USA rahandusminister pani kulla hüppeliselt tõusma

20.08.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

USA rahandusminister Scott Bessent teatas, et valitsus hakkab tegema riigivõlakirjade turul suuremas mahus tugioste. See tõi kullaturule viimase poole aasta suurima päevase tõusu.

“Me tõstame 10- ja 30aastaste võlakirjade tugiostud vähemalt kahekordseks,” teatas rahandusministeerium kolmapäeval (19. augustil). Kokku plaanitakse septembrist novembrini osta vähemalt 28 miljardi dollari väärtuses võlakirju.

Pikaajaliste võlakirjade intressid on viimasel ajal kiiresti üles liikunud ning jõudnud mitme kümnendi kõrgeima tasemeni. Intressid tõusevad muu hulgas siis, kui võlakirjadel pole piisavalt ostjaid ning investorite meelitamiseks on vaja pakkuda suuremat kompensatsiooni.

Kõik see näitab, et olukord võlaturul on halvenemas. Aina vähem on investoreid, kes on nõus USA valitsusele aastakümneteks laenu andma. Seda arusaadavatel põhjustel – USA eelarve on sügavas miinuses ning riigivõlg ületas sellel nädalal 40 triljoni dollari piiri.

Kuna paljudele hakkab selgeks saama, et arvatavasti hakatakse dollari väärtust tulevikus veelgi kiiremini lahjendama, siis nõutakse ka dollaris välja antud laenudelt aina kõrgemaid intresse. 10, 20 või 30 aasta pärast tagasi saadud dollarite ostujõud võib olla selleks ajaks väga palju langenud.

Kulla hind tõusis hüppeliselt

Kulla ja hõbeda hinnad hakkasid uudise peale kiiresti tõusma. Kuld kallines lausa 4,4 protsenti, mis on suurim päevane tõus alates veebruari algusest. Untsihind jõudis 19. augusti õhtul 4523 dollarini ning võrreldes 30. juuni põhjadega on hind seega tõusnud 15 protsenti. Hõbeda hind tõusis aga lausa 5,8 protsenti. Pean tõenäoliseks, et järgnevatel nädalatel ja kuudel hakkab hõbe taas kulla tootlust märkimisväärselt ületama.

See kõik annab alust arvata, et augusti alguses kullaturul toimunud läbimurre oli otsustav ning pikaajaline tõusutrend on jätkumas. Otsustavast läbimurdest kullaturul kirjutasin augusti alguses:

Kullaturul toimus läbimurre

Kuld kallines, sest võlakirjade tugiostud viitavad selgelt sellele, et võlaturul on asjad mõranemas.

USA dollari kurss kukkus suuremate valuutade suhtes kolme kuu madalpunkti. Pikaajaliste võlakirjade intressid, mis tõusid nädala alguses kõrgeima tasemeni alates 2007. aastast, hakkasid langema.

Kirjutasin ka sellest, kuidas pikaajaliste võlakirjade intressid on erinevates riikides taas tõusnud mitme kümnendi kõrgeima tasemeni. Seda, miks see toimumas on ja kuidas see inimesi mõjutab, saab lugeda siit:

Võlakirjad kukuvad 

Absurdne olukord

Küllap on lugejal tekkinud küsimus: mis raha eest USA valitsus omaenda emiteeritud võlakirju ostab? Loomulikult turult laenatud raha eest. See kõlab absurdse ning jätkusuutmatuna ja nii see ka on. Siin peitub aga üks detail – valitsus võtab lühiajalisi laene rohkem ning ostab saadud laenurahaga tagasi pikaajalisi võlakirju, sest lühiajaliste võlgade intressid on veidi madalamad. See võimaldab intressikulusid alla tuua.

Siin peitub aga üks suur risk – kui lühiajaliste võlgade intressid peaks samuti hakkama kiiresti üles liikuma, siis antud skeem enam ei töötaks. Loomulikult on see ka tervikuna jätkusuutmatu lahendus, sest see ei lahenda sügavas miinuses eelarve probleemi ega peata massiivse riigivõla paisumist.

Seega – minu hinnangul saab riigi turule sekkumisel olema pikemas perspektiivis vastupidine efekt. Sekkumine on märk sellest, et turul on probleem. USA rahandusminister Scott Bessent on varasemalt ennast ise tituleerinud “riigi parimaks võlakirjade müüjaks.” Mina ütleks, et head asjad müüvad ennast ise. Kui võlakirju on vaja kellelegi hädasti “müüa”, siis see näitab, et investorite endi huvi ei ole piisav. Seeläbi tunnistab ka valitsus, et investoreid on vaja aina rohkem veenda, et nad võlakirjadesse investeeriks.

Kõik see toob teema veelgi tugevamalt investorite radarile ning aina rohkem saab olema neid, kes otsustavad võlaringlusest väljuda. Mida tähendab võlaringlusest väljumine? Varasemalt on süsteem toiminud nii, et kui investor valitsuselt võla tagasi saab, laenab ta selle valitsusele tagasi. Kui raha suunatakse aga hoopis mujale, siis väljutaksegi võlaringlusest. Arvatavasti liigub tulevikus enamus võlaringlusest vabanevast kapitalist reaalvaradesse, kaasa arvatud väärismetallidesse. Võlasüsteemist on õhk aga välja jooksmas.

Kas intresse saab üldse alla tuua?

Intresse oleks võimalik alla tuua juhul, kui USA valitsus hakkaks piirama oma kulutusi ning laenaks vähem. Seda on nüüdseks aga praktiliselt võimatu teha, sest riigi majanduskasv on valitsuse aina suuremast laenamisest sõltuvusse pandud. See tähendab, et kui valitsus järsult kulutusi ja laenamist vähendaks, tooks see ilmselt kaasa ka sügava majanduslanguse.

Nagu on öelnud USA investeerimistrateeg Lyn Alden: “mitte miski ei peata seda rongi.” Sellest, miks ei ole Ponzi-skeemi põhimõtetel toimivat võlasüsteemi allakäiku enam võimalik peatada, andis ta hea lühiülevaate eelmisel aastal toimunud konverentsil.