Massiivsete valuutareservidega Lõuna-Korea alustas kulla kokkuostmist

12.08.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Lõuna-Korea keskpank teatas augusti alguses, et hakkab 13-aastase pausi järel taas oma kullavarusid suurendama. See peegeldab laiemat trendi, kus aina rohkem keskpanku üle maailma on kulla osakaalu oma reservides suurendamas.

Veel ei ole teada, kas keskpank on ka esimesed kullaostud juba sooritanud. Keskpangal on tugev konfidentsiaalsuse poliitika. Viimati ostis Lõuna-Korea keskpank kulda 2013. aastal. Aastatel 2011-2013 soetati kokku 90 tonni kulda.

Minu hinnangul on riigi otsus kullareserve suurendada kullaturu viimaste kuude üks olulisemaid arenguid, sest riik on USA liitlane ning omab väga suuri valuutareserve, seal hulgas USA riigivõlakirju.

Kullareservide suurendamise üks eesmärk on reservvarade hajutamine. Teine eesmärk on suurendada tarnijate hulka, kellelt keskpank kulda ostab – see tähendab, et ei taheta sõltuda väiksest hulgast tarnijatest, kirjutas kohalik meedia.

Kohalikke hindu ei tohiks kullareservide suurendamine aga mõjutama hakata. Pank plaanib osta kulda, mis on mõeldud ekspordiks ning teha seda üksnes maailmaturu hinna alusel.

Suuresti plaanitakse oste teha kullaga tagatud börsil kaubeldavate fondide kaudu (ETF). See on keskpankade puhul küllaltki ebatavaline praktika – vaid 4 protsenti keskpankadest on varasemalt teatanud, et ostab niinimetatud virtuaalset kulda. Valdav enamus soetab kulda füüsilisel kujul.

Lõuna-Korea on üks suurimate välisvaluuta reservidega riik, kus enamus varadest on paigutatud riigivõlakirjadesse. See tähendab, et Lõuna-Korea ostujõud kulla soetamiseks on väga suur.

Kullareservide suurendamiseks on tohutult ruumi

Lõuna-Korea kullareservid ulatusid selle aasta juuni seisuga 104,4 tonnini, moodustades keskpanga kogureservidest vaid 3,1 protsenti. Sellega on kulla osakaal Lõuna-Korea reservides üks maailma väikseimaid.

Küll aga on riigi kogureservid ühed maailma suuremad, ulatudes 428 miljardi dollarini. Sellel sajandil on Lõuna-Korea reservid kiiresti kasvanud, sest riigis on ekspordile suunatud majandus ning kaubandusbilanss on suures ülejäägis. See tähendab, et eksport ületab importi ning riiki on voolanud hulganisti kapitali.

Välisvaluuta reservide poolest on Lõuna-Korea maailmas kaheksandal kohal – need on suuremad kui näiteks Saksamaal, Itaalial või Brasiilial. See tähendab, et kui keskpank hakkaks valuutasid (ja nendega seotud instrumente) müüma, võib nendest saada üks kullaturu suurimaid ostjaid.

Lõuna-Korea võib hakata müüma USA võlakirju

Väga huvitav on ka asjaolu, et Lõuna-Korea keskpank on investeerinud USA riigivõlakirjadesse arvestuslikult ligikaudu 100 miljardit dollarit (Korea residendid kokku 132 miljardit) – USA riigivõlakirjade osakaal reservides on kullast seega 7-8 korda suurem. Võimalik, et sarnaselt Hiinale ja mitmetele teistele arenevatele riikidele hakatakse USA võlga asendama kullaga.

Kui keskpank otsustab kullareservide osakaalu viia 3,1 protsendi pealt näiteks 20 protsendi peale, tähendaks see enam kui 500 tonni kulla ostmist. Võrdluseks kõikide keskpankade kullaostud kokku ulatusid 2025. aastal 863 tonnini.

Mõistagi ei ostetaks kõike kulda korraga. Küll aga võib riigi reservide mahtu arvestades saada Lõuna-Koreast järgnevatel aastatel kullaturu üks suurimaid mängijaid.

See on osa laiemast trendist, kus aina rohkem keskpanku plaanib dollarireservide osakaalu vähendada ja kulla osakaalu suurendada.