Suur küsitlus: rekordiline arv riike plaanib kulda osta

17.06.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Keskpankade arv, kes plaanivad oma kullareserve suurendada, on tõusnud uue rekordini. Seega ei ole kulla pikaajalise hinnatõusu üks peamisi vedureid vaibumise märke näitamas.

Samal ajal oodatakse, et dollari osakaal reservides langeb edasi. See tähendab, et USA dollari reservvaluuta staatus nõrgeneb veelgi.

Kokku 74 maailma keskpanga seas läbi viidud küsitlusest selgus, et 45 protsenti plaanib järgmise aasta jooksul kulda juurde osta. See on suurim number alates 2018. aastast, mil andmeid koguma hakati. Vaid üks keskpank plaanib kullareserve vähendada.

Küsitluse viis läbi Maailma Kullanõukogu (WGC) ning selle tulemused annavad olulist infot kullaturu tuleviku kohta. Küsitlus viidi läbi maikuu alguses.

„Nõudlus järgib ülespidist trajektoori“

„Selle aasta küsitlus saadab selge sõnumi: keskpankade nõudlus kulla järele on järgimas ülespidist trajektoori. Rekordiline hulk keskpankasid plaanib oma reserve suurendada,“ ütles WGC keskpankade uuringute juht Shaokai Fan.

„Aina vähem on keskpankasid, kes näevad kulda kui mineviku pärandit. Pigem vaadatakse seda kui strateegilist vara, mis võimaldab reserve hajutada ja pakub kaitset geopoliitilise ebakindluse vastu.“

Lisaks selgus, et keskpankade arvates langeb dollari osakaal reservides ka edaspidi. Mullu tõusis kulla osakaal keskpankade reservides USA riigivõlakirjadest mööda.

Küsitluse tulemused kinnitavad megatrendi, kus USA dollar on kaotamas oma reservvara staatust ning kullast on taas saamas olulisim vara keskpankade reservides.

Kullaturu jaoks hea uudis

Keskpankade kullaostud on olnud üks olulisemaid põhjuseid, miks kulla hind on viimase kolme aastaga enam kui kahekordistunud. Küsitluse tulemused annavad lisakindlust, et pikaajaline tõusutsükkel võiks jätkuda.

„Ma arvan, et hinnalangus pakub osadele keskpankadele head võimalust reserve suurendada,“ lisas Shaokai Fan. „2025. aastal vastasid mitmed keskpangad, et hind on ostmiseks veidi kõrge. Taheti vaadata ja oodata, kas tekib parem ostuvõimalus.“

Keskpankade kullaostud olid selle aasta esimeses kvartalis taastumas, vaatamata asjaolule, et Türgi, Venemaa ja Azerbaidžaan olid müügipoolel. Kokku ulatusid netoostud (ostud miinus müügid) jaanuari algusest märtsi lõpuni 244 tonnini, mis on kõrgem kui viimase viie aasta keskmine.

Järgmise viie aasta perspektiiv

Selgus, et keskpangad ootavad jätkuvalt kullareservide suurenemist ka pikemal ajaskaalal. 84 protsenti vastanutest usuvad, et viie aasta pärast saavad keskpankade kullareservid olema suuremad kui praegu (mõõdukalt kõrgemad või märkimisväärselt kõrgemad).

USA dollari osas keskpangad nii optimistlikud ei olnud. Kuigi dollar on jätkuvalt IMFi andmetel peamine reservvaluuta, on selle osakaal alates sajandi algusest järk-järguliselt vähenenud. Küsitlusele vastanud arvavad, et see trend jätkub – lausa 74 protsenti usub, et dollari osakaal saab viie aasta pärast olema madalam kui praegu.

Kui keskpankadelt küsiti, miks nad reservides kulda hoiavad, siis peamiste põhjustena toodi välja kulla tootlus kriiside ajal ning kulla roll pikaajalise väärtuse säilitaja ja inflatsioonikaitsena. Samuti märgiti ära, et kuld aitab varasid hajutada ning kaitseb geopoliitiliste riskide vastu. See näitab selgelt, et keskpangad vaatavad kulda aina enam kui unikaalset ja strateegilist reservvara.

„Ajal, mil maailm muutub järjest volatiilsemaks ja ebakindlamaks, on oluliseks muutunud kulla kolm omadust – turvalisus, likviidsus ning tootluse iseloom. Need on ka kolm võtmetähtsusega investeerimise motiivi keskpankade jaoks. Küsitlusest selgunud trendid viitavad sellele, et keskpankade nõudlus kulla järele püsib nähtavas tulevikus tugev,“ kirjutati Maailma Kullanõukogu raporti kokkuvõttes.