Saksa ja Itaalia poliitikud soovivad USAs hoitavad kullareservid kodumaale tuua

26.06.2025
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Saksamaa ja Itaalia poliitikud soovivad tuhandeid tonne oma kullareserve Ameerika Ühendriikidest kodumaale tuua, kirjutab Financial Times.

Peamiselt on selle põhjuseks USA presidendi Donald Trumpi poliitikad ning üldise geopoliitilise turbulentsi kasv. Samuti soovitakse vähendada kolmanda osapoole riske.

Vasakpoolse Saksamaa erakonna Sahra Wagenknechti Liidu liige Fabio De Masi ütles Financial Timesile, et turbulentsetel aegadel kulla kodumaale toomise kasuks räägib mitu tugevat argumenti.

Saksamaa ja Itaalia kullavarud on maailmas USA järel teisel ja kolmandal kohal. Saksamaa varud ulatuvad 3352 tonnini, Itaalia omad 2452 tonnini, selgub Maailma Kullanõukogu andmetest. Mõlemad riigid hoiavad umbes kolmandikku oma kullavarudest USAs, peamiselt New Yorgi Föderaalreservis. Kahe riigi USAs paiknevad kullavarud on väärt kokku umbes 250 miljardit dollarit.

Kulda hoitakse USAs peamiselt ajaloolistel põhjustel, aga see peegeldab ka New Yorgi staatust ühe olulisema kullakauplemise asukohana.

Usaldusväärsus ja turvalisus kahtluse all

Trumpi ebastabiilsed poliitikad ning laialdasem geopoliitiline turbulents on tekitanud mitmetes Euroopa riikides avaliku debati kullareservide üle. USA president ütles kuu alguses, et kui keskpank intressimäärasid ei langeta, peab ta midagi „suruma“ hakkama. Sellised väljaütlemised tekitavad paljude riikide seas USA finantssüsteemi suhtes ebakindlust.

Saksamaal toetavad kulla kodumaale toomist mitmed nii vasak- kui parempoolsed poliitikud. Baieri Kristliku-Sotsiaalse Liidu liige Peter Gauweiler rõhutas, et Bundesbank ei peaks oma kullareservide kaitsmisel tegema mingeid järeleandmisi.

„Me peame küsima endalt küsimuse, kas kulla välismaal hoidmine on muutunud viimase kümnendi jooksul stabiilsemaks ja turvalisemaks või mitte,“ ütles Gauweiler Financial Timesile. „Vastus sellele küsimusele on enesestmõistetav, sest geopoliitilised riskid on muutnud maailma ebaturvalisemaks.“

Euroopa Maksumaksjate Assotsiatsioon (EMA) on saatnud nii Saksamaa kui Itaalia rahandusministeeriumitele ja keskpankadele kirja, kus soovitatakse üle vaadata, kas on hea mõte panna oma kullareservide tulevik sõltuma Föderaalreservist.

„Meile tekitab väga palju muret see, et Trump püüab mõjutada Föderaalreservi sõltumatust,“ ütles EMA president Michael Jäger. „Meie soovitame tuua nii Saksamaa kui Itaalia kuld koju tagasi, et tagada Euroopa keskpankade kontroll kullareservide üle igal ajahetkel.“

Majandusekspert Enrico Grazzini kirjutas enne Itaalia peaministri visiiti USAsse nõnda: „Jätta 43 protsenti Itaalia kullareservidest ebausaldusväärse Trumpi juhitud Ameerika kätte on meie rahvuslikke huve arvestades väga ohtlik.“

Eelmisel nädalal ilmus Maailma Kullanõukogu värske keskpankade küsitlus, millest selgus, et aina rohkem riike mõtleb kullareservide kodumaale toomise peale. Peamiselt tuntakse muret selle üle, et kriisi ajal ei pruugita oma kullale ligi pääseda.

Asjaolu, et Euroopa keskpangad sõltuvad oma kullareservide puhul Föderaalreservist, on tekitanud kõneainet ka varem. Lääne-Euroopa riigid kogusid omale pärast teist maailmasõda toimunud majandusbuumi ajal suured kullavarud, sest nende kaubanduse saldo USAga oli ülejäägis (ehk eksport ületas importi).

Kuni 1971. aastani kehtis Bretton Woodsi süsteem, kus valuutakursid olid dollari suhtes fikseeritud ning dollar oli omakorda fikseeritud hinnaga kullaks vahetatav. Kulda hoiti USAs osalt ka seepärast, et Euroopas kardeti sõda Nõukogude Liiduga. Atlandi ookean Euroopa ja Ameerika vahel aitas selles osas riske maandada.

Saksamaal alustati 2010. aastal kampaaniaga, mille eesmärk oli kuld kodumaale tuua. 2013. aastal otsustaski Bundesbank hoida pool kullavarudest kodumaal. Tulemusena transporditi USAst 674 tonni Saksamaa kulda Frankfurti. Selle transpordi hinnanguline maksumus oli 7 miljonit eurot. Praegu hoiab Saksamaa 37 protsenti oma kullavarudest New Yorgis.

„Kui me alustasime, siis meid süüdistati vandenõuteooriate reklaamimises,“ ütles kampaaniat juhtinud väärismetallide ekspert Peter Boehringer, kes on hetkel parlamendi ning parempoolse partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) liige. Boehringeri sõnul pole peamine põhimõte, miks peaks kulla tagasi tooma, otseselt seotud USA praeguse administratsiooniga.

„Kuld on keskpankade jaoks kriisiolukorras viimane varaline tagatis ja seetõttu peaks seda hoidma nõnda, et puudub kolmanda osapoole risk,“ ütles ta. „Stressiolukorras ei ole olulised üksnes juriidilised õigused, vaid tähtis on see, kelle käes kuld füüsiliselt on.“

Itaalia praeguse peaministri partei tegi 2019. aastal lobitööd, et tuua Itaalia kullareservid kodumaale tagasi. Giorgia Meloni lubas, et kui tema partei võimule saab, tuuakse kuld riiki tagasi.

Meloni sai peaministriks 2022. aastal, kuid senimaani on teema osas olnud vaikus. Ilmselt soovib ta säilitada Trumpiga sõbralikke suhteid, püüdes vältida kaubandussõja eskaleerumist.

Itaalia parlamendi liige Fabio Rampelli ütles, et tema kodupartei praeguse seisukoha järgi “on kullavarude geograafiline asukoht vaid suhtelise tähtsusega, sest kuld on ajaloolise sõbra ja liitlase kätes.“

Saksamaa suurima investeerimisfirma Flossbach von Storchi kaasasutaja Bert Flossbach argumenteeris kulla tagasitoomise vastu: „Kui praegu kuld demonstratiivselt kodumaale tuuakse, annab see selge sõnumi, et suhted USAga on halvenemas.“

Bundesbank ütles Financial Timesile, et keskpank hindab pidevalt kullavarude asukohta, lähtudes 2013. aastal paika pandud põhimõtetest. Fookus ei ole ainult turvalisusel, aga ka likviidsusel. „Kulda peab olema võimalik operatiivselt müüa või vahetada vajadusel välisvaluuta vastu.“

Keskpank rõhutas, et New Yorgi Föderaalreserv on jätkuvalt Saksamaa kullavarude jaoks oluline hoidla. „Meil ei ole kahtlusi, et New Yorgi Föderaalreserv on usaldusväärne ja kindel partner meie kullavarude turvalisuse tagamisel.“

Itaalia keskpank, Meloni kabinet ning Saksamaa rahandusministeerium keeldusid teemat Financial Timesile kommenteerimast.