Majandusteadlane: ülemaailmne majanduskriis on möödapääsmatu

Kas majanduskriis tuleb, selles pole küsimus. Õigem oleks pärida, millal ta tuleb? Miks ta tuleb, sellest rääkis meile raamatute “The Crash Course” ja “Prosper” autor Chris Martenson.

Maailmamajanduse kõige suurem probleem ja oht on liiga suur võlakoormus ning seda olukorda ei ole võimalik kuidagi enam parandada. Maailmas, kaasa arvatud maailma juhtivad pangad, on laenatud kaks korda suurema intressiga raha, kui on sissetulekute kasvu protsent. Nii juba 45-50 aastat. Peamiseks probleemiks on see, et vastutavad isikud töötavad selle nimel, et laenamine (eraisikute ja korporatsioonide poolt) jätkuks. Selline majandamine aga ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Kui “mull lõhkeb” saab see olema väga raske situatsioon kõigile.

Riigid, mille võlakoormus on paljude teiste riikidega võrreldes väike (sh Eesti) või puudub, ka need ei jää uuest globaalsest majanduskriisist puutumata.

Maailma majandus on täna nii omavahel seotud – kõik sõltuvad kõigist. Kui kriis on käes, ei jõua meieni enam ressursse, mis täna on kättesaadavad ja aitavad ettevõtetel toimida. Majanduskriis hävitab paljud ettevõtted, paljudel teenuseosutajatel pole enam tööd (näiteks finantsnõustajatel, raamatupidajatel) jne. Lisaks, ei Eesti ega ka ükski teine riik, ei ela enam ära ainult omatoodangust. Sellel, et me oleme kõik ükteisest sõltuvad, võivad olla väga tõsised tagajärjed.

Ilma väga suure võlakoormuseta riigid, nende majandust mõjutavad investeeringud. Kriisiolukorras on (välis-)investeeringute vähesuse või puuduse tõttu paljud võimalused kadunud. Valuuta väärtus tõuseb liiga kõrgele või langeb liiga madalale. Seetõttu ei saa rahvas enam midagi osta, sest kaup on liiga kallis või ei ole lihtsalt midagi osta.

Mis hoiab elus majanduslikku heaolu?

2008. aasta kriisil olid maailma suurimad pangad väga lähedal pankrotile ja sellega koos oleks hävinud kogu maailma finantssüsteem, sest kõik on omavahel põimunud. Maailma pankurid hakkasid kartma ning olukorra lahendamiseks paisati turule triljonite dollarite väärtuses raha. Viimasega loodeti kasvatada varade väärtust, sealhulgas aktsiate ja väärtpaberite oma, ning intressid langesid.

Pankurite eesmärk oli suurendada rahva majandusliku kindlustatuse ja – heaolu tunnet, mille tulemusene suureneks tarbimine ja investeerimine.

Lõptulemusena oleks majanduslangus peatunud ja muutnud suuna – majanduskasvuks.

Teine majanduskriisi lahendamiseks kasutatud meede oli väärtpaberite vähendamine, mille tulemusel, jällegi, pannakse inimesed rohkem laenama.

Laenasidki, aga suurimad laenajad on suurkorporatsioonid, kes kasutavad laenatud raha oma ettevõtte aktsiate tagasi ostmiseks. Nad laenavad raha ühe protsendiga ning ostavad tagasi aktsiad, mis toodavad dividende ~ 2,3% kõrgema määraga. Nii teevad nad raha ja hoiavad aktsiate väärtust kõrgel.

Korporatsioonid on teinud seda umbes viimased 2 aastat. Reeglina on lõpptulemuseks see, et seda tehakse liiga palju ja valel ajal. Hulgaliselt ettevõtteid on võtnud laenu, et tagasi osta oma aktsiad ja läinud sellepärast pankrotti. Majanduskriisi saabudes on hästi näha, missugune ettevõte on liiga palju laenu võtnud.

Aktsiate väärtus läheb üles-üles-üles, sest pangad “viskavad” turule aina rohkem raha, kuid ka keskpangad on leidnud ennast olukorrast, kus nad ei jõua anda peale nii palju raha kui turg “nõuab”, et aktsiaturgu tõusujoones hoida. Tulemusena on turg hakanud seiskuma.

Suur viga on heaolu “trükkimine”. Pangad suunavad turule raha, inimestel on hetkeks hea olla, kuid see on kõik võlts-heaolu ja see on kestnud juba liiga

Tõeline heaolu on see, kui inimesed ja ettevõtted investeerivad tulevikku eesmärgipäraselt – iseendasse, enda oskustesse, oma varadesse, varustusse, arengusse ja uuringutesse. Suurkorporatsioonid ei ole peaaegu midagi investeerinud uuringutesse ja arengusse, juba aastakümneid. Nad mängivad ainult finants-mänge. Märk tõusvast aktsiaturust ei ole täna märk tervislikust majanduskasvust. Täna on aktsiaturgude tõus tõestus sellest, et pangad trükivad triljoneid dollareid raha.

Kuidas majanduskriisile vastu minna?

Chris Martensoni sõnul oleme meie generatsioon, kes peab hakkama saama suurimate piirangutega, kui seda elaeski varem on saadud. Veevarud kaovad miljonite inimeste jaoks, mullamaa, kus süüa kasvatada, on kadumas, paljud liigid surevad välja jne. Sellist olukorda pole iial varem olnud. Me peaksime mõtlema, kuidas hakkama saada nende piirangutega veelgi suuremas maailmas, et meie lapsed saaksid elada jõukas majanduslikus ja ökonoomilises keskkonnas ning et ka neil oleks tulevikus häid võimalusi ja väljavaateid. See on täiesti võimalik, kuid hetkel liigume me suunas, mille tulemusena jätame me maha veelgi hullema maailma.

“Lahendus inimestele sellises majanduslikus olukorras on muuta ennast vastupidavamaks,” ütleb Chris. “Sa peaksid olema valmis selleks, mis võib tulla ning sul peaks olema kogutud reserve.”

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/majandusteadlane-ulemaailmne-majanduskriis-on-moodapaasmatu?id=73918061


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid