India peaminister: ruupia kaotab kiiresti väärtust, lükake kullaostud edasi

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 13.05.2026
Kulla hind (XAU-EUR)
3 821,29 EUR/oz
  
- 31,94 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
62,39 EUR/oz
  
- 0,95 EUR
Pilt: Shutterstock

13.06.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

India tõstis kulla ja hõbeda impordimakse ning riigi peaminister kutsus üles inimesi lükkama kulla ja ehete ostmist aasta võrra edasi. Sammude eesmärk on turgutada kohalikku valuutakurssi, mis on energiahindade tõusu tõttu surve alla sattunud. Viimati hakkas India kullaostmist piirama 1960ndatel – sellega kaasnesid väga kiire ruupia nõrgenemine ning kulla plahvatuslik hinnatõus.

India valitsus tõstis kulla ja hõbeda impordimaksu kahekordseks. Kui varasemalt tuli väärismetallide importimisel maksta riigile 6 protsenti, siis nüüdsest tuleb ära anda tervelt 15 protsenti.

India kullaturg on Hiina järel suuruselt teine ning piirangute eesmärk on kulla ja hõbeda tarbimist riigis vähendada. Nädalavahetusel ütles India peaminister Narendra Modi, et riigi kodanikud võiksid oma kullaoste aasta võrra edasi lükata. Samuti ärgitas ta ära jätma ebavajalikke välismaa reise. Mõlemad peaksid aitama ruupia kurssi hoida.

Viimati soovitasid India riigijuhid inimestel kulda mitte osta 1960ndatel. See kulmineerus 1968. aastal võimude otsusega, millega piirati kuldkangide ja müntide omamist. Kullaga kauplemisele seati karmid piirangud. Huvitav asjaolu on see, et pärast piirangute kehtestamist tõusis kulla hind ruupiates järgneva 12 aastaga ligi 30kordseks. Ruupia kaotas seega sellel perioodil väga suure osa oma väärtusest.

India on maailma suuruselt kolmas naftaimportija ning energiahindade tõusust tulenev inflatsioonišokk on kohalikule majandusele valusalt mõjunud. Kui vaadata India impordiartikleid, siis kuld on nafta ja elektroonika järel kolmandal kohal. Toorainete seast on kuld nafta järel teisel kohal.

Ruupia tugeva surve all

Kõrgemad impordihinnad on tekitanud välisvaluuta väljavoolu, mis on surunud ruupia kursi rekordmadalale. Sekkuma on olnud sunnitud ka India keskpank, kirjutas Bloomberg.

Maksutõusud tõstavad küll Indias väärismetallide hindu, kuid väärismetallide ostmine pulmadeks jätkub vaatamata valitsuse otsusele, ütles Metals Focusi India konsultant Chirag Sheth. Samas võivad nüüd osad inimesed jääda enne ostmist hinnalangust ootama.

Kuld on India kultuuri väga oluline osa. Kuld on oluline säästmisel, pulmades ja religioossetel festivalidel. Riik impordib pea kogu kulla välismaalt – mullu imporditi kokku 710 tonni. Võrdluseks – ülemaailmne kogunõudlus oli läinud aastal veidi üle 5000 tonni. Viimase paari aasta jooksul on kulla hind tõusnud enam kui kahekordseks.

„Praegu ei pruugi impordimaksude tõstmine olla piisav, et nõudlust vähendada, sest kuld on viimasel ajal niivõrd järsult India inimeste jõukust kasvatanud,“ ütles Elara Securities India ökonomist Garima Kapoor Bloombergile.

India nõudlus on olnud väga tugev

Maailma Kullanõukogu avaldas hiljuti raporti, kus analüüsis India kullanõudlust. Vaatamata kõrgematele hindadele kasvas India kullatarbimine esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 10 protsenti, 151 tonnini.

Ruupiates mõõdetuna kasvas nõudlus aga lausa kahekordseks – ehk inimesed on kulda paigutanud kaks korda rohkem ruupiaid kui mullu. See näitab, et impordimaksude kehtestamine ei pruugi valitsuse plaani kohaselt toimida, sest viimase aasta hinnatõus pole India inimeste isu kulla järele vähendanud.

Eriti tugev on olnud India investeerimisnõudlus. Müntide ja kangide ostud suurenesid aastaga 54 protsenti, 82 tonnini. Tõsi, nõudlus kuldehete järele on koguseliselt vähenenud, kuid investeerimisnõudlus ning kulla sissevool börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETFid) on kasvanud.

India kullaimport ulatus aasta esimese kahe kuuga lausa 83 tonnini. 2025. aasta keskmiseks mahuks oli 53 tonni kuus.

Ka India keskpank on viimastel aastatel oma kullareserve märgatavalt suurendanud. Kui viis aastat tagasi oli reservides 653 tonni kulda, siis nüüdseks juba 880 tonni.

Lugemissoovitus Teile