Holland tõi osa kullareserve USAst tagasi Euroopasse

04.09.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Hollandi keskpank tõi Ühendriikidest ja Kanadast tagasi Euroopasse kümneid tonne kulda. Põhjusena toodi välja geopoliitiliste pingete globaalne teravnemine.

Tegemist on järjekordse riigiga, kes on otsustanud vähemalt osa kullareservidest USAst ära tuua. Hiljuti teatas sarnasest sammust Prantsusmaa.

Hollandi keskpank tõi kodumaale umbes 86 tonni kulda, mis tähendab, et enam kui veerand kullareservidest toodi Põhja-Ameerikast ära. Lõviosa kullast toodi ära just USAst.

Kuld viidi peamiselt Londonisse, kus hoitakse nüüd umbes kolmandikku reservidest. Osa toodi ära füüsiliselt, osa müüdi maha ja osteti Euroopas tagasi.

„See ümberpaigutus aitab meil vajadusel kullareservidega paremini kaubelda,“ ütles Hollandi keskpanga juht Olaf Sleijpen kolmapäeval. „Me loodame, et ei pea neid kunagi kasutama, aga meil on vaja tugevdada oma paindlikkust ja ettevalmistust.“

Hollandi keskpank hoiab 31 protsenti oma kullareservidest Amsterdamis, Londonis on 32 protsenti ning New Yorgis ja Ottawas kokku 37 protsenti. Hollandi kogureservid on 612,5 tonni, millega ollakse maailmas Poola järel 12. kohal.

Londonis asub suur osa maailma kullast

Londonis hoiustatakse suurt osa maailma kaubeldavast kullast – igapäevaselt vahetab seal omanikku miljardite dollarite väärtuses kulda. Londonist sai kullakauplemise keskus 18-19. sajandil, mil see oli maailma olulisim finantskeskus. Võrreldes 20. sajandi algusega on Londoni tähtsus mõnevõrra vähenenud, pärast maailmasõdu kerkis esile New York ning nüüdseks ka Shanghai.

Keskpangad on ajalooliselt hoidnud oma reserve erinevates riikides. Kuigi kulla hoidmine kodumaal on kõige turvalisem, siis suurtes finantskeskustes on suur kogus kulda likviidsem ning sellega on lihtsam tehinguid teha. Selle tõttu hoiavad väiksemad riigid osa oma varudest just keskustes.

Kulda tuuakse aina rohkem kodumaale tagasi

Kevadel avaldatud küsitlusest selgus, et aina rohkem keskpankasid plaanib kodumaal hoitavate kullareservide osakaalu suurendada. Peamiseks põhjuseks toodi välja teravnevad geopoliitilised pinged.

Hiljuti teatas näiteks Prantsusmaa keskpank, et müüs USAs paiknevad kullareservid ning ostis uued kangid Euroopast asemele. Saksamaal, kes tõi osa kullareservidest Ühendriikidest tagasi juba eelmisel kümnendil, käib tuline debatt USAsse jäänud enam kui 1200 tonni kojutoomise üle. Mitmed poliitilised jõud Itaalias soovivad samuti kullareserve USAst ära tuua.

Asjaolu, et riigid hoiavad oma kullareserve USAs, tuleneb suuresti II maailmasõja ajast ning Bretton Woodsi rahasüsteemist, kus dollar oli tagatud kullaga ning teiste riikide valuutad olid tagatud dollariga. Nende asjaolude tõttu otsustasid paljud riigid oma kullareserve hoiustada just Ühendriikides.