Kulla tootluseks oodatakse viie aastaga 500%

Investeerimistaevasse on taas oodata komeeti nimega füüsiline kuld. Analüütikud julgevad lähiaastatel pakkuda kulla tootluseks suisa 500%. Kas pole muljetavaldav, kuid samas ka uskumatu? Tegelikult on sel suur tõde taga.


Maailmas soovitatakse in­vestoritele kuldreeglit: hoidke oma varadest 10-15% füüsilises kullas. Ühest küljest tundub see soovitus väga vanamoelisena, sest tänapäeval ei ole kuld maailma rahasüsteemi osa ja elektroonilised raha instrumendid toodavad justkui rohkem kasumit. Teisest küljest väidavad kullale spetsialiseerunud analüütikud, et praegusel hetkel tuleks suisa 35-50% oma investeerimisportfellist vahetada kulla vastu. Analüütikud lubavad kullale lähiaastatel kuni 500% või isegi suuremat tootlust. On see üldse reaalne või tundub see hullumeelse väitena? Millel põhineb selline ennustus ja kuidas on see võimalik?


Traditsioonilised pankade investeerimisfondid ei luba kunagi oma klientidele nii kõrget tootlust.


Ebapopulaarsete uskumatu tähelend 


Läbi aegade on olnud teatud investeerimisobjektid, mis tarkadele investoritele on toonud kuni mitmekümnekordseid tulusid. Ühine nimetaja nendele investeerimisobjektidele on see, et need on enne oma tähelendu olnud erakordselt ebapopulaarsed. 


Mõned näited elust. Tean investoreid, kes ostsid Hansapanga aktsiaid, kui aktsia maksis alla 100 krooni ja mitte ükski neist, kes hiljem võttis välja kümnekordse võidu, ei teinud oma ostu pankade soovitusel. 


Kolm aastat tagasi oli Bulgaarias erastamisväärtpaber, mille maksumus oli 22% nominaalist ning see oli Bulgaaria börsi likviidseim väärtpaber. Selle väärtpaberi ostusoovitust ei olnud üheski nimekirjas, kus kirjeldati suurimat tõusu ootavaid väärtpabereid. Seitsme kuuga jõudis väärtpaber tõusta 98%ni nominaalist ehk üle 400%!


Kasahstani väärtpaberiturust ei räägita Financial Newsis ega Wall Street Journalis, kuid võrreldes möödunud aastaga, on isegi kõige viletsamalt esinenud aktsia tõusnud 270%. Need on ainult mõned näited ebapopulaarsete aktsiate tähelennust. Seega on väga suur alus oletada, et järgmine komeet investeerimistaevas on kuld, ja just füüsiline kuld. 


Väärismetalli vähendamine on hävitanud impeeriume


Et seda võimalikku tõusu mõista, peab vaatama natuke ajalukku. Kogu maailma rahanduse ajalugu on seotud kullaga. Kuld on olnud raha tagamise vahendiks. Kuld takistas valitsustel liigset raha trükkimast ja ühes inflatsiooniga oma elanike säästude hävitamist. Riigid, kes ei järginud kulla standardit, elasid paratamatult läbi inflatsioonilisi vapustusi, sest valitsejate soov oma kulutusi suurendada viis tihti majanduste kokku kukkumiseni.


Üheks Rooma riigi varisemise põhjuseks oli kindral Nero priiskav eluviis ja raha väärismetalli sisalduse vähendamine. Aastatel 10-260 m.a.j. oli Rooma riigis inflatsioon 0,4% aastas. Aastatel 260-340 m.a.j. suurenesid hinnad 20 korda, sest müntide hõbedasisaldust vähendati 60%lt 4%le. Valitsejad said kulutada rohkem, kuid riik läks kaosesse. See kõik lõppes barbarite sõjakäiguga Rooma ja ühe korrastatud tsivilisatsiooni hävinguga. Maailmas algas pime keskaeg.


19. sajandi algul elasid Euroopa rahvad peale Napoleoni sõdu läbi inflatsiooni, mis paiskas lihtrahva suurde viletsusse. Sellest välja pääsemiseks võeti ainuvõimaliku rahasüsteemina maailmas kasutusele kulla standard. Aastal 1900 oli üle 50 riigi Euroopas seotud kulla standardiga.


Maailma majanduse stabiilsus peale Napoleoni sõdu tagas ka ligi 100 aastase rahuperioodi, mille sarnast ajaloost annab otsida. Sel ajal ei toimunud ühtegi suuremat sõda. Raha stabiilsus aitas kaasa tööstusrevolutsioonile ja rahva elujärje tunduvale paranemisele. Peale esimest maailmasõda lagunes kulla standard, tulemuseks olid hüperinflatsioonid Saksamaal ja Suur Depressioon USAs.


Pankade usalduse eksperiment jõuab lõpule


1971. aastal sidus Ameerika oma raha kulla standardist lõplikult lahti. Tegemist oli ülejõu peetud Vietnami sõja tagajärjega. Ajalugu on näidanud, et ükski riik ei suuda finantseerida sõdu oma maksumaksjate arvelt. Üldjuhul tuleb sõdade maksumus maksta kinni hiljem ning maksmine toimub läbi raha väärtuse vähenemise ehk inflatsiooni.


Aastast 1971 püsib kogu maailma rahandus ja pangandus ainult usaldusel. Raha hulga üle maailmas otsustavad keskpangad. See eksperiment on kestnud praeguseks 35 aastat, kuid nüüd hakkab see jõudma lõpule.


Raha ja selle ekvivalentide hulk ületab praeguseks mitmekordselt maailma kaubavarusid, kuid näiliselt on kõik korras, sest peale tavalise kauba saab raha eest piiramatult nn. petukaupu, mis nagu oleks ka kaubad. Siia alla kuuluvad võlakirjad, aktsiad, futuurid, optsioonid, IPO-d ja muud peene nimetusega asjad, mis tegelikkuses pole kaup, vaid hoopis kellegi lubadus anda nende eest reaalset kaupa. Aga reaalsuses nii palju kaupa pole. Lisaks peetakse praegu sõdu, mille maksumusest pole maksumaksjatel aimugi, sest nad ei saa aru, et see käib nende rahakoti arvelt. Maailm on jõudnud oma kõigi aegade suurima finantskriisi lävele ja siinkohal tuleb mängu kuld.


Lavale astub vana hea kuld


Alati kui on segased ajad, siis inimesed üritavad oma raha säästa ostujõu languse eest. Kõige esmane protsess on vahetada oma raha naaberriigi stabiilsema valuuta vastu. Nii vahetati rubla aja lõpul oma rahad Soome markadeks ja USA dollariteks, nii tundub olevat esmane pääsetee euro. Kuid on selge, et USA dollari kollapsi puhul ei suuda ka euro püsima jääda.


Järgmine koht, kuhu investorid oma pilgud suunavad, on kinnisvara. See protsess on juba käimas ja mitmekordne hinnatõus juba aset leidnud. Samas on kinnisvara ainult näiliselt stabiilne, sest suurte majandusvapustuste ajal ei pruugi selle väärtus säilida.


Kui keegi oleks 1973. aastal investeerinud Küprose imeilusa Famagusta linna kinnisvarasse, siis alates 1974. aastast on tal seda olnud võimalik näha ainult läbi tugeva pikksilma, sest teatavasti vallutasid Türgi väed Põhja-Küprose ning püsivad paigal tänaseni. Nii et ka kinnisvara pole parim investeering.


Järgmisel kohal ongi vana hea kuld. Kuld on seda osa täitnud aastatuhandeid ja astub peagi taas lavale.


Kuna kullakogus maailmas on piiratud, siis ei saa valitsused kulla hinnaga nii lihtsalt manipuleerida. Kulda on kerge säilitada, ta ei korrodeeru, ei lagune vees ega põle tules. Kui mõnel meie esivanemal oleks olnud tarkust tsaari Venemaa lõpul oma Kerenski rublad ümber vahetada kulla vastu (teatavasti sai ligi 20 aastat iga päev vahetada piiranguteta rublasid kulla vastu ja tagasi), oleks nende töö viljad säilinud meile tänaseni. Ainus võimalus oma töö vilju säilitada ka üle raskete ja segaste aegade, on vara hoidmine kullas.


Oma vara säilitame ise, mitte pangad


Enamikele maailma elanikele ja investoritele (eriti pankuritele) tundub mõte lähenevast majanduskaosest vastuvõetamatu. Kuid peab mainima, et nn. enamused on alati oma varanduse majanduslikes segadustes kaotanud. See on ka antud artikli kirjutamise põhjuseks. Tuleb aru anda, et meie vara ei säilita pangad, valitsused ega finantsinspektsioonid, vaid meie targad ja läbimõeldud otsused, mis tuleb igaühel endal vastu võtta. Maailma riikide keskpangad on samuti keerulises olukorras. Ka nemad ei tahaks oma valuuta reservide väärtust kaotada. Praegu hoitakse oma varasid erinevates valuutades, kuid esimesed riigid (Venemaa, Rootsi) on asunud oma valuuta reservis kulla osa tõstma. Samas ei julge suurriigid asuda oma valuutareservide kullaks ümbervahetamise teele, sest see tähendaks riiklikul tasandil teadet, et rahasüsteemiga pole kõik korras. Seetõttu üritatakse raskeid otsuseid võimalikult kaua edasi lükata, mängida intressitasemega ja loota imele.


Maailma ajalugu näitab alati ühte ja sama: raha liigse emiteerimise puhul, olgu see siis füüsilisel või elektroonilisel kujul, tuleb hiljem maksta väga ränka lõivu. Rahasüsteemide häving paiskab segi inimeste tavalised väärtushinnangud ja maailmavaate. Ainuke, mis säilib läbi segaste aegade, on kapis olev kuld.


ALAR TAMMING,
Tavidi nõukogu esimees


Artiklis toodud investeerimisnäited on AS Tavidi praktikast. AS Tavid hoiab kõik oma vabad finantsvahendid investeerimiskullas.


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid