Kuld kallines augustis 10 protsenti. Mis saab edasi?

03.09.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Pärast olulist tehnilist läbimurret tõusis kulla hind augustis kiireimas tempos alates jaanuarist. Tõusule lisas hoogu USA rahandusminister Scott Bessent, kes suurendas võlakirjaturu tugioste, tunnistades sellega sisuliselt Ameerika rahanduse nigelat seisu.

Kulla hind tõusis augustis dollaris mõõdetuna kokku 10 protsenti ja lõpetas kuu 4450 dollaril untsist. Eurodes oli tõus kokku 9,2 protsenti. Hõbeda hind kallines augustis 15,6 protsenti.

Augusti lõpus hakkas hind aga kiiresti kukkuma, sest Föderaalreservi juht Kevin Warsh väljendas valmisolekut tõsta septembris intressimäärasid. Teiseks põhjuseks võib pidada Iraani sõja eskalatsiooni. Konflikt Lähis-Idas on kullaturgu tugevalt mõjutanud alates kevadest.

August oli väärismetallide jaoks suurim tõusukuu alates jaanuarist. Septembri alguses toimus nii kulla kui hõbeda turgudel aga järsk müügilaine, millest oleme hetkel taastumas. Kuld kaupleb artikli kirjutamise hetkel 4432 dollari juures.

Augusti alguses toimus oluline läbimurre

Kullaturul toimus augusti alguses tehniline läbimurre, mille kohta ilmus nii lugu kui ka toimus Youtube’i vahendusel otseülekanne. Ootasin, et liigume enne suuremat korrektsiooni küllaltki kiiresti 4700 dollari juurde. Enam-vähem nii ka läks. Tipud saavutasime 25. augustil 4697 dollari juures.

Hinnatõus muutus väga kiireks ning kuld kallines mõne nädalaga 15 protsenti. Augusti lõpus ja septembri alguses hakkasid hinnad aga kiiresti kukkuma ja langesid vahepeal uuesti alla 4300 dollari taseme. Korrektsioon oli oodatav – nagu augusti alguses kirjutasin, siis taastumine saab olema aeglane, trepist üles liikumine. Detsembri või jaanuariga sarnane tõusutempo ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Ühtlasi ei oota ma selle aasta jooksul ka uusi hinnarekordeid.

Küll aga pean üpris ebatõenäoliseks, et kuld langeb tagasi juunikuu põhjadeni (dollaris 3942 ja euros 3454 untsist). Muidugi ei saa seda välistada, aga suures pildis on minu jaoks pööre toimunud ning vaatamata viimaste päevade langusele kontrollivad turgu jätkuvalt ostjad. Tõenäosuseks, et hind kukub uuesti alla 4000 dollari taseme, hindan hetkel 15-20 protsenti.

Seega minu hinnangul pakub septembri alguse korrektsioon investorile pigem head võimalust, sest rahanduslikud ja geopoliitilised juurpõhjused kulla hinnatõusu taga ei ole kadunud, vaid pigem süvenenud.

Kulla kütus ning jahutaja

Kui vaadata uudiseid, siis kulla hinnale andis augustis kütust juurde USA rahandusminister Scott Bessent, kes teatas, et valitsus hakkab suuremas mahus toetama USA riigivõlakirjade turgu. Samal päeval tõusis kulla hind viimase poole aasta kiireimas tempos.

Septembri alguses taaselustus vana hea Iraani sõda, mille eskaleerumine on ikka ja jälle kullale lühiajalist survet avaldanud. Põhjus peitub selles, et nafta hinnatõus viib üles inflatsiooni ja selle kaudu ka intressimäärad. Kõrgemad intressimäärad mõjuvad kulla hinnale aga negatiivselt.

Pikemas (aastatepikkuses) perspektiivis intressitõusud minu hinnangul kulla tõusu aga ei peata. Alates 2022. aastast on kulla hind tõusnud intressimääradega sarnases taktis üha kõrgemale. Lihtsalt kulla lühiajalised korrektsioonid on toimunud reeglina ajal, mil intressiootused on üles läinud.

Miks see nii on? Pikaajaliselt on inflatsiooni kiirenemine kulla jaoks alati toetav, lühiajaliselt aga mitte, sest sellega kaasneb intresside tõus. Kulla ja intresside omavahelisest seosest kirjutasin pikemalt 2024. aasta sügisel:

Kulla hind näitab, et rahasüsteemis on midagi korrast ära

Positiivne märk on see, et viimastel kuudel on nafta ja väärismetallide omavaheline korrelatsioon siiski tunduvalt nõrgenenud. Augusti esimestel nädalatel tõusis nafta hind enam kui 15 protsenti, aga samavõrra liikus üles ka kuld. Iraani sõja esimestel kuudel kehtis pigem vastupidine loogika.

See annab lisakinnitust, et väärismetallide turul on pärast pooleaastast korrektsiooni toimunud otsustav pööre.

Föderaalreserv blufib?

Väärismetallide lühiajalise languse sütikuks oli augusti lõpus Föderaalreservi juht Kevin Warsh. Täpsemalt tema sõnavõtt iga-aastasel keskpankurite kohtumisel Jackson Hole’is.

Warsh rõhutas, et inflatsiooniga võitlemine on nende esimene prioriteet. Sellega andis ta märku, et juba septembris võidakse intressimäärasid taas tõstma hakata. See pani kulla ning hõbeda hinnad kiiresti kukkuma – tippudest madalpunktini kukkus kulla hind mõne päevaga enam kui 400 dollari võrra. Õli lisas tulle Iraani sõja taaselustumine.

Kuigi lühiajaliselt võidaksegi intressimäärasid tõsta, siis minu arvates on tegemist pigem blufiga. Föderaalreservil on väga keeruline intresse olulisel määral tõsta või neid pikalt kõrgel hoida, sest see viiks üles USA ilma selletagi kõrged lühiajalised laenukulud ja tooks kaasa intressimaksete veelgi kiirema kasvu.

Siin tekib ka huvitav vastuolu. Samal ajal kui Föderaalreserv räägib vajadusest intressimäärasid tõsta, on rahandusministeerium hakanud võlakirjaturgu toetama. Üks poliitika surub intresse üles, teine üritab võlaturul pingeid vähendada.

Seega pigem näen. et pikaajaliselt ei jää keskpangal muud valikut kui hakata rahatrüki kaudu samuti võlakirjaturgu toetama. Süsteemi kooshoidmiseks on peagi vaja madalamaid intresse. Iseasi on see, kuidas sellistele poliitikatele õigustus leitakse ja kuivõrd palju suudetakse toetada kümnetesse triljonitesse ulatuvat riigivõlakirjade turgu, millest on väljuma hakanud nii investorid kui ka riigid.