Suur küsitlus: rekordiline arv riike plaanib kulda osta

17.06.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Keskpankade arv, kes plaanivad oma kullareserve suurendada, on tõusnud uue rekordini. See on märk, et kulla pikaajalise hinnatõusu üks peamisi põhjuseid on jätkuvalt jõus.

Samal ajal oodatakse, et dollari osakaal reservides langeb edasi. See tähendab, et USA dollari reservvaluuta staatus nõrgeneb veelgi.

Kokku 74 maailma keskpanga seas läbi viidud küsitlusest selgus, et 45 protsenti plaanib järgmise aasta jooksul kulda juurde osta, mis on suurim number alates 2018. aastast, mil andmeid koguma hakati.

Vaid üks keskpank plaanib kullareserve vähendada. Küsitluse viis läbi Maailma Kullanõukogu (WGC) ning selle tulemused annavad väga olulist infot kullaturu tuleviku kohta. Küsitlus viidi läbi maikuu alguses.

„Nõudlus järgib ülespidist trajektoori“

„Selle aasta küsitlus saadab selge sõnumi: keskpankade nõudlus kulla järele on järgimas ülespidist trajektoori. Rekordiline hulk keskpankasid plaanib oma reserve suurendada,“ ütles WGC keskpankade uuringute juht Shaokai Fan.

„Aina vähem on keskpankasid, kes näevad kulda kui mineviku pärandit. Nad vaatavad seda kui strateegilist vara, mis võimaldab varasid hajutada ja pakub kaitset geopoliitilise ebakindluse vastu.“

Lisaks sellele selgus, et keskpankade arvates langeb dollari osakaal reservides ka edaspidi. Mullu tõusis kulla osakaal keskpankade reservides USA riigivõlakirjadest mööda.

Küsitluse tulemused kinnitavad megatrendi, kus USA dollar on kaotamas oma reservvara staatust ning kullast on saamas jälle olulisim vara keskpankade reservides.

Kullaturu jaoks hea uudis

Keskpankade kullaostud on olnud viimastel aastatel üks olulisemaid põhjuseid, miks kulla hind on viimase kolme aastaga enam kui kahekordistunud. Küsitluse tulemused annavad mõnevõrra kindlust juurde, et pikaajaline tõusutsükkel võiks jätkuda.

„Ma arvan, et hinnalangus pakub osadele keskpankadele head võimalust reserve suurendada,“ ütles  Shaokai Fan. „2025. aastal vastasid mitmed keskpangad, et hind on veidi kõrge. Nad tahtsid vaadata ja oodata, kas tekib parem ostuvõimalus.“

Keskpankade kullaostud olid selle aasta esimeses kvartalis taastumas, vaatamata sellele, et Türgi, Venemaa ja Azerbaidžaan olid müügipoolel. Kokku ulatusid netoostud (ostud miinus müügid) jaanuari algusest märtsi lõpuni 244 tonnini, mis on kõrgem kui viimase viie aasta keskmine.

Järgmise viie aasta perspektiiv

Selgub, et keskpangad ootavad jätkuvalt kullareservide suurenemist ka pikemal ajaskaalal. 84 protsenti vastanutest usuvad, et viie aasta pärast saavad keskpankade kullareservid olema suuremad kui praegu (mõõdukalt kõrgem või märkimisväärselt kõrgem).

USA dollari osas keskpangad nii optimistlikud ei olnud. Kuigi dollar on jätkuvalt IMFi andmetel peamine reservvaluuta, on selle osakaal alates sajandi algusest järk-järguliselt vähenenud. Küsitlusele vastanud arvavad, et see trend jätkub – lausa 74 protsenti usub, et dollari osakaal on viie aasta pärast madalam kui praegu.

Kui keskpankadelt küsiti, miks nad kulda hoiavad, siis peamiste põhjustena toodi kulla tootlus kriiside ajal ning kulla roll pikaajalise väärtuse säilitaja ja inflatsioonikaitsena. Samuti toodi välja, et kuld aitab hästi varasid hajutada ning geopoliitiliste riskide vastu kaitsta. See näitab selgelt, et keskpangad vaatavad kulda aina enam kui unikaalset ja strateegilist reservvara.

„Ajal, mil maailm muutub järjest volatiilsemaks ja ebakindlamaks, on muutunud oluliseks kulla kolm omadust – turvalisus, likviidsus ning tootluse iseloom. Need on ka kolm võtmetähtsusega investeerimise eesmärki keskpankade jaoks. Küsitlusest selgunud trendid viitavad sellele, et keskpankade nõudlus kulla järele püsib nähtavas tulevikus tugev,“ kirjutas Maailma Kullanõukogu raporti kokkuvõttes.