Kuld ja hõbe odavnesid järsult, aga paanikaks pole põhjust

01.02.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kullaturul toimus reedel viimase nelja kümnendi suurim päevane langus. Hõbe tegi ajaloo suurima päevasisese kukkumise. Taoline volatiilsus on nõnda kiiresti kallineval turul oodatav ning praegu toimub turul puhastus, kus pestakse välja spekulante ja laenurahaga sisenenud investoreid. Minu hinnangul on tegemist igati tervisliku nähtusega ja pikaajalise investori jaoks paanikaks põhjust ei ole.

• Reedene langus pesi välja hulganisti spekulatiivset raha, väärismetallide fundamentaalne pilt pole muutunud.
• Föderaalreservi juhi vahetus on lühiajaline narratiiv, USA rahapoliitikat juhivad ka edaspidi riigivõla ja eelarve olukord.
• Kullaturul on ajalooliselt olnud suuri langusi alati ka tõusutsüklite keskel.
• Pikaajalise vaatega investorile võib olla kujunemas ostukoht.

Hinnalanguse sütikuks sai uudis, et USA president Donald Trump plaanib Föderaalreservi etteotsa panna järgmisena Kevin Warshi. Teda nähakse teiste kandidaatidega võrreldes pigem kui “karmi inflatsiooni vastu võitlejat” ning paljud panustavad, et dollar hakkab tänu temale tugevnema. Tugevam dollar on praeguste turuteooriate järgi kulla jaoks halb uudis.

Minu hinnangul uus Föderaalreservi juht midagi eriti ei muuda. USA rahapoliitikat juhib ka edaspidi riigivõla ja eelarve olukord ning vajadus viia laenukulud (ehk intressid) alla. Need piirangud jätavad keskpangale rangema poliitika elluviimiseks vähe ruumi.

Seetõttu näen reedesi sündmusi pigem lühiajalise narratiivina. Suured trendid ei ole muutunud. Arvatavasti jätkuvad ka edaspidi rahapoliitilised meetmed, mis dollarit reaalvarade (kaasa arvatud kuld) suhtes nõrgestavad. Seega võib pikaajalise investori jaoks olla kujunemas hoopis hea sisenemiskoht.

Üks ajaloo suurimaid hinnalangusi

Kulla hind langes päevasiseselt 12 protsenti, mis on suurim kukkumine alates 1980ndate algusest. Hõbeda hind oli vahepeal 36 protsenti miinuses, mis on ajaloo suurim päevane langus. Päeva lõpetas kumbki metall vastavalt 9 ja 26,3 protsenti miinuses.

Väärismetallide hinnad olid tõusmas veidi liiga kiiresti, seega oli korrektsioon oodatav. Reedesed uudised olid lihtsalt juba küpseva hinnakorrektsiooni sütikuks. Mingit märkimisväärset mõju keskpanga juhi vahetumine väärismetallide pikaajalisele tõusutsüklile aga minu arvates ei oma. Probleemid on ju samad – riigivõlg on suurim alates II maailmasõjast, eelarve on sügavas miinuses ning välisinvestorid loobuvad oma dollarireservidest. Pigem näeme edaspidi, kuidas keskpank hakkab aina enam Washingtoni ja Trumpi heaks töötama, minetades oma iseseisvuse.

Arvestades hinnatõusu kiirust on see korrektsioon tervislik. Kulla hind tõusis enne korrektsiooni seitse päeva järjest, tõustes selle aja jooksul enam kui 1000 dollari võrra (+21 protsenti). Arvestades kullaturu suurust on selline liikumine äärmiselt erakordne. Hõbeda tõus oli veelgi kiirem – vaid 14 kauplemispäevaga kallines see 58 protsenti.

Seega – pärast reedest korrektsiooni oleme kulla puhul tagasi 22. jaanuari hinna juures, hõbeda puhul 13. jaanuari hinna juures.

Hinnalangus aitab turgu puhastada

Üheks nõnda kiire hinnalanguse põhjuseks oli asjaolu, et turule on sisenenud palju spekulatiivset raha. Mis on spekulatiivne raha? Need on kauplejad ja investorid, kes ostavad kulla ja hõbedaga seotud väärtpabereid võimendusega. Ehk kasutavad hinnatõusule panustamiseks laenuraha.

Kui hind aga langema hakkab, hakkab investoritel laenu tagatisraha otsa saama. Kui see langeb alla kriitilise piiri, likvideeritakse positsioon maakleri poolt jõuga (nn margin call). Ehk investor on sunnitud müüma, mis annab hinnalangusele veelgi hoogu juurde. Seejärel kuhjuvad kaotused aina rohkematel investoritel, mis tekitab müügilaine. Müügilaine surub aga hinda järjest madalamale ning tekib doominoefekt. Just seda me reedel nägimegi.

See on nõnda kiiresti kallineval turul teretulnud nähtus – see tähendab, et turg puhastub. Välja süüakse ahnusest turule tulnud investorid, kes soovivad tõusu pealt kiiret kasumit teenida. Samuti peseb turg välja nii-öelda nõrgad käed, kes ei ole pikaajalised investorid ning ei saa aru, miks nad väärismetalle omavad. Need kaks gruppi investoreid ostavad tavaliselt ahnusest ja müüvad hirmus. Ja reedel asendus ahnus hirmuga.

Fookust tasub hoida suurel pildil

Ja nagu ma eelmisel nädalal avaldatud kullaturu analüüsis kirjutasin – pulli otsas püsimine ei saa olema lihtne (pull sümboliseerib tõusuturgu). Lühiajaliste hinnaliikumiste asemel tasub fookus hoida pikaajalisel pildil ning mõista, miks investor üldse väärismetalle omab. Mis on need struktuursed põhjused, mis väärismetallide hindu valuutas mõõdetuna kõrgemale veavad? Kas reedel need trendid pöördusid või mitte? Milline on pikaajalisem, mitmete aastate vaade?

Suurtel pulliturgudel tuleb alati langusi ette. Vaatame kas või viimast suuremat pulliturgu, mis kestis aastatel 2001-2011. Kuld jõudis selle aja jooksul odavneda tippudest neljal korral vähemalt 20 protsenti. Muidugi langes pärast 2011. aasta tippe kuld neli aastat järjest. Aga isegi need, kes 2011. aasta hinnatipus ostsid, on tänaseks ka inflatsiooniga arvestades suures plussis. Seega tasub omada pikaajalist vaadet.

Ja ma ei arva, et meil on ees aastate pikkune langus. Minu hinnangul oleme hetkel väärismetallide tõusutsükli keskfaasis, millele viitavad mitmed olulised suhtarvud – nii kulla ja hõbeda hinnasuhe, kulla ja aktsiate hinnasuhe kui ka rahamassi ning väärismetallide hinnasuhted. Arvatavasti kestab see korrektsioon kuid, mitte aastaid. Ja volatiilsus jääb kõrgeks, tekitades investoritele emotsioone. Külm närv ja selge mõistus on sellistel puhkudel võtmetähtsusega.

Ma ei tea, kuivõrd sügavaks see langus kujuneb ja kas odavnemine jätkub ka uuel nädalal. Lühiajaliselt on ebakindlust palju. Aga julgemate jaoks võib olla kujunemas (või kujunenud?) hea ostukoht.