Kuld kallines augustis 10 protsenti. Mis saab edasi?

03.09.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Pärast olulist tehnilist läbimurret tõusis kulla hind augustis kiireimas tempos alates jaanuarist. Tõusule lisas hoogu USA rahandusminister Scott Bessent, kes suurendas võlakirjaturu tugioste, tunnistades sellega sisuliselt probleemi olemasolu.

Kulla hind tõusis augustis dollaris mõõdetuna kokku 10 protsenti ja lõpetas kuu 4450 dollaril untsist. Eurodes oli tõus kokku 9,2 protsenti. Hõbeda hind kallines augustis 15,6 protsenti.

Augusti lõpus hakkas hind aga kiiresti kukkuma, sest Föderaalreservi juht Kevin Warsh väljendas valmisolekut tõsta septembris intressimäärasid. Samuti eskaleerus Iraani sõda, mis on alates kevadest kulda rohkem mõjutanud.

August oli väärismetallide jaoks suurim tõusukuu alates jaanuarist. Septembri alguses toimus nii kulla kui hõbeda puhul järsk müügilaine, millest oleme hetkel taastumas. Kuld kaupleb artikli kirjutamise hetkel 4432 dollari juures.

Augusti alguses toimus oluline läbimurre

Kullaturul toimus augusti alguses tehniline läbimurre, mille kohta ilmus nii lugu kui ka toimus Youtube’i vahendusel otseülekanne. Ootasin, et liigume enne suuremat korrektsiooni küllaltki kiiresti 4700 dollari juurde. Enam-vähem nii ka läks. Tipud saavutasime 25. augustil 4697 dollari juures.

Hinnatõus muutus väga kiireks ning kuld kallines mõne nädalaga 15 protsenti. Augusti lõpus ja septembri alguses hakkasid hinnad aga kiiresti kukkuma ja jõudsid vahepeal uuesti alla 4300 dollari taseme. Korrektsioon oli oodatav – nagu ma augusti alguses kirjutasin, siis taastumine saab olema aeglane, trepist üles liikumine. Seega ma ei oota, et detsembri või jaanuariga sarnane tõusutempo oleks jätkusuutlik. Samuti ei oota ma sellel aastal ka uusi rekordeid.

Küll aga pean üpris ebatõenäoliseks, et kuld langeb tagasi juunikuu põhjadeni (dollaris 3942 ja euros 3454). Muidugi ei saa seda välistada, aga suures pildis on minu jaoks pööre toimunud ning vaatamata viimaste päevade langusele on ostjatel turul jätkuvalt kontroll. Tõenäosuseks, et hind kukub uuesti alla 4000 dollari taseme, hindan hetkel 15-20 protsendi juurde.

Seega minu hinnangul pakub septembri alguse korrektsioon investorile pigem head võimalust, sest rahanduslikud ja geopoliitilised põhjused kulla hinnatõusuks pole kadunud, pigem on need süvenenud.

Kulla kütus ning jahutaja

Kui vaadata uudiseid, siis kullale andis augustis kütust juurde USA rahandusminister Scott Bessent, kes teatas, et valitsus hakkab suuremas mahus toetama USA riigivõlakirjade turgu. Samal päeval tõusis kulla hind viimase poole aasta kiireimas tempos.

Septembri alguses taaselustus aga vana hea Iraani sõda, mille eskaleerumine on ikka ja jälle kullale lühiajalist survet avaldanud. Põhjus peitub selles, et nafta hinnatõus viib inflatsiooni üles ja selle kaudu ka intressimäärasid, mis mõjutab kulda negatiivselt.

Pikemas perspektiivis (aastad) intressitõusud minu hinnangul kulla tõusu ei peata. Alates 2022. aastast on kulla hind tõusnud intressimääradega sarnases taktis üha kõrgemale. Lihtsalt kulla lühiajalised korrektsioonid on toimunud reeglina ajal, mil intressiootused on üles läinud.

Miks see nii on? Pikaajaliselt on inflatsiooni kiirenemine kulla jaoks alati toetav, aga lühiajaliselt mitte, sest sellega kaasneb intresside tõus. Kulla ja intresside omavahelisest suhtest kirjutasin pikemalt 2024. aasta sügisel:

Kulla hind näitab, et rahasüsteemis on midagi korrast ära

Positiivne märk on see, et viimastel kuudel on nafta ja väärismetallide seos siiski tunduvalt nõrgenenud. Augusti esimestel nädalatel tõusis nafta hind enam kui 15 protsenti, aga samavõrra liikus üles ka kuld. Iraani sõja esimestel kuudel kehtis pigem vastupidine loogika.

See annab kindlust juurde, et väärismetallide turul on toimunud pärast pooleaastast korrektsiooni otsustav pööre.

Föderaalreserv blufib?

Väärismetallide lühiajalise languse sütikuks oli augusti lõpus Föderaalreservi juht Kevin Warsh. Nimelt toimus iga-aastane keskpankurite kohtumine Jackson Hole’is.

Warsh rõhutas, et inflatsiooniga võitlemine on nende esimene prioriteet. Ehk andis märku, et juba septembris võidakse intressimäärasid tõstma hakata. See pani kulla ning hõbeda hinnad kiiresti kukkuma – tippudest madalpunktini kukkus kulla hind mõne päevaga enam kui 400 dollari võrra. Õli lisas tulle Iraani sõja taaselustumine.

Kuigi lühiajaliselt võidaksegi intressimäärasid tõsta, siis minu arvates on pigem tegemist blufiga. Föderaalreservil on väga keeruline intresse oluliselt tõsta või neid pikalt kõrgel hoida, sest see viiks üles USA lühiajalised laenukulud ja tooks kaasa intressimaksete veelgi kiirema kasvu.

Siin tekib ka huvitav vastuolu. Samal ajal kui Föderaalreserv räägib vajadusest intresse tõsta, on rahandusministeerium hakanud võlakirjaturgu toetama. Üks poliitika surub intresse üles, teine üritab võlaturul pingeid vähendada.

Seega pigem näen pikaajaliselt, et keskpangal ei jää muud valikut kui hakata rahatrüki kaudu samuti võlakirjaturgu toetama. Samuti on süsteemi kooshoidmiseks vaja peagi madalamaid intresse. Iseasi on see, kuidas sellistele poliitikatele õigustus leitakse. Ja kuivõrd palju suudetakse toetada kümnetesse triljonitesse ulatuvat riigivõlakirjade turgu, kust on väljuma hakanud nii investorid kui ka riigid.