Tavid kasutab küpsiseid, et tagada veebilehe piisav funktsionaalsus ning samuti selleks, et muuta meie veebilehe kasutamine lihtsamaks ja pakkuda isikupärastatud kasutajakogemust. Lugege täpsemalt meie küpsisepoliitika kohta siit.
Tavid kasutab küpsiseid, et tagada veebilehe piisav funktsionaalsus ning samuti selleks, et muuta meie veebilehe kasutamine lihtsamaks ja pakkuda isikupärastatud kasutajakogemust. Lugege täpsemalt meie küpsisepoliitika kohta siit.
Palun vali, milliseid küpsiseid lubad Tavidil kasutada
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
tavex_cookie_consent | Stores cookie consent options selected | 60 weeks |
tavex_customer | Tavex customer ID | 30 days |
wp-wpml_current_language | Stores selected language | 1 day |
AWSALB | AWS ALB sticky session cookie | 6 days |
AWSALBCORS | AWS ALB sticky session cookie | 6 days |
NO_CACHE | Used to disable page caching | 1 day |
PHPSESSID | Identifier for PHP session | Session |
latest_news | Helps to keep notifications relevant by storing the latest news shown | 29 days |
latest_news_flash | Helps to keep notifications relevant by storing the latest news shown | 29 days |
tavex_recently_viewed_products | List of recently viewed products | 1 day |
tavex_compare_amount | Number of items in product comparison view | 1 day |
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
chart-widget-tab-*-*-* | Remembers last chart options (i.e currency, time period, etc) | 29 days |
archive_layout | Stores selected product layout on category pages | 1 day |
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
cartstack.com-* | Used for tracking abandoned shopping carts | 1 year |
_omappvp | Used by OptinMonster for determining new vs. returning visitors. Expires in 11 years | 11 years |
_omappvs | Used by OptinMonster for determining when a new visitor becomes a returning visitor | Session |
om* | Used by OptinMonster to track interactions with campaigns | Persistent |
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
_ga | Used to distinguish users | 2 years |
_gid | Used to distinguish users | 24 hours |
_ga_* | Used to persist session state | 2 years |
_gac_* | Contains campaign related information | 90 days |
_gat_gtag_* | Used to throttle request rate | 1 minute |
_fbc | Facebook advertisement cookie | 2 years |
_fbp | Facebook cookie for distinguishing unique users | 2 years |
Endel Lippmaa leiab, et maailmas saaks olukord palju selgemaks, kui kõik kutsuksid oma kulla Ameerikast “koju”.
Milline uudis on teile sellest suvest kõige põletavam?
Kõige muu virvarri kõrval on olulisim Saksamaa pöördumine Ameerika Ühendriikide poole, et nad näitaksid, kus on sakslaste kuld, mis anti ameeriklastele hoiule.
Täpsemalt sõnastades – poliitikud esitasid läinud aastal kullareservide olemasolu kohta küsimuse Saksa valitsusele ja sealsele keskpangale. Aga tänaseni ei ole vastuseid, kus ja kuidas hoitakse sakslaste kulda Ameerikas.
Kui vaadata USA Föderaalreservi värskeid aruandeid (Federal Reserve Statistical Realese, 6. juuni 2013) kullavarude kohta, siis minu kahtlused ainult süvenevad, et ameeriklased opereerivad täna jätkuvalt kullaga paberil. Lisaks tuleb vaadata ka USA riigi eelarvet, siis on pilt veel selgem. Tekkinud on kaks kulla hinda, see õige kuld metallina ja kuld, mis on võlakirjadega tagatud.
Kui palju on reaalset kulda metallina, see on omaette küsimus, sest viimati auditeeriti föderaalreservi kullavarusid 1954. aastal. Obama valitsemise ajal on jätkatud väidetava kulla asendamist Ühendriikide kümneaastaste võlakirjadega. Vastavalt seal kehtivatele seadustele on kõik seaduslik, sest föderaalreservi põhikirjas on üles tähendatud, et nende juures hoitav vara on kullas ja kullaga võrdsustatud väärtpaberites.
Seega, näiteks Eesti Pank ostis vastavalt Euroopa Keskpangaga sõlmitud lepingule eurole üleminekuks 600 kg kulda, aga nad ei saanud mingit reaalset metalli, vaid õhku, sest väidetavalt asub see kuld ju Ameerikas.
Miks üldse peavad Euroopa riigid hoidma oma kulda Ameerikas, on täiesti arusaamatu, ja maailmas saaks olukord palju selgemaks, kui kõik kutsuksid oma kulla “koju”. Väita, et ei ole vahet, kus kulda hoida, sest euro ei ole tagatud kullaga, ei ole vastutustundlik.
Miks peab Euroopa sõltuma nii tähtsas asjas Ameerika Ühendriikide suvast? Euroopa ja Ameerika majandusele ei ole hea uudis, et riiklike võlakirjade ralli ei ole lõppenud, sest sisuliselt jätkatakse juurde laenamist ja tuleviku arvel elamist.
Vaadates, mis toimub täna maailma börsidel, jääb mulje, et ameeriklased püüavad kulla ja hõbeda hinda iga hinnaga alla suruda, et seda oleks odav kokku osta. Aga ostavad hoopis need, kellel on suured valuutareservid. Juba aastaid ostavad kulda kokku Hiina ja Venemaa, sest neil on suured valuutareservid ja rikkalikud kogemused poliitilise ja majandusliku ebastabiilsusega.
Kui kulla ümber toimuvat vaadata teaduslikult, siis kahtlusi süvendab küsimus, kas nii-öelda puhast kulda saab olla ringluses sellises mahus, nagu paberil näidatakse, kui püüda hoomata, mil moel kõnealune metall maakeral tekkis ja kui palju on seda võimalik inimkonnal kaevandada.
Kõike seda kokku võttes võib öelda, et ebakindlus tuleviku osas ainult süveneb ja majanduskriis ei lahene, vaid süveneb!