Globaalne võlg kaardil: millised riigid on ennast lõhki laenanud?

02.07.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kõigi maailma riikide valitsuste võlatase ületas mullu 111 triljoni dollari piiri ning USA ja Hiina moodustavad sellest nüüdseks enam kui poole.

Allpool olevalt graafikult on näha, kuidas riigivõlad on triljonites dollarites sellel sajandil kasvanud. Kõige suurema osa on võlgade kasvu panustanud USA ja Hiina. Praeguseks moodustavad need kaks riiki maailma avaliku sektori võlakoormast 51 protsenti.

Huvitav on asjaolu, et kuigi 1990ndatel ja 2000ndatel vedasid Hiina majanduskasvu liberaalsed majandusreformid, kiiresti kasvav eksport ning tootlikkus, siis alates 2010ndatest on Hiina majanduskasv muutunud üha enam sõltuvaks laenurahast. Sellel sajandil on nende riigivõlg kasvanud keskmiselt 18 protsenti aastas.

USA riigivõlg ulatub juba 38,3 triljoni dollarini, moodustades majanduse ühe aasta kogutoodangust (SKP) lausa 125 protsenti. Viimati oli USA riigieelarve plussis (tulud ületasid kulusid) just 2000. aastal. Alates sellest on USA iga-aastaselt oma riigivõlga dollarites mõõdetuna vaid suurendanud.

Võlad kasvasid kriiside ajal

Viimase 25 aasta jooksul joonistuvad välja ka erinevad faasid. Aastatel 2000-2007 võeti võlgu juurde, aga võlatase kasvas maailma sisemajanduse koguproduktiga samas tempos. Ehk maailma riigivõla suhe SKPsse püsis sellel perioodil laias laastus stabiilsena.

See muutus järsult aga 2008-2009 aastate majanduskriisi ajal, mil valitsused võtsid majanduse stimuleerimiseks ja pangandussektori päästmiseks tohutult laene.

Aastatel 2010-2012 tabas Euroopat võlakriis – Kreeka, Itaalia ja Hispaania laenukulud kasvasid järsult ning neid ähvardas maksejõuetus. Kesk- ja Põhja-Euroopa pakkusid Lõuna-Euroopa riikidele aga tagatist ning see aitas olukorda stabiliseerida. Üleüldist liigse võlgu elamise probleemi see aga lahendanud.

2013-2019 langesid intressimäärad aga rekordiliselt madalale tasemele. Kõik see võimaldas valitsustel laenamist jätkata ilma, et eelarvele tekiks liiga suur surve.

2020. aasta koroonakriisi võib pidada aga üheks suurimaks laenude peoks maailma ajaloos – kunagi varem pole lähiajaloos nii järsult võlgade taset suurendatud.

Alates 2022. aastast hakkasid intressimäärad aga tõusma. Kuna riigid olid üles ehitanud väga kõrged võlatasemed, siis tuli hakata maksma aina suuremaid intressimakseid. Intressimaksete kasv on omakorda tekitanud vajaduse juurde laenata, sest vastasel juhul peaks hakkama piirama muid avaliku sektori kulusid, näiteks pensione või tervishoidu.

Maailma riikide võlakoormate kaart

Allpool olevalt kaardilt on näha maailma riikide võlatasemeid võrreldes nende sisemajanduse koguproduktiga. Numbrid põhinevad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel.

Mida punasem riik kaardil on, seda suurem on selle võlakoormus. Kui Eesti oli veel 10 aastat tagasi üks maailma madalaima võlakoormusega riik, siis viimastel aastatel on see järsult kasvama hakanud. Kuigi praegu on Eesti riigivõlg veel küllaltki madal, siis järgmise viie aasta jooksul peaks see kiiresti kasvama ja jõudma rahandusministeeriumi prognoosi järgi 40 protsendini SKPst.

Tõsi, ka see number on maailma suurimate võlgnikega võrreldes väike. Samuti jääksime selle numbri juures pea kahekordselt alla ka Soomele, kus võlg ulatub enam kui 90 protsendini SKPst.

15 suurima võlakoormusega riiki

Maailma suurimate võlakoormate esikolmikus on Jaapan, Singapur ja Sudaan. Esikümnest leiab ka Itaalia, Kreeka, USA ja Ukraina. Viimane on oma võlataset sõja tõttu väga kiiresti kasvatanud.

Jaapan on suutnud nõnda kõrge võlataseme üles ehitada peamiselt tänu sellele, et sealne keskpank on hoidnud intressimäärasid aastakümneid kunstlikult madalal tasemel. Tõsi, nüüd on Jaapanis samuti intressid tõusma hakanud, aga need pole veel nii kõrgel kui läänemaailmas. Jaapanit on mõnevõrra vee peal hoidnud ka asjaolu, et peamiselt omavad võlakirju kodumaised investorid.

Singapur on nimekirjas küll teisel kohal, aga nende riigieelarve on tegelikult olnud järjepidevalt plussis. Nimelt laenatakse madala intressiga raha selleks, et see edasi investeerida. Riigil on finantsvarasid rohkem kui võlga, seega pole võlakoorem nende jaoks mingi probleem.

Näiteks USA puhul peetakse kõrget võlakoormat palju suuremaks probleemiks, sest nad sõltuvad rahastusel välismaa investoritest ning valitsuse finantsvarad on võlaga võrreldes väga väiksed.

Singapur on selles nimekirjas aga erand. Enamiku riikide jaoks, kes on suurimate võlgnike nimekirjas, on kõrged võlakoormad tekitanud juba tõsiseid probleeme – majanduslanguste ajal on raske juurde laenata ning võlausaldajatele tuleb intressimaksete näol tasuda aina suurem osa maksutuludest.