Analüüs: kuld võib ka edaspidi tootluselt aktsiaturge ületada

20.03.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

On arvestatav võimalus, et kuld ületab tootluselt aktsiaturge vähemalt selle kümnendi lõpuni, sest ajalooliselt on taolised trendid kestnud 10-15 aastat.

Üks viis hindamaks, kuivõrd atraktiivne investeering on kuld, on võrrelda kulda ajalooliselt teiste varaklassidega. Olgu selleks aktsiad, kinnisvara, võlakirjad või muud varad. Selline võrdlus aitab mõista, kus me suuremas pildis hetkel paikneme.

Selles artiklis vaatame ühte mõõdikut, milleks on Dow Jonesi aktsiaindeksi ja kulla untsihinna suhtarv.

Dow Jones on üks vanimaid ja tuntumaid aktsiaturu indekseid. See järgib USA 30 suurettevõtte aktsiate liikumisi. Indeksis on teiste seas ettevõtted nagu Apple, Coca-Cola ja Microsoft. Indeks ei arvesta ettevõtete makstavaid dividende.

Allpool oleval graafikul on välja toodud Dow Jonesi indeksi ja kulla suhtarv. See näitab, mitu untsi kulda tuleb välja käia ühe Dow osaku eest. Kui suhtarv kasvab, siis ületavad aktsiad kulda. Kui graafik langeb, ületab kuld aktsiaid.

20. märtsi seisuga kaupleb Dow osak 45 800 punkti juures. Kulla hind on kirjutamise hetkel 4570 dollarit untsist. Kui jagame need kaks arvu omavahel läbi, saamegi Dow/kulla suhtarvu:

45 800/4570 = 10,02
Üks Dow Jonesi osak on seega väärt 10,02 untsi kulda

Aktsiad ja kuld on üksteise suhtes tsüklilised

Esmalt vaatame lineaarset graafikut (suhtarvu teljel on vahemikud võrdsed). Graafikult on hästi näha, kuidas Dow indeks ja kuld on üksteise suhtes viimase sajandi jooksul liikunud tsükliliselt.

Absoluutsetes ekstreemumites on Dow ja kulla suhe olnud ajalooliselt 0,99 juures (1980), 1,5 juures (1896),1,9 juures (1933) ning 6,4 juures (2011). Oma kõrgemates tippudes on suhtarv olnud aga nii kõretel tasemetel kui 20-45. Ajalooliselt kõrgeim tase pärineb 1999. aastast, mil USA aktsiaturge iseloomustas tehnoloogiasektori mullistumine.

Järgmiseks vaatame TradingView keskkonnas koostatud logaritmilist graafikut. Kuna tegemist on suhtarvuga, siis annab logaritmiline skaala liikumiste tegelikust ulatusest parema ülevaate. Näiteks kui suhtarv langeb 40 pealt 20 peale, siis logaritmilisel graafikul on näha sama suurt liikumist, kui suhtarvu langemisel 4 pealt 2 peale. Just sel põhjusel on logaritmiline skaala objektiivsem, sest suhtarvu puhul peegeldab see liikumise tegelikku ulatust paremini.

Allpool oleval graafikul joonistuvad Dow/kulla suhtarvu tsüklid hästi välja.

Pöörased 20ndad ning 1970ndate inflatsioonikriis

Näidatud graafik algab 1896. aastast, mil Dow ja kulla suhtarv oli 1,5 juures. Üsna pea tulid pöörased 20ndad, mil aktsiahinnad kallinesid väga kiiresti. Suhtarv jõudis vaid mõnekümne aastaga kümnekordistuda. Seejärel toimus USA aktsiaturgudel ajaloo suurim langus ning suhtarv kukkus vaid nelja aastaga 1,9 peale (kuld kallines nelja aastaga aktsiate suhtes 10 korda).

Sellele järgnes taas aktsiate kuldajastu. Aastatel 1933-1965 liikusid aktsiaindeksid kiiresti üles, sest USA majandus kasvas pärast majanduskriisi ja II maailmasõda väga kiiresti. Aktsiad saavutasid kulla suhtes oma tipu Vietnami sõja alguses. Samuti hakkas USA valitsus 60ndate algul eelarve puudujääki suurendama ning trükkis rohkem raha, kui keskpangal selle tagatiseks kulda oli.

Kõik see viis lõpuks 1971. aastal kullastandardist loobumiseni, millele järgnesid läänemaailmas suured inflatsioonilained ja kulla hüppeline hinnatõus. Aastatel 1965-1980 ületas kuld Dow aktsiaindeksi tootlust pea 30-kordselt.

1980. aasta hinnatipus maksis üks Dow osak vaid 0,99 untsi kulda. Tegemist on absoluutse ajaloolise põhjaga – ehk aktsiad olid kulla suhtes äärmiselt alahinnatud. Järgnes USA aktsiaturgude üks suurimaid tõusuperioode, kus Dow indeks tõusis kulla suhtes vähem kui 20 aastaga 45 korda (!).

Tehnoloogiamulli lõhkemine ja kulla võidukäik

90ndatel leidis USAs aset interneti- ja tehnoloogiaaktsiate buum, mis kasvas üle mulliks. Mulli tipus ehk 1999. aastal tuli ühe Dow osaku eest välja käia lausa 45 untsi kulda.

Aktsiamull lõhkes ning kuld hakkas kallinema. Sellele aitasid kaasa ka USA riigivõla kasv ning Lähis-Ida sõjad. Suurema hoo sai kuld sisse veel 2008. aasta finantskriisi järel. Suhtarv jõudis madalpunkti 2011. aastal, mil see oli 5,7.

Paljud ootasid, et finantskriisile järgnenud keskpankade rahatrükk toob 2010ndatel kaasa suured inflatsioonilained. Seda aga ei juhtunud, sest globaalses majanduses oli mitmeid deflatsioonilisi jõude. Samuti ei jõudnud suur osa trükitud rahast finantssüsteemist ega pankadest reaalmajandusse. Juurde loodud raha hakkas hoopis kergitama varade hindu – kaasa arvatud aktsiaturge. Aktsiad taastusid ning suhtarv jõudis 2018. aastaks tagasi 22 juurde.

Kuld võib ka edaspidi aktsiaid ületada

Viimasel ajal on kulla hinnakasv taas aktsiate tootluseid ületama hakanud. See on kestnud ainult mõned aastad. Ajalugu vaadates kipuvad sellised tsüklid kestma aga küllaltki pikalt (ainuke erand oli 2011-2018 aktsiate tõus).

Ootan, et suhtarv langeb veel märkimisväärselt madalamale. Hetkel on enamikel lääneriikidel suured probleemid riigivõlgade tasemetega. Samuti on dollar kaotamas oma reservvaluuta staatust. Nendele alusprobleemidele ei ole lahendust paista ning uut tasakaalupunkti pole leitud. Kui peaksime läänemaailmas nägema massiivset võlakriisi või inflatsiooni, võib suhtarv kukkuda ka 1st madalamale. Olgu öeldud, et sellise suhtarvu taseme juures oleks kuld juba kindlasti suures maania ja mulli faasis.

Üldiselt prognoosin, et suhtarv langeb vähemalt 3-5 vahemikku. Struktuursed põhjused, miks kuld peaks ka edaspidi kõrget tootlust näitama, püsivad. Tuleb meeles pidada ka seda, et reeglina kestavad aktsiate/kulla tsüklid 10-15 aastat. See muidugi ei tähenda, et kõik aktsiaid peaks kohe kullaks vahetama. Kõiki mune ei peaks ühes korvis hoidma ja investori jaoks on olulised eelkõige osakaalud ja tasakaalus portfell.