Jüri Martin: raha ei ole paber ega number pangakontol

31.07.2026
Autor: Tavidi juhatuse liige Jüri Martin

Raha ei ole paber. Raha ei ole münt. Raha ei ole number pangakontol. Need on ainult erinevad vormid. Raha on eelkõige üks idee. Ta on vahend, mille abil inimene püüab oma tänase töö homsesse päeva kaasa võtta.

Mõtleme korraks ühe lihtsa näite peale. Oletame, et inimene teeb kuus 170 tundi tööd ja saab selle eest tasu. Ettenägelik inimene ei kuluta kõike kohe ära, ta otsustab, et 30 töötunni jagu väärtust võiks tulevikku kaasa võtta. Mitte selleks, et rikkaks saada, vaid lihtsalt selleks, et hiljem – näiteks oma elu sügisel, nende 30 tunni eest jälle kaupu ja teenuseid osta. Raha peaks võimaldama tal tehtud töö tulevikku kaasa võtta. Kui aga selle raha ostujõud aastate jooksul väheneb, siis ei ole inimene tegelikult suutnud oma tööd säilitada. Pangakontol võib olla sama number, kuid selle numbri eest saab vähem. Osa tema tehtud tööst on lihtsalt ära kadunud. Sellest hetkest alates saab see küsimus uue näo.

Küsimus ei ole selles, kui palju inimesel raha on vaid selles, et kas see, mida ta rahaks nimetab, on üldse raha. Tänaseks on selge, et euro, dollar ja kõik teised fiat-valuutad on eelkõige maksevahendid. Nendega on mugav täna kaupu ja teenuseid vahetada. Raha kõige olulisem ülesanne ei ole aga tänane maksmine, vaid tänase töö kandmine homsesse päeva. Seetõttu väidan, et kuld ongi raha, erinevad valuutad on selle ajutised asendajad. Heal rahal peab olema õige mitu vältimatut omadust.

• Nappus – keegi ei tohiks saada teda piiramatult juurde luua.
• Vastupidavus – ta ei tohi ajaga hävida.
• Jagatavus – ta peab olema jagatav väiksemateks osadeks ilma, et tema väärtus selle tõttu kaoks.
• Ühesugusus – üks ühik peab olema samaväärne teise samasuguse ühikuga.
• Kaasaskantavus – teda peab saama kaasa võtta.
• Äratuntavus – ta peab olema äratuntav.
• Ja viimaks kõige tähtsam – ta peab suutma säilitada väärtust ajas.

Alles siis, kui oleme kokku leppinud, milline raha olema peab, saab hakata küsima, mis sellele kirjeldusele vastab. Vaatame seda küsimust veel ühest küljest. Looduses on veidi üle üheksakümne loodusliku keemilise elemendi. Kui hakata neid ükshaaval vaatama ja küsida, millist neist võiks kasutada rahana, hakkavad enamik neist üsna kiiresti välja langema.

Gaasid ei sobi.

Vedelikud ei sobi.

Paljud metallid roostetavad või lagunevad.

Mõni on liiga pehme.

Mõni liiga tavaline.

Mõni jälle nii haruldane, et teda ei jätkuks praktiliseks kasutamiseks.

Paljude metallide väärtus sõltub peamiselt sellest, kui palju neid parasjagu tööstuses vajatakse. Lõpuks jääb järele üllatavalt väike ring: hõbe, kuld, plaatina ja pallaadium. Ka neist ei ole kõik võrdsed. Hõbe on olnud tuhandeid aastaid suurepärane raha, kuid suur osa hõbedast leiab kasutust tööstuses ning suure väärtuse hoidmiseks kulub teda lihtsalt palju rohkem kui kulda. Väiksemate mahtude säilitamiseks sobib. Plaatina ja pallaadium on mõlemad erakordsed metallid, kuid nende väärtus sõltub märksa rohkem tööstuslikust nõudlusest. Kui muutub tööstus, muutub ka nõudlus nende järele. Järgi jääb vaid üks element – kuld.

Mind ei veena see, et kulda on tuhandeid aastaid rahana kasutatud. Mind huvitab rohkem küsimus, miks inimesed peaaegu igas maailma nurgas ja peaaegu igal ajastul jõudsid lõpuks sama järelduseni. Nad ei saanud omavahel kokku leppida, nad ei lugenud üksteise raamatuid, nad ei vaadanud samu uudiseid. Ometi valisid nad ikka ja jälle kulla. Võib-olla ei valinud inimesed kulda rahaks. Võib-olla selekteerisid tuhandete aastate pikkused katsed ja eksimused lihtsalt välja selle, mis täitis raha ülesannet kõige paremini.

Kasutusel on väljend investeeringukuld. Minu hinnangul ebatäpne, isegi eksitav. Kuld ei ole investeering. Investeering on midagi muud. Kui ehitame tehase, ostame masina või anname kapitali ettevõttele, siis loodame, et seal luuakse juurde uut väärtust. Investeering toodab midagi. Kuld ei tooda midagi. Üks unts kulda on täna üks unts kulda … ja saja aasta pärast on ta endiselt üks unts kulda. Tema eesmärk ei ole luua rikkust juurde – ta aitab olemasolevat säilitada. Just seepärast väidan, et kuld ei ole rahaga sarnane – ta ongi raha. Kõik muud vahendid on suuremal või vähemal määral raha asendajad.

See ei tähenda, et kõik peaksid minuga nõustuma ja ega minu eesmärk ei olegi inimesi ümber veenda. Rääkides nüüd Tavidi ja Tavex Grupi missioonist, siis on meil kaks peamist eesmärki. Olulisem neist on jagada seda, mida me ise oleme õppinud. Et inimesed teaksid, millised võimalused neil on. Kui inimene mõistab erinevate rahavormide omadusi ja teeb seejärel ise oma valiku, siis oleme meie oma kõige tähtsama töö ära teinud. Alles pärast seda tuleb küsimus, kust kulda või hõbedat osta… siit algab Tavexi teine eesmärk. Me tahame, et inimene saaks meie juurde tulla rahuliku südamega. Et ta leiaks eest inimesed, kes tunnevad oma valdkonda. Et talle vastataks ausalt. Et talle antud sõna peaks. Et kaup oleks olemas, kui seda on lubatud. Kui me suudame seda teha, siis oleme loonud midagi väärtuslikku. Ja kui me teeme seda järjepidevalt, tuleb ka kasum.

Kasum ei tähenda, et oleme teistest targemad. Veel vähem tähendab see, et oleme geniaalsed. See tähendab lihtsalt, et inimesed on meid usaldanud . Seda ei tehta põhjuseta… Loomulikult peab ettevõte teenima nii palju, et meie inimesed saaksid oma töö eest väärilist tasu, et ettevõte saaks areneda ning omanik saaks õiglase tasu selle riski, vastutuse ja kapitali eest, mille ta on ettevõttesse paigutanud. Ka see on vajalik. Aga see ei ole põhjus, miks me hommikul ärkame. Ma usun, et meie olemasolu on õigustatud ainult siis, kui me jätame maailma natuke paremaks, kui see oli enne. Kui inimene lahkub meie juurest paremini mõistes, mis asi on raha, oleme loonud väärtust isegi siis, kui ta ei osta meilt midagi. Kui ta otsustab hiljem oma sääste kullas või hõbedas hoida ning leiab, et kõige mõistlikum on seda teha meie juures, siis oleme loonud väärtust veel natuke rohkem. Ja kui kõige selle tulemusel tekib käibe ja kasumi tandem, siis ei vaata ma seda kui eesmärki. Ma vaatan seda kui märki – märki sellest, et inimesed on pidanud meie tööd väärtuslikuks.