Norra naftafond plaanib müüa suure koguse USA riigivõlakirju

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 07.09.2026
Kulla hind (XAU-EUR)
3 785,70 EUR/oz
  
- 10,25 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
56,75 EUR/oz
  
+ 0,04 EUR
Foto: Shutterstock

07.09.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Norra naftafond, mis on maailma suurim riiklik investeerimisfond, on teinud valitsusele ettepaneku müüa kümnete miljardite dollarite väärtuses USA riigivõlakirju, selgub eelmise nädala lõpus avaldatud kirjast.

Norra riiklikku investeerimisfondi haldav Norges Bank Investment Management (NBIM) soovitas Norra valitsusel vähendada naftafondis riigivõlakirjade osakaalu. Otsuse tegemiseks on vaja valitsuse heakskiitu.

Hetkel on fondi poliitika seatud nõnda, et koguportfellist hoitakse 70 protsenti aktsiates ning 30 protsenti võlakirjades. Võlakirjaportfellis on omakorda reegel, et 70 protsenti sellest on riigivõlakirjades, aga nüüd soovitakse seda vähendada 50 protsendini.

Kuna suur osa portfellist on investeeritud just USA riigivõlakirjadesse, siis see tähendaks, et suur osa nendest müüakse maha. Hetkel on USA riigivõlakirjadesse paigutatud 215 miljardit dollarit (ca 10 protsenti terve fondi varadest). Reutersi arvutustest selgub, et uue poliitika järgi vähendataks seda positsiooni ligi 80 miljardi dollari võrra.

Riigivõlgade turud on viimastel kuudel sattunud täiendava surve alla – investorid on võlakirju müümas ning intressid on üles liikumas, mis on kiiresti paisutamas riikide laenukulusid (intressimakseid).

Norra naftafond on maailma suurim riiklik investeerimisfond, kelle omanduses on 1,5 protsenti kõigist maailma börsidel noteeritud aktsiatest. Fond on niivõrd suure mahuga, et seal tehtavad otsused võivad tekitada ka suurtel turgudel märkimisväärseid liikumisi.

Norra naftafondi plaan on osa laiemast trendist, kus nõudlus riigivõlakirjade järele on langemas, aga nende pakkumine võlgade paisumise tõttu kasvamas. See tasakaalutus toob kaasa riigivõlakirjade hinnalanguse ning intresside kasvu – selle protsessi kiirenemist olemegi viimastel kuudel näinud.

Sellest, kuidas taoline tasakaalutus viib Ühendriike võlakriisi poole, kirjutas hiljuti ka maailma suurima riskifondi asutaja Ray Dalio.

Muutused tehakse järk-järguliselt

Naftafond teatas, et igasuguseid muutusi hakatakse tegema järk-järguliselt, mille eesmärk on ära hoida järsku mõju turule ning vähendada teenustasusid.

Vabanev raha investeeritakse peamiselt muudesse võlakirjadesse, näiteks hüpoteegiga tagatud väärtpaberitesse.

Dollari osakaal jääb enam-vähem samaks. „Avatus USA dollarile jääb umbes 50 protsendi juurde, peamiselt muutuks see, milliseid dollariga seotud varasid hoitakse,“ ütles fondi pressiesindaja. „Vähem hoitaks USA riigivõlakirju, rohkem kinnisvara ning asutustega seotud võlakirju,“ selgitas ta.

Kui varem oli USA riigivõlakirjade osakaal võlakirjade portfellis 34,1 protsenti, siis nüüd plaanitakse seda langetada 21,9 protsendi peale. Euroala võlakirjade osakaal langeks 16,8 protsendilt 14,1 protsendini.

Samas plaanitakse suurendada Jaapani riigivõlakirjade osakaalu 4,6 protsendi pealt 7,4 protsendini. Ühendkuningriigi puhul jääb osakaal 4,2 protsendi juures muutmata.

Aasta alguses teatas ka Euroopa suurim pensionifond ABP, et otsustas mullu USA riigivõlakirjade osakaalu oma portfellides märkimisväärselt vähendada.

Lugemissoovitus Teile