Kulla Q2 raport: kullaturu raskuskese on liikumas itta

03.08.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kui aasta alguses tabas kullaturgu müügisurve, siis teises kvartalis on investorite ja keskpankade ostuhuvi selgelt taastunud. Eelkõige on tugevust näidanud Aasia turg.

Kulla teise kvartali ülemaailmne nõudlus ulatus 1269 tonnini – võrreldes eelmise aasta sama ajaga jäi see sisuliselt samale tasemele. Esimese poolaasta nõudlus ulatus 2522 tonnini, kasvades eelmise aastaga võrreldes 2 protsendi võrra.

Kui mõõta poolaasta nõudlust dollarites, ulatus see kokku 380 miljardi dollarini, mis on mäekõrguselt uus rekord. Näiteks 2021. aasta esimesel poolaastal ulatus nõudlus 131 miljardi dollarini.

Üleüldiselt on näha, kuidas Aasia investorid moodustavad füüsilise kulla turust aina suurema osakaalu. Viimase aasta jooksul on Aasia investorite ostud moodustanud ülemaailmsest müntide ja kangide müügist 70 protsenti. Viis aastat tagasi oli vastav näitaja 46 protsenti.

Koos Hiina keskpanga ostudega, millest enamus on arvatavasti raporteerimata, peegeldab see kulla massilist voolu läänest itta. See tähendab, et Hiina turu olulisus turuhinna määramisel kasvab järjest suuremaks.

Virtuaalset kulda müüakse, füüsilist ostetakse

Kui vaadata investeerimisnõudlust, siis joonistub välja selge muster – virtuaalset kulda on hinnalanguse ajal agressiivselt müüdud, aga füüsilise kulla nõudlus on püsinud tugev, eelkõige Hiinas. See viitab asjaolule, et paljud investorid kasutavad hinnalangust positsioonide suurendamiseks.

Kulla investeerimisnõudlus langes teises kvartalis aastatagusega võrreldes 46 protsenti, 262 tonnini. See langus tulenes eelkõige asjaolust, et investorid müüsid usinalt virtuaalset kulda. Kullaga tagatud börsil kaubeldavatest fondidest voolas välja 45 tonni kulda, veel aasta tagasi toimus teises kvartalis 171 tonni suurune sissevool. Kõige järsemalt müüdi virtuaalset kulda juunis, mil fondidest voolas välja 74 tonni kulda.

Nõudlus müntide ja kangide järele püsis aga tugev, langedes vaid 3 protsenti, 307 tonnini. Kuigi Hiinas on nõudlus teises kvartalis võrreldes esimesega langenud, siis poolaasta lõikes ulatus füüsilise kulla nõudlus 314 tonnini, mis on uus kõigi aegade rekord. Hind on olnud langustrendis alates veebruarist, seega on enamus oste tehtud turulanguse ajal.

Hiina investorite huvi kulla vastu tõendab ka asjaolu, et riigi kulla impordimahud on olnud viimastel kuudel mitme aasta suurimad.

WGC investeerimisnõudluse prognoos: Investeerimisnõudlus peaks püsima stabiilne. Börsiväline tegevus ning Aasia investorid moodustavad turust suurema osa, lääne kullaga tagatud ETFid on aga tundlikud intressidele, rahapoliitikale ja USA dollarile. Geopoliitilised pinged, inflatsioonimured ning alternatiivsete investeeringute puudus peaks toetama füüsilise kulla nõudlust.

Keskpankade nõudlus: kvartal tugev, poolaasta nõrk

Keskpankade nõudlus oli teises kvartalis väga tugev, kasvades aastatagusega võrreldes 62 protsenti, 289 tonnini. Kunagi varem pole teises kvartalis keskpangad nii palju kulda ostnud.

Samas on oluline märkida, et Maailma Kullanõukogu parandas esimese kvartali andmeid ning leidis, et nõudlus ulatus vaid 57 tonnini. Tegemist on madalaima kvartaalse nõudlusega alates 2021. aasta neljandast kvartalist. Varasemalt hinnati esimese kvartali nõudluseks 244 tonni.

See tähendab, et terve poolaasta nõudlus ulatus 345 tonnini, mis on madalaim number alates 2022. aastast. Suur osa keskpankade nõudlusest liigutati turuväliste tehingute kategooriasse, mille jälgimine on keeruline.

Esimese kvartali numbrid tehti ümber eelkõige Türgi ja Venemaa suurte müükide tõttu. Kui vaadata uuesti poolaasta lõikes, siis on Türgi müünud kokku 83 tonni kulda ning Venemaa 44 tonni. Müüjate seas on 22 tonniga kolmandal kohal Azerbaidžaan.

Türgi on müünud kulda swap-tehingute kaudu kodumaise valuuta liiri kaitsmiseks, Venemaa on kulda kasutamas aga eelarvesse tekkinud aukude lappimiseks ja sõja rahastamiseks.

Teises kvartalis olid hinnad aga juba tunduvalt madalamal ja võimalik, et see tekitas ostuhuvi. Suurimaid oste tegi Poola, kes soetas kvartaliga lausa 51 tonni kulda. Hiina soetas 33 tonni kulda, Usbekistan 16 tonni, Kasahstan 15 tonni, Jordaania 6 tonni ning Tšehhi 6 tonni.

Kullanõukogu kirjutab oma raportis, et keskpankade nõudlus püsib ka edaspidi. Nad rõhutasid oma juunis avaldatud küsitluse tulemusi, kus rekordilised 45 protsenti keskpankadest teatas, et plaanib 12 kuu jooksul oma kullareserve suurendada.

WGC keskpankade nõudluse prognoos: keskpankade nõudlus saab ka tänavu olema tugev. Teise kvartali numbrid peegeldavad paremini juunis avaldatud keskpankade küsitluse tulemusi.

Kõrge hind survestab jätkuvalt ehete nõudlust

Ehete nõudlus langes kvartali lõikes 278 tonnini, mis on viimaste aastakümnete üks nõrgemaid kvartaleid. Ehete nõudlus on peamiselt survestamas viimaste aastate kiire hinnatõus, mille tõttu ostetakse väiksemaid ja kergemaid ehteid, eelkõige Indias ja Hiinas.

Samas püsisid kulutused valuutas mõõdetuna tugevad, mis näitab, et väga suurt huvi langust ei ole olnud – ehteid nähakse Aasias eelkõige kui sääste, kingitusi ja jõukuse säilitamise vahendit. Olgu mainitud, et läänemaailmas (ka Eestis) on ehted tunduvalt suurema juurdehindlusega kui näiteks Indias või Hiinas. Seega investeeringuna ei ole ehted läänes eriti mõistlikud.

Lisaks sellele on ehete nõudlust survestamas asjaolu, et kullast investeerimistoodete populaarsus on Indias ja Hiinas kasvanud. Investeerimistoodete juurdehindlused on madalamad kui ehete puhul ning kohati on ka maksukeskkond soodsam. Seega on tõenäoline, et osad, kes varem investeeringuna ehteid ostsid, soetavad nüüd investeerimiskulda.

Hiinas langes ehete nõudlus teises kvartalis aastatagusega võrreldes 28 protsenti (tonnides) ja jõudis madalaima tasemeni alates 2004. aastast. Indias langes nõudlus 15 protsenti, 75 tonnini, mis on madalaim tase alates 2020. aastast.

Tehisintellekt tõstis elektroonikasektori nõudlust

Elektroonikasektori nõudlus suurenes teises kvartalis 4 protsenti, 68 tonnini. Tehisintellektiga seotud kasutus oli kõrgema jõudlusega elektroonika nõudluse vedaja. Jaetarbimisele suunatud elektroonika puhul nõudlus aga langes, sest mälukiipidest on suur puudus, mille tõttu on sektori kulud järsult kasvanud. See omakorda survestab nõudlust.

Tehnoloogiasektor moodustab siiski jätkuvalt küllaltki väikse osa kulla nõudlusest (5,4 protsenti). Kuigi tehisintellektiga seotud nõudluse kasv arvatavasti jätkub, siis hindadele see arvatavasti suurt mõju ei avalda.

Kaevanduste toodang kasvab aeglaselt

Arusaadavalt on kulla viimaste aastate hinnatõus pannud kaevandusi otsima viise, kuidas tootmist suurendada. Esimesel poolaastal toodeti kaevandustes kokku 1808 tonni kulda, mis on Maailma Kullanõukogu kogutud andmeseeria kõigi aegade rekord. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusis tootmine 3 protsenti.

Kogupakkumine püsis aga muutumatuna, sest kulla taastöötlemise mahud langesid 6 protsenti.

Kaevandajate keskmine kulu ühe untsi kaevandamiseks tõusis esimeses kvartalis 1785 dollarini, mis on kõigi aegade rekord. Aastaga on kulud tõusnud 16 protsenti, peamiselt on selle põhjuseks litsentsitasude ja püsikulude kasv. Teise kvartali numbreid veel ei ole, aga nendes peaks teravamalt avalduma ka energiahindade kasvu mõju.

Sellegi poolest on kulla hind tõusnud kaevandajate kuludest tunduvalt kiiremini, mis on peegeldumas ka firmade majandustulemustes.

WGC prognoos: Hinnatõus ja kõrgemad marginaalid peaks tootmist edasi kasvatama, aga projektide käivitamise ja tegevusega seotud piirangute tõttu toimub see aeglaselt. Taaskasutus on üldiselt kasvanud samuti aeglaselt ja arvatavasti see ei muutu. Kuna pakkumine suureneb aeglaselt, siis mõjutab kulla hinda ülejäänud aasta vältel eelkõige investeerimisnõudlus.