Globaalne võlg kaardil: millised riigid on ennast enim lõhki laenanud?

14.07.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kõigi maailma riikide kumulatiivne võlakoorem ületas mullu 111 triljoni dollari piiri. USA ja Hiina moodustavad sellest nüüdseks enam kui poole.

Allpool olevalt graafikult on näha, kuidas riigivõlad on sellel sajandil kasvanud (triljonites dollarites). Kõige suurema osa on võlgade kasvu panustanud USA ja Hiina. Praeguseks moodustavad nende kahe riigi võlakoormad maailma avaliku sektori võlast 51 protsenti.

Huvitav on asjaolu, et kuigi 1990ndatel ja 2000ndatel vedasid Hiina majanduskasvu liberaalsed majandusreformid, kiiresti kasvav eksport ning tootlikkus, siis alates 2010ndatest on Hiina majanduskasv muutunud üha enam sõltuvaks laenurahast. Sellel sajandil on Hiina riigivõlg kasvanud keskmiselt 18 protsenti aastas.

USA riigivõlg ulatub juba 38,3 triljoni dollarini, moodustades majanduse ühe aasta kogutoodangust (SKP) lausa 125 protsenti. Viimati oli USA riigieelarve plussis (tulud ületasid kulusid) 2000. aastal. Alates sellest on USA iga-aastaselt oma riigivõlga dollarites mõõdetuna üksnes suurendanud.

Võlad kasvasid kriiside ajal

Viimase 25 aasta jooksul joonistuvad riigivõlgade tasemete muutustes ja nende muutuste toimumise kiiruses välja erinevad faasid.

Aastatel 2000-2007 võeti küll võlgu juurde, aga globaalne võlatase kasvas maailma sisemajanduse koguproduktiga siiski samas tempos. Seega püsis maailma riigivõla suhe SKPsse sellel perioodil laias laastus stabiilsena.

See kõik muutus aga järsult 2008-2009 aastate majanduskriisi ajal, mil valitsused võtsid majanduse stimuleerimiseks ja pangandussektori päästmiseks tohututes mahtudes laene.

Aastatel 2010-2012 tabas Euroopat võlakriis – Kreeka, Itaalia ja Hispaania laenukulud kasvasid järsult ning riike ähvardas maksejõuetus. Kesk- ja Põhja-Euroopa pakkusid Lõuna-Euroopa riikidele lisatagatisi ning see aitas olukorra stabiliseerida. Üleüldist võlgu elamise probleemi see aga ei lahendanud.

2013-2019 langesid intressimäärad rekordiliselt madalale tasemele. See võimaldas valitsustel laenamist jätkata ilma, et eelarvetele tekiks liiga suur surve.

2020. aasta koroonakriisi võib aga pidada üheks suurimaks laenamise peoks maailma ajaloos – lähiajaloos ei leidu pretsedente, kus võlgade taset on nii järsult ja kiiresti suurendatud.

Alates 2022. aastast hakkasid intressimäärad aga tõusma. Kuna riigid olid üles ehitanud väga kõrged võlatasemed, siis tuli kõrgemate intresside keskkonnas hakata maksma ka aina suuremaid intressimakseid. Laenude teenindamise kulukuse kasv on omakorda tekitanud vajaduse raha juurde laenata, sest vastasel juhul peaks hakkama piirama muid avaliku sektori kulusid, näiteks kärpima pensione, tervisehoiu kulusid jms.

Maailma riikide võlakoormate kaart

Allpool olevalt kaardilt on näha maailma riikide võlatasemeid võrreldes nende sisemajanduse koguproduktiga. Numbrid põhinevad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel.

Kui Eesti oli veel 10 aastat tagasi üks maailma madalaima võlakoormusega riike, siis viimastel aastatel on ka Eesti riigivõlg järsult kasvama hakanud. Kuigi praegu on Eesti riigivõla tase veel küllaltki madal, siis järgmise viie aasta jooksul peaks see rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kiiresti kasvama ja jõudma 40 protsendini SKPst.

Tõsi, ka see number on maailma suurimate võlgnikega võrreldes suhteliselt väike. Selle numbri juures jääksime näiteks pea kahekordselt alla Soomele, kus võlg ulatub enam kui 90 protsendini SKPst.

15 suurima võlakoormusega riiki

Maailma suurimate võlakoormate (võla suhe SKPsse) esikolmikus on Jaapan, Singapur ja Sudaan. Esikümnest leiab ka Itaalia, Kreeka, USA ja Ukraina. Viimane on oma võlataset viimastel aastatel erakordselt kiiresti kasvatanud sõja tõttu.

Jaapan on suutnud nõnda kõrge võlataseme üles ehitada peamiselt tänu sellele, et sealne keskpank on hoidnud intressimäärasid aastakümneid kunstlikult madalal. Tõsi, nüüd on ka Jaapanis intressid tõusma hakanud, kuid need ei ole veel jõdnud nii kõrgele kui läänemaailmas. Jaapanit on mõnevõrra vee peal hoidnud ka asjaolu, et peamiselt omavad võlakirju kodumaised investorid.

Singapur on nimekirjas küll teisel kohal, aga linnriigi eelarve on tegelikult olnud järjepidevalt plussis. Nimelt laenatakse madala intressiga raha eelkõige selleks, et see edasi investeerida. Riigil on finantsvarasid rohkem kui võlga, seega pole võlakoorem nende jaoks reaalsuses probleemiks.

Võrdluseks USA puhul peetakse kõrget võlakoormat palju suuremaks probleemiks, sest rahastusel sõltutakse enamasti välismaa investoritest ning valitsuse finantsvarade maht on võlaga võrreldes väga väike.

Tuleb mõista, et Singapur on selles nimekirjas erand. Enamiku riikide jaoks, kes on suurimate võlgnike nimekirjas, tekitavad kõrged võlakoormad tõsiseid probleeme – majanduslanguste ajal on raske raha juurde laenata ning võlausaldajatele tuleb intressimaksete näol tasuda aina suurem osa maksutuludest.