Trump kisub riigid valuutasõtta

6. veebruar 2017, Postimees
President Bill Clintoni administratsiooni rahandusminister Robert Rubin kuulutas 1990ndate keskel, et usub tugevasse dollarisse, mis peegeldab USA majanduse tugevust. Alates sellest ajast on tema järglased ning presidendid, nii demokraadid kui ka vabariiklased, ajanud tugeva dollari poliitikat, ehkki alati pole see neil päris hästi õnnestunud. President Donald Trumpi ajal on hoiak muutunud ja viimased signaalid näitavad, et ilmselt alustatakse konkurentide ja seniste liitlasriikidega lausa valuutasõda.
Esimene sellele viitav signaal tuli mõni päev enne Trumpi ametisse asumist ilmunud intervjuus ajalehele The Wall Street Journal, kellele Trump ütles, et dollar on liiga tugev, eriti Hiina jüaani suhtes.

«Meie ettevõtted ei suuda nendega konkureerida, sest meie valuuta on liiga tugev. Ja see tapab meid,» ütles Trump. «Jüaan kukub kivina,» lisas ta ning möönis, et hiinlased on viimasel ajal teinud aktsioone oma valuuta toetamiseks vaid sellepärast, et «nad ei taha, et me vihaseks saame».

Viimased päevad näitavad, et Ameerika Ühendriikide uus administratsioon kavatseb suurriikidega, kes on ka nende peamised kaubanduspartnerid, valuutasõda alustada. Ning asi ei piirdu vaid Hiinaga, mille kohta on Trump korduvalt sõna võtnud.

Möödunud nädala keskel ründas Valge Maja riikliku kaubandusnõukogu esimees Peter Navarro Saksamaad. Nimelt ütles ta ajalehele Financial Times, et euro on nagu Saksa mark, mille madal kurss andis Saksmaale eelise oma kaubanduspartnerite ees. Majanduslehe sõnul võivad Navarro vaated peegeldada seda, et uus administratsioon keskendub oma rahvusvahelise kaubanduse kõva käe poliitikas just valuutade vahetuskurssidele. Ka nimetas Navarro Saksamaad suurimaks takistuseks, miks Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vabakaubandusleping (TTP) katki jäi.

Saksamaa suurpanga Commerzbank analüütik Ulrich Leuchtmann soovitas klientidel «kinnitada turvavööd, sest valuutasõda võib tulla räpane», kirjutas Bloomberg. «Oma avaldusega tulistas ta (Peter Navarro – T. O.) uue kogupaugu valuutasõjas, mida USA administratsioon sisuliselt kogu ülejäänud maailmaga peab,» lisas ta.

Saksamaa kantsler Angela Merkel vastas Navarro süüdistustele, et Saksamaa ei mõjuta euro kurssi. Stockholmis koos Rootsi peaministri Stefan Löfveniga korraldatud pressikonverentsil kinnitas kantsler, et Saksamaa on alati toetanud sõltumatut Euroopa keskpanka.

Trumpi administratsiooni rünnakutel Saksamaale on aga oma põhjus. Nimelt on Saksamaa maailma suurimaid eksportööre, kelle jooksevkonto ülejääk jääb alla vaid Šveitsi omale. USA see-eest on oma absoluutmahu poolest aga maailma suurim importija, kelle jooksevkonto defitsiit ühe inimese kohta on Austraalia, Suurbritannia ja Saudi Araabia järel neljandal kohal.

Saksamaa väliskaubanduse ülejääk kasvas just rekordtasemele – Euroopa suurim majandus ekspordib 260 miljardi euro väärtuses rohkem kaupu ja teenuseid, kui impordib. Nii moodustab nende väliskaubanduse ülejääk tervelt kaheksa protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Eriti hoogne on Saksmaa eksport USAsse. Ülejääk USAga andis 54 miljardit eurot väliskaubanduse ülejäägist, kirjutas ajakiri Der Spiegel.

2015. aastal eksportis Saksamaa USAsse kaupa 143 miljardi euro väärtuses, sellest 34 miljardi euro eest autosid, USAst importis Saksmaa kaupa aga 87 miljardi euro eest. Kõige enam imporditakse keemia- ja farmaatsiatööstuskaupu.

Mõjuka nädalakirja sõnul ei ole Saksamaa ekspordi taga mitte niivõrd tugevad ettevõtted ja kaubad, vaid pigem sealse valitsuse majanduspoliitika, mis hoiab sisenõudluse väikese. Ettevõtted ja majapidamised tarbivad liiga vähe.

Valge Maja pressiesindaja Sean Spicer keeldus euro teemat kommenteerimast ega kinnitanud ka, et Trump Navarro seisukohtadega nõus on. Tema sõnul saab selle küsimuse kommenteerimine olema tulevase rahandusministri Steven Mnuchini ülesanne, kui ta ametisse on astunud.

Nagu öeldud, on Donald Trump süüdistanud mitut riiki valuutakurssidega manipuleerimises. Möödunud teisipäeval, kohtudes farmaatsiatööstusettevõtete juhtidega, süüdistas ta Hiinat ja Jaapanit, et need on oma valuutat devalveerinud selleks, et saada USA ees kaubavahetuseeliseid.

«Nad mängivad valuutaturul ja mängivad devalveerimisega, samal ajal kui meie istume siin nagu kari lolle,» ütles Trump.

Jaapani peaminister Shinzo Abe aga Ühendriikide presidendiga ei nõustu.

«Kriitika, et me manipuleerime jeeniga, on ebakorrektne,» teatas Abe saareriigi parlamendi ees.

Samal ajal kui USA presidendid on aeg-ajalt toonitanud Ühendriikide tugeva dollari poliitikat, pole nad aastakümneid ei oma ega ka teiste valuuta vahetuskursse kommenteerinud. Uue administratsiooni kaootilise start ja sõnad viitavad aga selgelt kaitsvale hoiakule, mis suurendab kartust, et tulemas ei ole mitte üksnes valuutasõda, vaid täielik vastasseis kaubavahetuses. Sel võivad aga maailma majandusele olla katastroofilised tagajärjed.

Keskpankurite sõnul on valuuta nõrgenemine lõdva rahapoliitika (ülimadala intressimäärade, rahatrüki ja muude ebakonventsionaalsete meetmete) tulemus, mitte eesmärk. Keskpankade rahapoliitika eesmärk on kiirendada inflatsiooni

Jaapan on küll viimastel aastakümnetel päris mitu korda valuutaturgudele sekkunud, kuid erilise eduta. Korduvalt sekkus saareriigi keskpank 2000. aastate alguses eesmärgiga nõrgestada jeeni. Seejärel tegi Jaapan seda 2008. aasta finantskriisi ajal ning viimati 2011. aastal Tōhoku maavärina ja sellega kaasnenud tsunami järel.

«Viimastel aastatel pole Jaapan sekkunud,» ütles Jaapani valitsuse valuutaturgude eest vastutav tippametnik Masatsugu Asakawa.

Mida nõrgem on valuuta, seda konkurentsivõimelisemad on selle riigi kaubad ja teenused välisturgudel. Samas, mida tugevam on valuuta, seda odavamad on tarbijatele importkaubad, meil näiteks kütused.

Hiina teatas reedel, et pole mitte kunagi kasutanud oma valuutat selleks, et saavutada eeliseid kaubavahetuses, ega soovi ka valuutasõda.

«Hiina pole mitte kunagi kasutanud valuutasõda kauplemisel konkurentsieelise saavutamiseks või konkurentsivõime suurendamiseks,» teatas riigi välisministeeriumi pressiesindaja Lu Kang pressikonverentsil. «Meil pole kavatsust valuutasõjas võidelda.»

Viis kuni kümme aastat tagasi oli üldine arvamus, et Hiina hoidis jüaani kursi kunstlikult madalana. Paljude spetsialistide sõnul kulutas Hiina keskpank aga eelmisel aastal sadu miljardeid dollareid selleks, et peatada valuuta edasine nõrgenemine ning hoida ära kapitali väljavool, sest majandusel hakkas minema kehvasti. Sellele vaatamata odavnes jüaan eelmisel aastal seitse protsenti, mis oli selle suurim langus alates 1994. aastast.


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid