Postimees: Kulla hind liigub valesti

Tõnis Oja
23.02.2017, PostimeesPärast seda, kui Ameerika Ühendriikide keskpank (Föderaalreserv) 14. detsembril baasintressi tõstis, on kulla hind kerkinud seitse protsenti. Kaks kuud pärast varasemat intressitõstmist, mis leidis aset 2015. aasta detsembris, oli väärismetalli hind kerkinud 13 protsenti.

Teoorias peaks olema vastupidi, intressimäärade tõstmine oleks pidanud kulla hind langetama või hoidma vähemalt samal tasemel, aga kullaturul lähevad teooria ja tegelik elu harva kokku, kirjutas Bloomberg mõni päev tagasi.
Osaliselt on sellel ratsionaalsed põhjused. Üks põhjus on Donald Trumpi valimine USA presidendiks eelmise aasta 8. novembril. Ehkki riigi aktsiaturud on alates sellest ajast teinud suure tõusu ja kerkinud üha uutele rekordtasemetele, on kasvanud ka riigipea administratsiooniga seotud ebakindlus. Kuld on vara, mille populaarsus kasvab ebakindlatel aegadel ja siis, kui inflatsioon muutub liiga kiireks.Pärast valimistulemuste teatavaks saamist väärismetallide hinnad esialgu langesid, sest oli teada, et USA uus president kavatseb infrastruktuuri arendamiseks kulutada hiigelsummasid. See kergitas aktsiate hindu ning muutis investorite suhtumise kulda leigemaks. Pärast Valgesse Majja asumist keskendus Trump aga hoopis teistele teemadele. 

Riskijate mängud

Kulla hinna tõusu taga on suurim börsil kaubeldav fond (ETF) SPDR Gold Trust, mis järgib füüsilise kulla hinnaliikumist, mida tihti nimetatakse ka kullaaktsiateks. Veebruaris ostsid need fondid 40 tonni kulda. Jaanuaris mõjus väärismetalli hinnale positiivselt ka Hiina kalendri uus aasta, mil traditsiooniliselt ostetakse kulda kinkimiseks.

«Tundub, et turule on tulnud suur fondijuht,» ütles Bloombergile kulla hinna täpseim prognoosija Bernard Dahdah. «Aga seda, kes see on, ei saa me teada enne järgmist kvartalit,» lisas ta.

Vähemalt üks ostja on siiski teada. Selleks on Ühendriikide miljardärist riskikapitalist Stan Druckenmiller, kes teatas kuu alguses, et ostis kulda nii detsembris kui ka jaanuaris, sest USA valitsuse poliitika on ebaselge. Ebaselgus ootab meid ka lähitulevikus, seda Euroopas toimuvate valimiste tõttu.

Samas leidub ka mitmeid tuntud müüjaid. Kaks maailma tuntuimat riskikapitalisti, George Soros ja John Paulson, kes on aastaid olnud kulla hinna suhtes positiivselt meelestatud ja panustanud väärismetallide tõusule, on oma meelt muutnud ning seniseid positsioone likvideerinud-likvideerimas.

Sorose riskifond Soros Fund Management likvideeris eelmise aasta viimases kvartalis oma kullapositsioonid. Eelmises kvartalis müüs fond kullakaevandusfirma Barrick Gold aktsiad. Kvartal varem oli ta müünud ära maailma suurima füüsilise kulla börsil kaubeldava fondi, SPDR Gold Trusti osakud.

Riskikapitalist Paulson sai tuntuks panustamisega USA eluasemeturu kukkumisele enne finantskriisi ja tema fond teenis sellega kõigi aegade suurima kasumi, 20 miljardit dollarit. Selle kümnendi alguses muutus ta suureks kullafänniks, kes soetas hiiglaslikud positsioonid samuti SPDR Gold Trustis, aga ka mitmes kullakaevandusfirmas. Eelmises kvartalis vähendas Paulson oma SPDR Gold Trusti positsioone 4,4 miljoni aktsiani, mille väärtus on 478 miljonit dollarit. Kolmandas kvartalis oli see 4,8 miljonit aktsiat (600 miljonit dollarit) kolmandas kvartalis.

Neljandas kvartalis langes kulla hind 12,5 protsenti, mis oli väärismetalli suurim kvartalilangus viimase kolme ja poole aasta jooksul.

Alates eelmise sajandi seitsmekümnendate aastate algusest, mil Ühendriikide tollane president Richard Nixon dollari kullast lahti sidus, on väärismetalli hinnal olnud kaks suurt tõusutsüklit. Esimene kestis pea kümme aastat ning kulla hind tõusis 1980. aasta jaanuari keskel 850 dollarini unts. Hinnarekordi põhjuseks oli toona kiire inflatsioon, Nõukogude Liidu interventsioon Afganistani ja Iraani revolutsioon.

Seejärel vältas ligi kaks aastakümmet hinnalangus ja stagnatsioon, mis kestis 1999. aasta augustini, mil väärismetalli hind langes 251,7 dollarini unts. Üheksakümnendate aastate lõpus andsid hinnalangusele uue hoo mitme riigi keskpangad, teiste hulgas Belgia, Suurbritannia ja Šveits, kes hakkasid hoogsalt oma kullareserve vähendama. Üheksakümnendate aastate esimesel poolel müüs pea kogu oma kullavaru ka Eesti Pank.
Kätte polegi vaja1999. aasta septembris leppisid suurriikide (15 eurotsooni riigi, Rootsi, Šveitsi ja Suurbritannia) keskpanga juhid kokku piirduda 400 tonni kulla müügiga aastas. Pärast kokkuleppe (nn Washingtoni lepe) sõlmimist kulla hind stabiliseerus ning algas kuni 2011. aasta septembrini kestnud tõusutrend, mil kullaunts maksis koguni 1877 dollarit.Eurodes jõudis kuld hinnarekordini, 1382 eurot unts, veidi enam kui aasta hiljem – 2012. aasta oktoobris.

Lisaks Washingtoni leppele, millel oli kulla hinnale eelkõige psühholoogiline mõju, oli väärismetalli nõudluse kasvu jaoks väga oluline sellesama börsil noteeritud kullafondi SPDR Gold Trust (sümboliga GLD) loomine 18. novembril 2004. Kui enne said väikeinvestorid investeerimiseks osta vaid füüsilist kulda, siis ETFi kaudu saavad kõik investeerida füüsilisse kulda, ilma et seda päriselt omama peaksid. Pealegi on füüsilise kulla ETFe lihtsam müüa kui füüsilist kulda ennast ning ka ostu-müügi hinnavahe (spread) on väiksem (tihti isegi tunduvalt väiksem) kui füüsilise kulla ostmise-müümise puhul.

Siinkohal tuleb toonitada, et füüsilise kulla ETFid järgivad kulla hinda maailmaturul ja nad ostavad-müüvad väärismetalli vastavalt sellele, kui suur on nõudlus fondiosakute järele. Kui kulla hind oli tipus, siis kuulus SPDR Gold Trustile 1353 tonni füüsilist kulda, mis oli rohkem kui enamiku riikide kullavarud.

Maailmas on kümmekond füüsiliselt tagatud kullavarudega börsil noteeritud fondi.

Allikas: http://majandus24.postimees.ee/4023941/kulla-hind-liigub-valesti


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid