Küsitlus: keskpangad ootavad rahanduses "multipolaarse" maailma tulekut

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 07.07.2026
Kulla hind (XAU-EUR)
3 580,58 EUR/oz
  
- 38,66 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
52,33 EUR/oz
  
- 1,20 EUR

06.07.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Neid keskpankasid, kes plaanivad järgmise kümnendi jooksul dollari osakaalu oma reservides vähendada, on rohkem kui neid, kes selle osakaalu tõsta plaanivad, selgub uuest küsitlusest.

Juuni lõpus avaldatud küsitluse viis keskpankade seas läbi rahvusvaheline rahandus- ja finantsasutuste mõttekoda OMFIF. Esmakordselt küsitluse ajaloos olid vastanute seas enamuses need keskpangad, kes plaanivad 10 aasta perspektiivis dollarite osakaalu reservides vähendada.

Küsitluse tulemused sarnanevad Maailma Kullanõukogu (WGC) küsitluse tulemustega, millest selgus, et keskpangad ootavad dollari osakaalu täiendavat vähenemist ning kulla osakaalu tõusu keskpankade reservides.

WGC küsitlus

Multipolaarne maailm

Dollar on pärast Iraani sõja algust tugevnenud, sest intressimäärad on tõusnud ning huvi USA finantsvarade järele on olnud keskmisest suurem. See on aga lühiajaline pilt.

Pikemas perspektiivis usub aga lausa 79 protsenti keskpankadest ja 60 protsenti investeerimisfondidest, et globaalne rahasüsteem liigub „multipolaarsuse“ poole. Tesisõnu, maailma rahasüsteem ei saa tulevikus enam tuginema ühele reservvaluutale, vaid killustub üle maailma mitmeks keskuseks.

OMFIFi küsitlusest selgus, et dollar on hetkel küll jätkuvalt domineeriv valuuta, aga nii lühemas kui pikemas perspektiivis plaanitakse selle allokatsiooni reservides vähendada. Eriti paistavad nende plaanidega silma just arenevate riikide keskpangad.

Küsitlusest selgus, et kui 16 protsenti keskpankadest plaanib dollari osakaalu järgneva 10 aasta jooksul suurendada, siis 24 protsenti plaanib seda hoopis vähendada.

Valuutadest toodi peamiste alternatiividena välja euro ja Hiina jüaan. Jüaani osakaalu plaanib suurendada 32 protsenti keskpankadest (valuutade seas kõrgeim näitaja). Euro osakaalu suurendamist plaanib 29 protsenti keskpankadest. Samuti on kasvamas huvi ka väiksemate valuutade vastu.

Dollari ebakindlusest lõikab kasu kuld

Dollariga seotud ebakindlusest lõikab enim kasu kuld, kirjutati küsitluse raportis. Kuld on muutumas keskpankade jaoks aina olulisemaks reservvaraks, mis aitab kaitsta geopoliitiliste pingete ja rahasüsteemiga seotud riskide vastu. Küsitluse tulemuste järgi hoidis 82 protsenti keskpankadest oma reservides ka kulda, veel mullu oli see protsent 71.

30 protsenti küsitlusele vastanud keskpankadest plaanib 1-2 aasta jooksul oma kullareserve suurendada. 61 protsenti vastanutest arvas, et 2027. aasta juuniks kaupleb kulla hind 5000-6000 dollari vahemikus. Vaid 28 protsenti ütles, et hind on kõrge ja see piirab oste. Tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuld on keskpankade jaoks pigem strateegiline, mitte finantsiline investeering. See tähendab, et hinnatase ei ole nende jaoks kuigi oluline tegur.

Geopoliitiliste faktorite olulisust kulda investeerimisel rõhutas 51 protsenti vastanutest. Veel 2024. aastal nimetas seda vaid 11 protsenti vastanutest.

OMFIFi küsitlus viitab sellele, et keskpangad ootavad dollari reservvaluuta staatuse järk-järgulist nõrgenemist ning kulla tähtsuse suurenemist.

Lugemissoovitus Teile