Tellimuse teavitus

Palun jäta oma kontaktandmed ja teavitame Sind koheselt kui toode on laos.


Prantsuse Napoleon III pärjaga 10 franki kuldmünt

Tavidil on heameel pakkuda investeerimiseks Euroopa klassikaliste kuldmüntide perre kuuluvat silmapaistvat Napoleon II 10-frangist kuldmünti. Enam kui 600 aasta pikkuse ajalooga 10-frangine münt meenutab Prantsusmaa kui 19. ja 20. sajandi suurriigi endist hiilgust. 10-frangine on üks Prantsuse väärtuslikumaid ja ihaldatumaid münte, mündi standardi lõi ning loa selle vermimiseks andis Napoleon Bonaparte ise. Münt püsis ühes kaalus kauem kui sajandi. Prantsuse 10-frangised hõlbustasid maailmakaubandust ning need panid aluse ka Euroopa esimesele rahaliidule. Münte vermiti üle 100 miljoni, mistõttu need on likviidsed ja tuntud väärismetallide turul kogu Euroopas. Napoleon III 10-frangised kuldmündid pärinevad ajast, mil Prantsusmaal toimus suur tööstuslik, kultuuriline ja ühiskondlik edasiminek. Tänu mündi tagasihoidlikule kaalule on see taskukohane ning sobib nii kollektsioneerimiseks, kingituseks kui ka investeerimiseks.      

See toode on
käibemaksuvaba Eestis


  • Müüme 1-30122.49 €
  • Müüme 31-60121.72 €
  • Müüme 61+120.85 €
  • Ostame 1+113.15 €
  •  
  • Ühiku hind122.49 €

Mine ostukorvi

Pood on hetkel suletud, proovi hiljem uuesti

Võrdle toodet

  • Napoleon III 10-frangine kuldmünt on silmapaistev Prantsuse münt. Prantsuse 10-frangine on üks kuulsamaid Prantsuse münte, mistõttu see on tuntud kogu Euroopas. 
  • Napoleon III 10-frangine kuldmünt on raha. Investeerimiskullast mündid on käibemaksuvabad ning nii kaubeldakse nendega kogu Euroopa kullaturul. 
  • Napoleon III 10-frangised kuldmündid on likviidsed. Alates 19. sajandist on  10-frangiseid kuldmünte vermitud üle 100 miljoni, mistõttu on need äärmiselt likviidsed ning garanteeritud turuga.  
  • Napoleon III 10-frangised kuldmündid panid aluse Euroopa esimesele rahaliidule. Kullast Prantsuse frangid olid aluseks Euroopa esimesele ühisrahaleppele – Ladina rahaliidule. 
  • Napoleon III 10-frangised kuldmündid on suurepärane võimalus mitmekesistada investeerimisportfelli. Kulda investeerimine aitab hajutada tururiske, kuna kullal on võrdlemisi nõrk seos muude finantsvaradega. 
  • Napoleon III 10-frangised kuldmündid pakuvad võimalust paigutada oma sääste. Prantsuse 10frangine kuldmünt on suurepärane valik kõigile, kes soovivad säästa pikema aja vältel ning kes hindavad stabiilsust ja turvatunnet, mida pakub füüsilise kulla omamine.

Kullast Prantsuse frangi ajalugu 

Kullast frangi suursugune ajalugu sai alguse 14. sajandil, mil Saja-aastase sõja käigus leidis aset mitmeid tõsiseid kokkupõrkeid Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Poitiers’ lahingus Prantsusmaal võtsid inglased 1356. aastal vangi Prantsuse kuninga Jean II ja nõudsid tema eest seejärel lunaraha, täpsemalt kolm miljonit kuldraha. Sellekohase lepingu sõlmimise ning kuningas Jeani vabastamise võtsid prantslased vastu joovastusega ning andsid vabastamise auks välja kuldraha. Sümboliseerimaks kuninga vabadusse ratsutamist sai münt nimeks franc à cheval ehk eesti keeles „vaba hobusel“. Uut kullast franki kasutati kaubavahetuses kogu Prantsusmaal, ent selle suurust muudeti sageli. Asi muutus 19. sajandi alul, mil võimule tuli Napoleon Bonaparte.

Kullast frankide ühtse süsteemi lõi Napoleon 

Napoleon Bonaparte, keda on peetud üheks edukamaks väejuhiks maailmas, oli ka osav poliitik. Prantsuse revolutsiooni lõpul sai temast uue Prantsuse valitsuse esimene konsul. Kulla tulihingelise pooldajana andis Napoleon 1803. aastal korralduse ühtsete mõõtudega kuldmüntide – Napoleoni müntide – vermimiseks. Uus kuldraha kandis tema portreed ning seda vermiti algselt kahes suuruses – 20 ja 40 franki. Hiljem hakati vermima ka 5-, 10-, 50- ja 100-frangise nimiväärtusega münte. Üheks populaarsemaks ning seetõttu ka üheks enim vermituks sai 10-frangine kuldmünt. Esimene 10-frangine kuldmünt anti välja 1850. aastal, see kaalus 3,225 grammi ning sisaldas 2,902 grammi puhast kulda, mündi kullaproov oli 900. Kullast 10-frangiseid münte vermiti 1914. aastani ning ehkki mündi kujundus aastate jooksul muutus, olid selle suurus ja nimiväärtus alati sama – see suurendas mündi usaldusväärsust ning populaarsust. Nii hakati kõiki 19. ja 20. sajandil vermitud kullast 10-frangiseid kutsuma napoleoniteks. 

Napoleon III  

Charles Louis-Napoleon Bonaparte, tulevane keiser Napoleon III, sündis 1808. aastal Pariisis. Ta oli keiser Napoleon I vennapoeg ning kasvas üles eksiilis, kuna tema onu Napoleon I oli pärast kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal võimult kõrvaldatud ning kogu perekond Prantsusmaalt pagendatud. Täiskasvanuna tegi Charles Louis-Napoleon eksiilis lakkamatult plaane, kuidas taastada oma võim endise Napoleonide dünastia pärijana. 

Võimalus selleks saabus 1848. aastal, mil Prantsuse kuningas Louis Philippe Veebruarirevolutsiooni tulemusel kukutati. Prantsusmaale naasnud Charles Louis-Napoleonil õnnestus sellele järgnenud üldvalimistel kindlustada endale enamuse poolehoid ning ta vannutati uue Prantsuse Vabariigi presidendiks. Ehkki oma ametiaja alguses valitses ta riiki presidendina, tundis Charles Louis-Napoleon peagi, et Prantsuse konstitutsioon piirab ta võimu, ning viis läbi riigipöörde, mille tulemusena sai temast diktaatorist Prantsuse keiser Napoleon III. 

Ehkki keisrina oli Napoleon III autoritaarne valitseja, oli ta tõhus juht, kes tõi Prantsuse ühiskonnas kaasa suuri positiivseid muutusi. Napoleon III esimesel kahekümnel valitsemisaastal edenes Prantsusmaa nii majanduslikult kui ka ühiskondlikus plaanis. Märkimisväärsemad sotsiaalreformid olid tööliste õigus streikida ja organisatsioone luua ning riikliku hariduse kättesaadavamaks tegemine naistele. Majanduspoliitilistest otsustest oli oluline Prantsusmaa majanduse avatumaks muutmine tollimaksude alandamise abil, mis eelkõige edendas kaubandust. Ta investeeris suuri summasid infrastruktuuride rajamisse, ehitades Prantsusmaale maanteid, raudteid, kanaleid ja sadamaid. Napoleon III valitsemisajal kasvas Prantsuse merevägi suuruselt teiseks Inglismaa järel. Prantsusmaa tööstus- ja põllumajandustoodang suurenes märkimisväärselt ning esimest korda sajandite jooksul ei seistud enam silmitsi näljahädaga.  

Ehkki Napoleon III-l oli Prantsuse elektoraadi seas suur toetajaskond, kasvas ühtlasi tema sisepoliitiliste vastaste ring. 1870. aastal kaotas Napoleon III juhitud armee otsustava lahingu Preisi vägedele ning tema ise võeti vangi. Kaotanud lahingu, andis Prantsusmaa alla ning kaotas sellega ka Saksa-Prantsuse sõja. Kasutades ära Prantsusmaa nõrgenenud positsiooni ning keisri äraolekut, võtsid Napoleon III poliitilised vastased temalt ära Prantsusmaa valitseja volitused. Pärast rahulepingu sõlmimist Prantsusmaa ja Saksamaa vahel Napoleon III vabastati, ent kuna ta oli oma poliitilisest positsioonist ilma jäänud ning rahvas süüdistas teda endiselt sõja kaotamises, ei saanud ta koju tagasi pöörduda.  Charles Louis-Napoleon otsustas suunduda koos naisega Inglismaale, kuhu ta jäi oma surmani 1873. aastal. 

Prantsuse impeeriumi laienemisel kasvas nõudlus kuld- ja hõbemüntide järele. Rahuldamaks hiigelsuurt nõudlust, vermiti franke mitmetes rahapajades. Nende aastate jooksul, mil Napoleoni kuldmünte vermiti, valmistasid neid nõutud kuldrahasid enam kui 20 Prantsuse vermimiskoda, lisaks rahapajad erinevates Prantsuse võimu all olevates riikides. Kõik rahapajad, kes kullast franke valmistasid, vermisid igale mündile oma tunnuse – tähe, sümboli või monogrammi –, et oleks selge, kelle toodetud see on. Nii näiteks tähistas „A“ Pariisi vermimiskoda ning „R“ või krooni kujutis Rooma vermimiskoda. Põhiosa müntidest vermis siiski Pariisi rahapaja Monnaie de Paris. Monnaie de Paris on Prantsusmaa suurim ja vanim vermimiskoda ning ühtlasi Prantsusmaa vanim asutus – selle rajas 864. aastal kuningas Charles II. Ehkki rahapaja oli valitsusasutus ning vastutas Prantsuse käibemüntide vermimise eest, jagas ta oma ülesandeid ligi tuhande aasta jooksul teiste Prantsuse vermimiskodadega. 1878. aastal sai Monnaie de Paris ainuõiguse vermida Prantsuse käibemünte. Tänapäeval on see riigi põhiline rahapaja ning omab ametlikult ainuõigust vermida Prantsuse euromünte.

NimiväärtusDiameeterProovKulla kaal grammidesToote kaal grammidesKulla kaal troiuntsidesTootja riik
10 franki199002.9023.224440.0933Prantsusmaa

1861–1868 vermitud Napoleon III 10-frangistel kuldmüntidel  kujutatakse Charles Louis Napoleon Bonaparte’i kandmas loorberipärga. Portree ümber on kiri „NAPOLEON III EMPEREUR“. Portree all on vermimismeistri Jean Jacques Barre nimemärk „BARRE“.

Tagaküljel on mündi keskel kirjas nimiväärtus 10 FRANCS ja vermimisaasta, mida ümbritseb loorberipärg. Pärja all on vermimiskoja tähis. Mündi servas on poolkaares kiri „EMPIRE FRANÇAIS“ ehk „Prantsuse keisririik“. 

Mündi serval on tekst „DIEU PROTÉGE LA FRANCE“, mis tähendab „Jumal, kaitse Prantsusmaad“.

Iga münt on soovikorral pakendatud tugevasse plastkapslisse.

Teie tellimus on täielikult kindlustatud ja tarnitud ELS Expressi poolt. Pärast makse laekumise kinnitust, lähetatakse toode Teieni 1 või 2 tööpäeva jooksul. ELS kuller võtab Teiega ühendust telefoni teel. Soovi korral võite ka ise tootele järgi tulla meie kontorisse Tallinnas või Tartus, samal päeval kui makse on sooritatud. Juhul, kui meil ei ole võimalik tellimust kohe teele panna, teavitatakse sellest koheselt ka tellijat.

Partnerid