Võlakriis läheneb: turul on tekkimas täiuslik torm

Intressid, mida lääneriigid oma võla pealt maksavad, on energiakriisi tõttu taaskord ülespoole murdnud. Suures pildis tähendab see, et lääneriigid on liikumas sünkroniseeritud võlakriisi poole, mis toob kaasa valuutade väärtuse veelgi kiirema languse.

Eelmisel nädalal kirjutasin, et Ühendkuningriigi riigivõla intressid tõusid mitmekümne aasta kõrgeima tasemeni. Nüüd on intressid sünkroonselt üles liikumas ka teistes riikides. See hõlmab nii USAd, Jaapanit, Saksamaad, Prantsusmaad, Austraaliat kui ka mitmeid teisi lääneriike.

Sellest, kuidas intresside tõus võib tekitada ülemaailmse sünkroniseeritud võlakriisi, kirjutasin juba eelmise aasta septembris:

Ülemaailmse võlakriisi tulek

Olen erinevates artiklites ja videodes aastaid rõhutanud, et intressid saavutasid absoluutse põhja 2020. aastal. Nüüd on madalate intresside trend pöördunud ja sisenetud on uude pikaajalisse tõusutsüklisse. Hetkel näeme selle protsessi jätkumist:

Tekkimas on täiuslik torm

Intresside tõus tähendab aga aina kõrgemaid intressimakseid riigivõla pealt, mis on kerkinud enamikus lääneriikides kõrgeima tasemeni alates II maailmasõjast. Seega on tekkimas täiuslik torm – intressid liiguvad üles ajal, mil riigivõlad on rekordilised. Kui intressitõus jätkub, tekib äärmiselt soodne pinnas ülemaailmse võlakriisi tekkeks.

Oluline on mõista, et kui võlakirjade intressid tõusevad, siis varasemalt emiteeritud võlakirjade hinnad langevad. Ehk kui intress üles läheb, siis võlakirjad kaotavad väärtust. Võlakirjade hoidmine on sisuliselt sama, mis valuuta hoidmine, sest laenuperioodi lõpus saab investor oma raha tagasi valuutas.

Ühtlasi on riigivõlakirjad kogu rahasüsteemi vundamendiks – neid kasutatakse laialdaselt tagatisena laenude andmisel ja võtmisel, nii pankades, investeerimisfondides kui ka pensionifondides. Riikide keskpangad – kaasa arvatud Eesti – on oma reservid investeerinud suuremalt jaolt just riigivõlakirjadesse.

Seega tekitab intresside tõus (ja sellega kaasnev võlakirjade hinnalangus) tõsiseid probleeme nii pankadele, pensionifondidele kui ka riikidele endile. Kuna riigivõlakirjade intressidest sõltuvad ka muud intressid majanduses (näiteks kodu- ja ärilaenude intressid), siis levib probleem ka teistesse sektoritesse.

Inflatsiooni kiirenemine = intresside tõus

Viimase kuu jooksul on laiapõhjalise intresside tõusu sütikuks olnud energiahindade kallinemine. Kui energia kallineb, siis inflatsioon läheb üles, mida oleme juba praegu nägemas. USAs ja Euroopas on järsult kiirenemas nii tarbijahindade kui ka tootjahindade tõusutempo.

Kui inflatsioon kiireneb, siis nõuavad investorid võlakirjade pealt aina kõrgemat intressi, sest valuuta, mida neile lõpuks tagasi makstakse, kaotab väärtust.

Vaatame veidi lähemalt, mis võlakirjaturgudel toimub. USA 10aastaste võlakirjade tootlus tõusis äsja 4,58 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 2023. aasta oktoobrist. Ühtlasi murti kolmnurk (punaste joontega), mis on tehnilist pilti vaadates moodustunud juba mitu aastat. See tähendab, et arvatavasti liiguvad intressid nüüd edasi üles, mis toob omakorda kaasa USA valitsuse intressimaksete edasise kasvu.

Kui USA soovib aga 30aastaks laenu võtta, siis maksab valitsus aga juba 5,13 protsenti intressi, mis on kõrgeim tase alates 2007. aastast.

USA riigivõla aastased intressimaksed on juba kasvanud 1,22 triljoni dollarini. Valitsuse maksutulud saavad tänavu olema prognoosi kohaselt 5,6 triljonit dollarit. Seega moodustavad intressimaksed juba 22 protsenti valitsuse maksutuludest (ilma laenu põhisummat arvestamata).

Hiljuti avaldas Eesti Pank prognoosi, kus hoiatas, et kui Eesti riigivõlg praeguse tempo juures edasi kasvab, siis moodustavad intressimaksed 2030. aastaks valitsuse tuludest lausa 3 protsenti. Küllap annab see hea võrdlusmomendi, kus USA omadega hetkel on (3 vs 22 protsenti).

Sellest, kuidas USA võlamull on lõhkemas, kirjutasin detailsemalt juba 2024. aasta kevadel:

USA võlamull on lõhkemas

Jaapanis on intressitõus eriti järsk

Jaapanis, kus intressid olid veel viis aastat tagasi miinuses (ehk valitsusele maksti laenuvõtmise eest peale) on intressid eriti kiiresti üles liikunud.

Riik impordib suurema osa oma energiast, mille hind on märgatavalt kasvanud. Lisaks on õli tulle lisamas valitsuse lisaeelarve, mille raames plaanitakse võlakoormust veelgi suurendada. Investorid kardavad, et lõpuks viib see paratamatult uue rahatrüki ja inflatsioonini.

Jaapani 30aastaste võlakirjade intress ületas 4,1 protsendi taseme. Viimati olid intressid nii kõrgel 90ndatel. 10aastaste intressid on tõusnud tunduvalt kiiremas tempos kui teistes riikides.

Jaapani puhul on veel üks täiendav risk – nimelt on intressid olnud seal aastakümneid tunduvalt madalamal kui lääneriikides. Selle tõttu on paljud Jaapani investorid paigutanud oma raha välismaale intressi teenima. Teistpidi on paljud lääne investorid võtnud madalate intresside tõttu Jaapani jeenis laene ja on selle raha paigutanud USA ja Euroopa turgudele. Intresside tõus tähendab, et Jaapani investorid toovad raha kodumaale tagasi ning välismaa investorid ei soovi enam jeenis nii palju laene võtta. See võib tuua kaasa jeeni kiire tugevnemise, mille tagajärgedeks on surve USA ja Euroopa finantsturgudele. Pikemalt olen selle protsessi lahti seletanud siin:

Jaapan: järgmine epitsenter

Ühendkuningriigi olukord

Ühendkuningriigis on võlakirjade intressid samuti tõusmas. 30aastaste võlakirjade intress jõudis kõrgeima tasemeni alates 1998. aastast. Lisaks energiakriisile on müügilainet süvendanud asjaolu, et aina rohkem parlamendiliikmeid soovib praeguse peaministri Keir Starmeri tagasiastumist. See võib riigi rahandusliku seisu muuta veelgi ebakindlamaks.

Kuningriigi 10aastase tähtajaga võlakirjad, mida peetakse kõige olulisemaks, murdsid äsja samuti kitsast vahemikust välja (punaste joontega). Nii tehnilist kui fundamentaalset pilti arvestades on oodata intresside tõusu jätkumist.

Prantsusmaa jätkusuutmatu seis

Prantsusmaal on samuti intressid üles liikumas. Riigivõla tase on tõusnud 116 protsendini SKPst, mis on jätkusuutlikust tasemest (60 protsenti) pea kaks korda kõrgemal. Intressimaksed kasvavad ja eelarve puudujääk on jätkuvalt suur, mis teeb riigi rahanduse igasugusele intressitõusule äärmiselt tundlikuks.

Sellest, milline on Prantsusmaa rahanduse olukord ja kuidas see sarnaneb Prantsusmaa revolutsiooni (1789) eelse ajaga, kirjutasin pikemalt eelmise aasta suvel:

Prantsusmaa võla giljotiin

Intresside tõus toob kaasa usalduskriisi

Arvestades energiahindade tõusust tulenevat inflatsiooni ning tehnilist pilti, siis võib oodata, et enamikes suurriikides liiguvad intressid juba selle aasta lõpuks 6 protsendi lähedale.

Tegemist on tasemega, mis tekitab riikide rahanduses juba väga tõsiseid probleeme. Minu hinnangul võib see tase olla juba piisav selleks, et tekitada investorite seas usalduskriis, mis omakorda võib viia lääneriigid juba ülemaailmsesse ja sünkroniseeritud võlakriisi.

Tõsi, raske on siiski täpselt hinnata ja teada, milliste protsentide juures tekib investorite usalduskriis. See tase võib olla ka 7-8 protsendi juures. Aga hetkel oleme sinna pool liikumas.

Ajalugu on näidanud, et taolisi probleeme hakatakse lõpuks lahendama monetaarse inflatsiooni ehk rahatrüki kaudu. See tähendab, et keskpangad hakkavad värskelt loodud rahaga turult võlakirju kokku ostma, mis võimaldab intresse alla viia. Sellel saab olema aga kõrge hind, sest majandusse paisatud uus raha hakkab tekitama inflatsiooni.

Keskpangad peaks aga inflatsiooniga võitlemiseks hoopis intresse tõstma ja raha majandusest välja tõmbama. Aga kuna riikide rahandust on vaja toetada, siis seda ei saa teha. Keskpangad satuvad seega täielikult kahvlisse.

Praktikas tähendab see aga, et investorid hakkavad valuutade lahjendamise tõttu veelgi agressiivsemalt võlakirju müüma. Võlakirjad ja valuutaga seotud varad muutuvad kuumaks kartuliks, mida keegi omada ei taha. See omakorda tähendab, et keskpank peab võlakirjaturu toetamiseks veelgi rohkem raha trükkima.

See protsess toob kaasa suure jõukuse ümberjagamise ning kapitali voolu valuutaga seotud pabervaradest reaalvaradesse ja toorainetesse. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mis ei toimu üleöö, aga mis võib teatud hetkel kiireneda.