütles Gromen RealVisionile antud intervjuus.

Gromeni sõnul on Föderaalreservi (USA keskpanga) juhendis must-valgel kirjas, et kui rahandusministeerium annab Föderaalreservile korralduse kulda revalveerida (selle hinda tõsta), siis jõuab kulla hinnatõusust saadav kasu lõpuks USA valitsuse arveldusarvele keskpangas.

Kuidas kulla hinnatõus seda teha võimaldab?

Kui USA valitsus soovib oma riigivõla suhet SKPsse alandada näiteks 80%ni, siis tuleb neil kuskilt leida 11 triljonit dollarit. USA valitsusel on aga 260 miljonit untsi kulda – kokku enam kui 8100 tonni. Föderaalreserv saab selle kulla ära osta praegusest 25 korda kõrgema hinnaga, makstes selle eest kokku 11 triljonit dollarit.

Reaalselt kuld tõenäoliselt Föderaalreservi ei liigu – selle eest saadakse kulla sertifikaate ja 11 triljonit liigub valitsuse arvelduskontole Föderaalreservis, mille eest saab riigivõlga kolmandiku võrra vähendada.

See tähendab, et Föderaalreserv maksaks iga untsi eest 46 000 dollarit. Praegu kaupleb unts kulda umbes 1720 dollari juures (september 2022). Kuidas võiks see mõjutada aga kulla hinda maailmaturul? Tegemist on ju vaid tehinguga USA Keskpanga ja rahandusministeeriumi vahel.

Gromeni sõnul võib Föderaalreserv antud hinna õigustamiseks minna ka kullaturule ning hakata seda vastava hinnaga kokku ostma. Kui nad soovivad üldiselt aktsepteeritud raamatupidamise reeglitest (GAAP) kinni pidada, siis peaksid nad turuhinda tõstma selleks, et vältida bilansiliselt suurt negatiivset väärtust – see tekib juhul, kui soetatud varade väärtus on tunduvalt väiksem kui nende eest makstud hind.

Paberil on selline asi võimalik ning Gromeni sõnul on see praegu USA valitsuse jaoks üks parimaid variante, kuidas olukorrast välja tulla. Muidugi kaasneks antud sammuga ka ootamatud tagajärjed, näiteks usalduse langus süsteemi vastu. Kindlasti ei ole see pikaajaline lahendus, vaid lühiajaline bilansiline ümbermängimine, mis võimaldab hullemat ajutiselt vältida.

Autor: Mait Kraun

Lugemissoovitus Teile