Vesinikuenergia areng võib süvendada plaatina turu puudujääki

27.05.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Plaatina üheks olulisemaks nõudluse allikaks võivad saada vesinikul põhinevad energialahendused, teatas Maailma Plaatina Investeeringute Nõukogu (WPIC).

Plaatina hind tõusis eelmisel aastal 126 protsenti, mis oli suurim kasv alates 1970ndatest. Tänavu on plaatina hind umbes 4 protsendi võrra langenud ning unts maksab 1941 dollarit (27. mai seisuga).

Plaatinat kasutatakse laialdaselt tööstuses – 40 protsenti kaevandatavast plaatinast läheb autotööstuse tarbeks, kus seda kasutatakse katalüsaatorites. Kuigi katalüsaatorite tootmises on plaatina nõudlus pikaajaliselt languses olnud, siis turg on madala pakkumise ja kokku kuivanud varude tõttu ikkagi puudujäägis.

Veel aasta alguses prognoositi turule tänavu kerget ülejääki. Nüüd oodatakse aga puudujäägi püsimist.

Vesinikuga seotud nõudlus kasvab

Maailma Plaatina Investeeringute Nõukogu arvab, et tulevikus võib suur osa plaatinast kuluda hoopis vesinikust energia tootmisele, sest valitsused soovivad aina enam oma energiavajadusi kindlustada ja tarneahela riske hajutada.

„Praegune geopoliitiline keskkond, mida iseloomustab energiaturu ebakindlus, deglobaliseerumine ning mured tarneahelate pärast, loob eeldused vesiniku kiiremaks kasutuselevõtmiseks järgmise kümnendi jooksul,“ ütles WPICi uuringute juht Edward Sterck.

Kuigi niinimetatud vesinikumajanduse väljaarendamine on kujunenud oodatust aeglasemaks, siis Stercki sõnul on selle pikaajaline potentsiaal seotud laiema deglobaliseerumise trendiga.

„Me näeme, et taastuvenergia tekitab potentsiaalseid võimalusi nii Euroopas, Ida-Aasias, Austraalias, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas kui ka Lõuna-Ameerikas. Globaalne energiavõrgustik muutub ebakindlamaks,“ lisas Sterck. „Vesinik saab olema regionaalse energiavarustuse kindlustamisel võtmetähtsusega komponent.“

Vesinik on oluline eelkõige tööstussektorile

Mais toimus Londonis plaatina teemaline rahvusvaheline konverents. Üheks põhiteemaks kujunes turuosaliste seas just vesinikuenergia kasutuselevõtmine.

Kuigi hetkel räägitakse palju majanduste elektrifitseerimisest ja akudest, siis Stercki sõnul saab vesinik olema oluline eelkõige sektoritele, mis ei saa elektrienergiale niisama lihtsalt üle minna.

„Kõiki transpordivahendeid ei ole võimalik elektrifitseerida,“ ütles ta. „Sa ei saa toota elektriga terast. Sa ei saa toota elektriga väetisi või ammoniaaki. Sa pead kasutama vesinikku.“

Stercki sõnul on vesinikutootmine viimase viie aasta jooksul juba märkimisväärselt kasvanud, vaatamata asjaolule, et investorite huvi roheenergia vastu on vähenenud.

„Vesinik on tegelikult salaja päris kiiresti kasvamas, lihtsalt mitte nii kiiresti, kui kunagi oodati,“ selgitas ta. „Kuna ESG-teemaline investeerimisbuum on vaibunud, siis investorite huvi on liikunud mujale. Seega me ei ole sellest teemast eriti rääkinud, sest kedagi ei ole see huvitanud.“

WPIC andmetel suurenes niinimetatud rohevesiniku tootmine aastatel 2021-2025 kokku kuus korda – 50 kilotonnilt 300 kilotonnini. Samal perioodil kasvas globaalne vesiniku elektrolüüsi koguvõimsus 0,6 gigavati pealt 4,9 gigavatini.

*Vesiniku elektrolüüs ehk vee elektrolüüs on elektrokeemiline protsess, kus veemolekulid lõhutakse alalisvoolu abil vesinikuks ja hapnikuks.

Kuidas on see seotud plaatinaga?

Stercki sõnul võime järgmise viie aasta jooksul näha vesinikuga seotud sektorite kahekohalist kasvu (vähemalt 10% aastas). Siin tulebki mängu plaatina olulisus.

Plaatina jaoks võib vesinikuturu suund kujuneda väga oluliseks, sest metalli kasutatakse prootoneid läbilaskva membraani elektrolüsaatorites ja vesiniku kütuseelementide tehnoloogiates. Vesiniku kütuseelemendid on seadmed, mis muundavad vesiniku ja hapniku elektriks, veeks ning soojuseks.

WPIC hindab, et vesinikuga seotud plaatina nõudlus on praegu umbes 90 000 untsi aastas. 2030. aastaks võiks see nõudlus kasvada aga juba 400 000 untsini.

Prognoositakse, et tänavu ulatub plaatina pakkumine (kaevanduste toodang ja taaskasutus) kokku 7,4 miljoni untsini. Plaatina turg on tänavu juba neljandat aastat järjest puudujäägis. Teisisõnu, turul ei ole piisavalt pakkumist, et kogu nõudlust ära rahuldada. Kui mullu ulatus puudujääk rekordilise 1,2 miljoni untsini, siis tänavu saab see prognoosi kohaselt olema 297 000 untsi (umbes 4% turust).

Stercki sõnul ei hakata vesinikku kasutama ainult transpordis, vaid see on oluline ka tööstustootmises, eriti väetiste tootmisel.

BMO Capital Marketsi analüütikud märkisid, et kuigi sisepõlemismootoriga autode tootmiseks on vaja järjest vähem plaatinat, siis vesinikutehnoloogiad võivad tekitada uue nõudluse laine. Analüütikud tõid välja ka teisi valdkondi, kus võib oodata plaatina nõudluse kasvu – optilised seadmed, niinimetatud e-klaasi materjalid, arvutite kõvakettad ning silikooni tootmine.

Tärkav vesinikuturg toetab WPICi pikaajalist plaatina turu väljavaadet. Viimases kvartaliraportis kirjutas nõukogu, et plaatina turg on ka edaspidi puudujäägis ning metalli maapealsed varud on kokku kuivanud. Nõukogu hinnangul on maapealsed varud hetkel piisavad vaid kolme kuu nõudluse rahuldamiseks. See muudab olukorra turul üsna kitsaks ning toetab plaatina hinda.