Maailmamajanduse jõujooned 2040. aastal. Mis saab Eestist?

11.11.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

2040. aastaks saab Aasiast vaieldamatult maailmamajanduse domineeriv jõud. Järsult kasvavad nii Hiina kui India osakaal maailmamajandusest, Eesti kasvab teiste riikide kõrval aga aeglaselt.

Globaalse majanduse kogumaht saab tänavu olema prognooside kohaselt 124 triljonit dollarit. 2040. aastaks jõuab see nominaalselt aga 227 triljoni dollarini, selgub Majandus- ja Äriuuringute Keskuse (Centre for Economics and Business Research, CEBR) uuest raportist.

Majanduse jõujoontes toimuvad aga suured muutused. Kuigi Hiina on ostujõu pariteedi majanduse mahult juba USAst ees, siis 2040. aastaks jõutakse ka dollarites mõõdetuna ameeriklastega praktiliselt samale pulgale. Aasia osakaal globaalsest majandusest kasvab tervikuna märkimisväärselt.

Eesti majanduskasv saab prognoosi kohaselt olema küllaltki kesine. Kui praegu on Eesti majanduse mahult maailmas 101. kohal, siis jõutakse ülejärgmise kümnendi alguseks 100. kohale.

Hiina ja Aasia tõusuteel

Hetkel on USA majanduse suurus 31,6 triljonit ninig Hiinal 20,9 triljonit. 2040. aastaks on Hiina kasvanud märkimisväärselt kiiremini – prognoosi kohaselt jõuab USA 52,9 triljoni dollarini ning Hiina 47,9 triljonini.

Hiina osakaal maailmamajandusest tõuseb 21 protsendini, USA oma langeb aga 23 protsendini.

Kui arvestada ostujõu pariteediga (ehk hindade erinevusega riikides), siis Hiina on juba praegu mäekõrguselt maailma suurim majandus. Seega 2040. aastaks saab Hiina majandus olema ostujõudu arvestades USA omast umbes kaks korda suurem. Ostujõu pariteedi alusel on hetkel Hiina majanduse maht 45 triljonit, USA oma 33 triljonit.

Hiina kasv on osa laiemast trendist, kus globaalse majanduse keskused liiguvad aina rohkem Aasiasse. Kui praegu moodustab Aasia maailmamajandusest 32 protsenti, siis 2040. aastaks juba 39 protsenti.

Majanduse jõujoonte trendi on selgelt näha ka näiteks kullaturul, kus Hiina ja Aasia tervikuna moodustavad aina suurema nõudluse. Hetkel on kuld liikumas suures koguses läänest itta ning Shanghai, Hongkong ja Singapur arendavad välja ka kullakauplemise keskuseid.

See majandusjõu muutus on üks peamistest põhjustest, miks geopoliitikas on tekkinud ka nõnda suured pinged. USA sai pärast II maailmasõda hegemooniks, kes kontrollis nii Jaapanit kui ka kogu Hiina ümbrust. Nüüd, mil teiste riikide majandusvõim kasvab, hakkab ka USA mõjuvõim nõrgenema, mis toob kaasa geopoliitilisi pingeid ja potentsiaalselt ka konflikte. Kaubandus- ja tariifisõda on üks selle alustrendi sümptomitest.

Kõige kiiremas tempos kasvavad järgmise 15 aasta jooksul Etioopia, India, Filipiinide, Rwanda ja Elevandiluuranniku majandused.

Euroopa ja Põhja-Ameerika osakaal langeb

Euroopa osakaal maailmamajandusest langeb 26 protsendi pealt 21 protsendini ning Põhja-Ameerika osakaal kukub 30 protsendilt 27 protsendini.

India majandus peaks järgmise 14 aastaga enam kui kolmekordistuma, tõustes 4,5 triljoni pealt 14,1 triljonini. Sellega minnakse mööda nii Saksamaast kui Jaapanist. Tõsi, India on ostujõu pariteeti arvestades juba praegu mitu korda suurema majandusega kui Saksamaa või Jaapan.

CEBR tõi välja, et paljud suurettevõtted viivad tootmist Hiinast välja, mis tekitab Indiale võimaluse. Nad kirjutasid, et näiteks Apple suurendab hetkel Indias tootmist.

Indoneesia teeb veelgi suurema hüppe – kui praegu on nende majandus suuruselt 17. kohal, siis 2040. aastaks jõuavad kaheksandale kohale. Nende majandus kasvab Itaalia omast suuremaks ning Itaalia langeb esikümnest välja.

Numbrid näitavad, et Vana-Euroopa kaal on selgelt vähenemas. Riigid on ennast lõhki laenanud ning riikide suur osakaal majandusest, ülereguleerimine ja kõrge maksukoormus tagavad Euroopa mahajäämuse ka edaspidi.

Allpool olevas on näha kõikide riikide majandusi 2026. aastal nii nominaalselt kui ostujõu pariteedi alusel ning ka 2040. aasta nominaalset prognoosi:

Eesti majanduskasv saab olema madal

Eesti majanduse maht saab olema prognoosi kohaselt selle aasta lõpuks 52 miljardit dollarit. 2030. aastaks kasvab see 59 miljardini ning 2040. aastaks 92 miljardini. Maailmas on hetkel Eesti 101. kohal ning tõuseb järgmise kümnendi jooksul edetabelis vaid ühe koha võrra.

Ostujõu pariteedi alusel ulatus Eesti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta 2025. aastal 49 087 dollarini, millega ollakse kõrge sissetulekuga riikide hulgas.

Viimastel aastatel on majandus aga kahanenud ning tulevikus ei ole märgatavat kasvu kiirenemist oodata. Kui aastatel 2015-2019 kasvas Eesti majandus keskmiselt 3,6 protsenti aastas, siis raportis kirjutatakse, et kuni 2040. aastani saab keskmine kasv olema vaid 1,7 protsenti aastas.

Raportis lisatakse, et Eestis on olnud stagflatsiooniline keskkond, kus majandus pole kasvanud ning inflatsioon on kõrgel püsinud.

“Suur osa tööealistest inimestest ei tööta ning see on samuti takistanud majandusel kasvamast. Olukord muutus eelmisel aastal kehvemaks, sest töötuse määr tõusis 2025. aastal 7,9 protsendini,” kirjutati raportis. Tõsi, tänavu on töötuse määr siiski allapoole tulnud ning oli kolmandas kvartalis 5,5 protsenti.

“Erasektorit on Eestis tagasi hoidnud ka regulatiivne ja institutsionaalne keskkond, mille tõttu väheneb riigi konkurentsivõime. 2025. aastal oldi IMD maailma konkurentsivõimelisuse edetabelis 33. kohal, aga 2023. aastal 26. kohal,” seisis raportis.

Keskmine majanduskasv vaid 1,7 protsenti aastas

CEBR prognoosib, et järgmise viie aasta jooksul saab Eesti keskmine majanduskasv olema 1,7 protsenti aastas. Sarnane saab majanduskasv olema ka aastatel 2031-2040.

Numbritest selgub, et Eesti on küll maailma kontekstis juba jõukas riik, aga kasvumootorit ei ole. Maksukoormus ning riigi osakaal majandusest on suurenemas. Kui 2017. aastal moodustasid valitsuse kulutused majandusest vaid 38,9 protsenti, siis sellel aastal jõuavad need enam kui 47 protsendini.

Pikaajaliselt ei ole valitsuse paisumine hea, sest riik kasutab kapitali reeglina ebaefektiivsemalt kui erasektor. Hetkel on kurss vabaturumajanduse veelgi suuremale piiramisele. Kui seda ei muudeta, jääme maha nagu ülejäänud Euroopa.