Tellimuse teavitus

Palun jäta oma kontaktandmed ja teavitame Sind koheselt kui toode on laos.


Prantsuse pärjaga Napoleon III 20-frangine kuldmünt

Tavidil on heameel pakkuda investeerimiseks Euroopa klassikaliste kuldmüntide perre kuuluvat silmapaistvat Napoleon II 20-frangist kuldmünti. Enam kui 600 aasta pikkuse ajalooga 20-frangine kuldmünt meenutab Prantsusmaa kui 19. ja 20. sajandi suurriigi endist hiilgust. 20-frangine on üks Prantsuse väärtuslikumaid ja ihaldatumaid münte, mündi standardi lõi ning loa selle vermimiseks andis Napoleon Bonaparte ise. Münt püsis ühes kaalus kauem kui sajandi. Prantsuse 20-frangised hõlbustasid maailmakaubandust ning need panid aluse ka Euroopa esimesele rahaliidule. Alates 19. sajandist on 20-frangiseid münte vermitud üle 500 miljoni, mistõttu on need likviidsed ja väärismetallide turul tuntud kogu  Euroopas. Napoleon III 20-frangised kuldmündid pärinevad ajast, mil Prantsusmaal toimus suur tööstuslik, kultuuriline ja ühiskondlik edasiminek. Tänu mündi mõõdukale kaalule on see taskukohane ning sobib nii kollektsioneerimiseks, kingituseks kui ka investeerimiseks. 

See toode on
käibemaksuvaba Eestis


  • Müüme 1-20226.34 €
  • Müüme 21-50224.83 €
  • Müüme 51+222.68 €
  • Ostame 1+216.15 €
  •  
  • Ühiku hind226.34 €

Mine ostukorvi

Pood on hetkel suletud, proovi hiljem uuesti

Võrdle toodet

  • Napoleon III 20-frangine kuldmünt on silmapaistev Prantsuse münt. Prantsuse 20-frangine on kõige kuulsam Prantsuse kuldmünt, mistõttu see on tuntud kogu Euroopas. 
  • Napoleon III 20-frangine kuldmünt on raha. Investeerimiskullast mündid on käibemaksuvabad ning nii kaubeldakse nendega kogu Euroopa kullaturul. 
  • Napoleon III 20-frangised kuldmündid on likviidsed. Alates 19. sajandist on  20frangiseid kuldmünte vermitud üle 500 miljoni, need on äärmiselt likviidsed ning garanteeritud turuga.  
  • Napoleon III 20-frangised kuldmündid panid aluse Euroopa esimesele rahaliidule. Kullast Prantsuse frangid olid aluseks Euroopa esimesele ühisrahaleppele – Ladina rahaliidule. 
  • Napoleon III 20-frangised kuldmündid on suurepärane võimalus mitmekesistada investeerimisportfelli. Kuna kullal on võrdlemisi nõrk seos muude finantsvaradega, kaitsevad Napoleon III 20-frangised kuldmündid investeerimisportfelli tururiskide eest. 
  • Napoleon III 20-frangised kuldmündid pakuvad võimalust paigutada oma sääste. Prantsuse 20frangine kuldmünt on suurepärane valik kõigile, kes soovivad säästa pikema aja vältel ning kes hindavad stabiilsust ja turvatunnet, mida pakub füüsilise kulla omamine.

Prantsuse 20-frangine kuldmünt – Euroopa kullastandard 

Iroonilisel kombel suutsid kullast frangid saavutada seda, mida Napoleonil ei õnnestunud läbi suruda jõuga – liita Euroopa ning edendada sealset kaubavahetust ja suurendada jõukust. Ehkki territooriumid, mille Napoleon oli suutnud vallutada, kaotati peagi, ei juhtunud sama kuldfrankidega. Vastupidi, need said hoopis valitsevaks rahaks ning panid aluse Euroopa esimesele suuremale rahaleppele, Ladina rahaliidule. Rahaliidu moodustasid 1865. aastal Prantsusmaa, Belgia, Itaalia ja Šveits eesmärgiga kehtestada neis riikides ühisraha ja viia kuldmündid ühtsesse süsteemi. Kullast Prantsuse frankide senine stabiilne suurus ja suure Prantsuse turu atraktiivsus olid põhjuseks, miks frangist sai uus „euroraha“. 

Liidu asutajaliikmed leppisid kokku, et ühtseks arveldusühikuks saab frank ning et kõik riigid vahetavad üksteise kuld- ja hõbemünte üks-ühele, olenemata sellest, millise kujunduse või kelle portreega need on. Ka hõbeda ja kulla vaheline suhe pandi paika – 4,5 grammile hõbedale vastas 0,290322 grammi kulda  ehk suhe oli 15,5 : 1. Ühtne standard hõlbustas kaubavahetust liikmesriikide vahel, mistõttu see ahvatles ka uusi riike liiduga ühinema. Ehkki  Ladina  rahaliidul  oli  mitmeid  vigu  –  mõned  valitsused  otsustasid trükkida rohkem paberraha kui eelnevalt kokku lepitud väärismetallmüntide ja paberraha suhe ette nägi –, tulenesid need kõik pigem inimeste valedest otsustest, mitte ühtsest rahasüsteemist kui  sellisest.  Liit  laienes  kuni  I  maailmasõja  puhkemiseni, ametlikult  sai  selle  aeg  otsa kümmekond aastat hiljem, 1927. aastal. 

Prantsuse 20-frangise populaarsus kestab edasi 

Napoleoni kuldmündid levisid 19. ja 20. sajandil laialdaselt kogu Euroopas ja ka maailmas. 19. sajandi alguses oli suur osa Euroopast Prantsuse võimu all, riigi koloniaalvõimu tippaeg oli 20. sajandi algus. Oma stabiilse suuruse ja usaldusväärsusega muutusid mündid eelistatuimaks nii kaubandustehingutes kui ka investeerimisel. Suurem osa 20-frangiseid kuldmünte on vermitud pärast 1850ndaid ehk siis Ladina rahaliidu laienemise ning Prantsuse koloniaalvõimu tippajal. Vermimine lõpetati 20. sajandi alguses I maailmasõja puhkemisel ning viimane Napoleoni seeria münt oligi Marianne ja Kukk. Ehkki münte tänapäeval enam ei toodeta, elab nende populaarsus edasi. 20-frangised mündid on senini ühed enim kaubeldud mündid mitmetes Euroopa riikides, sealhulgas Prantsusmaal.

Kullast Prantsuse frangi ajalugu 

Kullast frangi suursugune ajalugu sai alguse 14. sajandil, mil Saja-aastase sõja käigus leidis aset mitmeid tõsiseid kokkupõrkeid Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Poitiers’ lahingus Prantsusmaal võtsid inglased 1356. aastal vangi Prantsuse kuninga Jean II ja nõudsid tema eest seejärel lunaraha, täpsemalt kolm miljonit kuldraha. Sellekohase lepingu sõlmimise ning kuningas Jeani vabastamise võtsid prantslased vastu joovastusega ning andsid vabastamise auks välja kuldraha. Sümboliseerimaks kuninga vabadusse ratsutamist sai münt nimeks franc à cheval ehk eesti keeles „vaba hobusel“. Uut kullast franki kasutati kaubavahetuses kogu Prantsusmaal, ent selle suurust muudeti sageli. Asi muutus 19. sajandi alul, mil võimule tuli Napoleon Bonaparte.

Kullast frankide ühtse süsteemi lõi Napoleon 

Napoleon Bonaparte, keda on peetud üheks edukamaks väejuhiks maailmas, oli ka osav poliitik. Prantsuse revolutsiooni lõpul sai temast uue Prantsuse valitsuse esimene konsul. Kulla tulihingelise pooldajana andis Napoleon 1803. aastal korralduse ühtsete mõõtudega kuldmüntide – Napoleoni müntide – vermimiseks. Uus kuldraha kandis tema portreed ning seda vermiti algselt kahes suuruses – 20 ja 40 franki. Hiljem hakati vermima ka 5-, 10-, 50- ja 100-frangise nimiväärtusega münte. Üheks populaarsemaks ning seetõttu ka üheks enim vermituks sai 20-frangine kuldmünt. Esimene 20-frangine kuldmünt anti välja 1803. aastal (XI aasta Prantsuse Vabariigi kalendris), see kaalus 3,225 grammi ning sisaldas 2,902 grammi puhast kulda, mündi kullaproov oli 900. Kullast 20-frangiseid münte vermiti 1914. aastani ning ehkki mündi kujundus aastate jooksul muutus, olid selle suurus ja nimiväärtus alati samad – see suurendas mündi usaldusväärsust ning populaarsust. Nii hakati kõiki 19. ja 20. sajandil vermitud kullast 10- ja 20-frangiseid kutsuma napoleonideks.   

Napoleon III  

Charles Louis-Napoleon Bonaparte, tulevane keiser Napoleon III, sündis 1808. aastal Pariisis. Ta oli keiser Napoleon I vennapoeg ning kasvas üles eksiilis, kuna tema onu Napoleon I oli pärast kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal võimult kõrvaldatud ning kogu perekond Prantsusmaalt pagendatud. Täiskasvanuna tegi Charles Louis-Napoleon eksiilis lakkamatult plaane, kuidas taastada oma võim endise Napoleonide dünastia pärijana. 

Võimalus selleks saabus 1848. aastal, mil Prantsuse kuningas Louis Philippe Veebruarirevolutsiooni tulemusel kukutati. Prantsusmaale naasnud Charles Louis-Napoleonil õnnestus sellele järgnenud üldvalimistel kindlustada endale enamuse poolehoid ning ta vannutati uue Prantsuse Vabariigi presidendiks. Ehkki oma ametiaja alguses juhtis ta riiki presidendina, tundis Charles Louis-Napoleon peagi, et Prantsuse konstitutsioon piirab ta võimu, ning viis läbi riigipöörde, mille tulemusena kuulutas ta end Prantsuse keiser Napoleon III-ks, kelle valitsemisstiil kujunes võrdlemisi diktaatorlikuks. 

Keisrina oli Napoleon III autoritaarne valitseja, kuid samas tõhus juht, kes tõi Prantsuse ühiskonnas kaasa suuri positiivseid muutusi. Napoleon III esimesel kahekümnel valitsemisaastal edenes Prantsusmaa nii majanduslikult kui ka ühiskondlikus plaanis. Märkimisväärsemad sotsiaalreformid olid tööliste õigus streikida ja organisatsioone luua ning riikliku hariduse kättesaadavamaks tegemine naistele. Majanduspoliitilistest otsustest oli oluline Prantsusmaa majanduse avatumaks muutmine tollimaksude alandamise abil, mis eelkõige edendas kaubandust. Ta investeeris suuri summasid infrastruktuuride rajamisse, ehitades Prantsusmaale maanteid, raudteid, kanaleid ja sadamaid. Napoleon III valitsemisajal kasvas Prantsuse merevägi suuruselt teiseks Inglismaa järel. Prantsusmaa tööstus- ja põllumajandustoodang suurenes märkimisväärselt ning esimest korda sajandite jooksul ei seistud enam silmitsi näljahädaga.  

Ehkki Napoleon III-l oli Prantsuse elektoraadi seas suur toetajaskond, kasvas ühtlasi tema sisepoliitiliste vastaste ring. 1870. aastal kaotas Napoleon III juhitud armee otsustava lahingu Preisi vägedele ning tema ise võeti vangi. Kaotanud lahingu, andis Prantsusmaa alla ning kaotas sellega ka Saksa-Prantsuse sõja. Kasutades ära Prantsusmaa nõrgenenud positsiooni ning keisri äraolekut, võtsid Napoleon III poliitilised vastased temalt ära Prantsusmaa valitseja volitused. Pärast rahulepingu sõlmimist Prantsusmaa ja Saksamaa vahel Napoleon III vabastati, ent kuna ta oli oma poliitilisest positsioonist ilma jäänud ning rahvas süüdistas teda endiselt sõja kaotamises, ei saanud ta koju tagasi pöörduda.  Charles Louis-Napoleon otsustas koos naisega suunduda Inglismaale, kus ta elas oma surmani 1873. aastal. 

NimiväärtusDiameeterProovKulla kaal grammidesToote kaal grammidesKulla kaal troiuntsidesTootja riik
20 franki219005.806446.45160.18668Prantsusmaa

Esikülg: 1861–1870 vermitud Napoleon III 20-frangistel kuldmüntidel kujutatakse Charles Louis Napoleon Bonaparte’i kandmas loorberipärga. Portree ümber on kiri „NAPOLEON III EMPEREUR“. Portree all on vermimismeistri Jean Jacques Barre nimemärk „BARRE“.

Tagakülg: 1861–1870 vermitud mündi keskel on kotka pildiga kaunistatud kilp, mida ehib drapeering ja keisrikroon. Kilbi kohal poolkaares on kiri „EMPIRE FRANÇAIS“ ehk „Prantsuse keisririik“ ja allpool nimiväärtus 20 FR. Mündi allservas on vermimiskoja tähis koos vermimisaastaga. 

Mündi serval on tekst „DIEU PROTÉGE LA FRANCE“, mis tähendab „Jumal, kaitse Prantsusmaad“.

Teie tellimus on täielikult kindlustatud ja tarnitud ELS Expressi poolt. Pärast makse laekumise kinnitust, lähetatakse toode Teieni 1 või 2 tööpäeva jooksul. ELS kuller võtab Teiega ühendust telefoni teel. Soovi korral võite ka ise tootele järgi tulla meie kontorisse Tallinnas või Tartus, samal päeval kui makse on sooritatud. Juhul, kui meil ei ole võimalik tellimust kohe teele panna, teavitatakse sellest koheselt ka tellijat.

Partnerid