Austria Franz Josephi 1 tukat

Ajalugu

Tukati ajalugu

Tukat kuulub kolme kõige olulisema Euroopas toodetud ajaloolise mündi hulka ja seda võib pidada maailma esinumbriks oma muutumatu vormi poolest. Kuigi nii võiks arvata, siis tukat ei pärine mitte Austriast, vaid hoopis keskaegsest Itaaliast. Kullast tukati sünnikodu on Veneetsia, oma püsiva suurusega hõlbustas tukat kaubandust enam kui 700 aasta jooksul. 12.-13. sajandil oli Veneetsia Aadria mere rannikul domineeriv linnriik ning kaubanduse lipulaev. Et linna kaubandust edendada ja mõjuvõimu veelgi suurendada, hakkas Veneetsia tolleaegne valitsev doodž ehk hertsog (itaalia keeles Duca) vermima kuldmünte, mille kaaluks määrati 3,5 grammi ning mille kullasisaldus oli 98,6% (23,68 karaati). Uuele mündile anti nimi „ducatus“, mis ladina keeles tähendab hertsogi valitsemist. Sealt ka nimi tukat.

Tukati kullasisaldus oli turunduskampaania.

Tukateid saatis kohe edu. See tulenes ühest küljest Veneetsia kohalikust mõjuvõimust ja kaubandussuhetest, kuid teisalt mängis olulist rolli mündi puhtus ja kõrge kullasisaldus. Juba ainuüksi sellise puhtuse taotlemine oli tol ajal saavutus omaette ning selle tulemusena valminud peaaegu puhtast kullast münt pani oma säraga muud mündid enda kõrval kahvatuma. Kõik teised mündid peale Firenze floriini (mis oli umbes samade näitajatega nagu tukat ja mis oli tukati kõrval üks peamisi arveldusühikuid) olid valmistatud hõbedast või madalama kullasisaldusega kullast. Põhjuse, miks otsustati tukat vermida niivõrd puhtast kullast, võiks tänapäeval kokku võtta sõnaga turundus. Puhas kuld on looduse poolt äärmiselt pehme ja seetõttu puhtast kullast mündid käiberahaks ei sobi, kuna need lihtsalt kuluvad läbi. Samas on niivõrd puhtast kullast mündi kirgas värv kaunis ja ahvatlev ning see seik köidab paljusid ka tänapäeval. 

Kuldtukatist sai universaalne münt par excellence

Tukati põhieesmärk oli suurendada Veneetsia mõjuvõimu ja just täpselt seda see tegigi. Tukat edendas kaubandust ning hõlbustas kaupade eest tasumist kogu Vahemere piirkonnas, jõudes ka Indiasse, Aafrikasse ning Lähis-Itta. 15. sajandiks oli Veneetsia tukat end tõestanud kui rahvusvaheline arveldusühik. Tukat oli muutunud nii populaarseks, et teised rahvad ja linnriigid hakkasid seda imiteerima, vermides sellest oma versioone mõnikord erineva pildi ja kujuga, kuid järgides ühtset standardit kaalu (3,5 grammi) ja kullaproovi (98,6%) osas. Itaalia tuntud linnriigid (Rooma, Genova ja Firenze), teised välismaa linnad (Konstantinoopol ja Akko) ning enamik Euroopa riike (sealhulgas Austria, Rootsi, Holland, Saksamaa ja Venemaa) on mingil perioodil oma ajaloos tukateid verminud. Tukateid on alates selle esmakordsest vermimisest välja andnud enam kui 250 vermimiskoda ja riiklikku rahapaja. 

Kõige märkimisväärsem on asjaolu, et tukat muutus kindla suurusega arveldusühikuks ning veneetslased ning ka teised väljaandjad säilitasid mündi ühtsed parameetrid läbi aegade. Sarnase kujundusega tukateid vermiti Veneetsias viie sajandi vältel, seda kuni Veneetsia vallutamiseni Napoleon Bonaparte’i poolt 1797. aastal.

Tukatil on kujutatud Habsburgide suguvõsa vappi

Habsburgide dünastia sarnanes mõneti tukatiga – see oli mõjuvõimas ja valitses sajandeid. Ajaloo areenile ilmusid Habsburgid 10. sajandil seoses Habsburgi lossi rajamisega Aargaus, Šveitsis. Austrias tulid Habsburgid võimule 13. sajandi lõpul ning valitsesid riiki 600 aastat kuni Austria Vabariigi väljakuulutamiseni 1919. aastal. Habsburgide dünastia oli üks Euroopa mõjukamaid kuningakodasid, võimu haarati nii abielude kui ka poliitiliste liitude sõlmimise teel. 15.–18. sajandil valitsesid nad ka Püha Rooma riiki (ametliku nimetusega Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik), mis ulatus Roomast Itaalias Saksamaa põhjapoolseimate piirkondadeni. Oma võimu tipul valitsesid Habsburgid Kesk-Euroopa südamikku, neile kuulusid ka Hispaania, osa Itaaliast, enamik Hollandist ning maavaldused Ameerikas.

19. sajandi alguses, pärast Püha Rooma riigi lagunemist Prantsuse Suure Armee rünnakutes Napoleon Bonaparte’i juhtimisel, olid Habsburgid nutikad ja sõlmisid Napoleoniga liidu, vastutasuks lubati neil taanduda oma kauaaegsele võimupositsioonile Austrias. Habsburgid koondasid oma võimu ja valdused ning rajasid Austria Keisririigi, kuhu lisaks Austriale kuulusid ka mõned riigist lõuna ja ida poole jäävad vasallriigid. Pärast Napoleoni esimest suuremat lüüasaamist Venemaal pöördusid Habsburgid koos mõne liitlasega sujuvalt tema vastu ning purustasid 1815. aastal endise Suure Armee. Võitjatena nõudsid Habsburgid endale täiendavaid maa-alasid, siia kuulusid Horvaatia, Itaalia põhjaosa (Lombardia ja Veneetsia) ning praeguse Lääne-Austria territoorium. Laienenud Austria Keisririigist sai suuruselt teine riik Euroopas ning Habsburgid valitsesid seda veel sada aastat.

Tukat hõlbustas kaubavahetust Austria Keisririigis

Esimene Austria tukat vermiti 16. sajandi alguses. Kaubanduses kerkis münt tähtsale kohale pärast Austria Keisririigi laienemist 1816. aastal. Impeerium koosnes 12 riigist ning oli rahvaarvult Euroopa kolmas. Riigi majandus oli dünaamiline ning sõltus suures osas kaubandusest – Austria kuldtukat aitas seda edendada. Tukat polnud siiski ainus Austria Keisririigis käibel olev kuldmünt. Igapäevastes tehingutes eelistati väiksema kullasisaldusega münte – tukatiga kõrvuti kasutati Austria kuldna ja krooni ning Ungari forinti kuldmünte. Eelistatuim arveldusühik kaubandustehingute sõlmimisel kogu keisririigis ja väljaspool seda oli siiski tukat.

Franz Josephi tukat on hinnatuim kuldmünt Kesk-Euroopas

Austria kuldtukatitest levinuimad on keiser Franz Josephi portreega tukatid. Mündi populaarsus tuleneb asjaolust, et Franz Josephit peeti isalikuks valitsejaks, kes hoidis koos riiki, ilmutades samas austust ka oma alamate vastu. Franz Joseph tõusis troonile 1848. aastal, kuid esimesed paarkümmend valitsemisaastat olid rahutud. Kindlakäelise valitseja mainele vaatamata ei suutnud ta alati olla oma ülesannete kõrgusel. Hoolimata oma kogenematusest sõjakunsti vallas otsustas Franz Joseph 1859. aastal Solferino lahingus Itaalias ise vägesid juhtida ning sai Prantsuse ja Itaalia armeelt lüüa, mille tulemusel pidi loovutama Lombardia (Milano ümbruse) liitlastele. 1866. aastal kaotati Austria-Preisi sõda, mistõttu tuli Itaalia kuningale Vittorio Emanuelele, Preisimaa liitlasele, loovutada kontroll Veneetsia üle. Vaevu aasta hiljem sundisid rahvuslikud meeleolud Ungaris andma riigile suuremat autonoomiat ning selle tulemusel loodi Austria-Ungari riik. Vaatamata neile ebaõnnestumistele valitses Franz Joseph alates 1867. aastast riiki rahumeelselt ja kindlalt kuni oma surmani 1916. aastal. 

Austria-Ungari lõi kahe riigi sõbraliku liidu perioodil õitsele. Tööstus laienes, kunst ja teadus arenesid jõudsalt (eriti just Austrias), moderniseeriti infrastruktuure, kogu kaksikvõimu valitsusalal ehitati raudteevõrke, kanaleid ja sadamaid, Ungarist sai kogu ülejäänud Euroopa põhiline toiduga varustaja ning riigist tervikuna maailma suuruselt neljas masinatootja. Sissetulekud kasvasid ja kaubandus edenes ning otse loomulikult seostati küllust Franz Josephi valitsemisega, nii suurenes ka tema menu. Eriti populaarne oli Franz Joseph Austria konservatiivide hulgas, kuid tal oli kindel toetajaskond ka Sloveenias, Horvaatias, Ungaris ja Tšehhi vabariigis. Franz Josephi tukati kinkimine vastsündinud lapse vanematele, vastabiellunutele ning ka muudel puhkudel sai traditsiooniks, millest peetakse endise Austria-Ungari riigi aladel kinni veel tänapäevalgi.

Münze Österreich

Austria Rahapaja (Münze Österreich) on Austria Keskpanga alluvuses töötav maailmakuulus vermimiskoda, mille ajalugu ulatub 12. sajandisse. Austria Rahapaja sai alguse 1194. aastal, mil Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda maksis Austria hertsogile Leopold V-le enda vangist vabastamise eest hiigelsuure lunaraha, kokku 12 tonni hõbedat. Austria hertsog hakkas sellest hiljem hõbemünte vermima, nii pandi alus Austria Rahapajale. Oma pika ja rikka ajaloo jooksul on Austria Rahapaja verminud mitmeid Euroopa kuulsaid ja laialdaselt käibel olnud kuldmünte nagu kroonid, kuldnad ja tukatid ning hõbemünte, näiteks Maria Theresa taalreid. Paljusid Austria Rahapaja välja lastud kuldmünte kasutati ulatuslikult Austria-Ungari Keisririigi perioodil, samas kui hõbetaalrist kujunes enim vermitud hõbemünt, mida kasutati ajavahemikul 1750–1950 laialdaselt kogu maailma kaubanduses. Tänapäeval on Münze Österreich tuntud ennekõike Euroopa hinnatuimate puhtast kullast ja hõbedast investeerimismüntide Austria Philharmonikeride (mida vahel nimetatakse ka Viini Philharmonikerideks) tootjana.