Mitmed suurpangad kärpisid kulla hinnaprognoose

26.06.2026
Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla ja hõbeda hinnad on juunis langenud lokaalsete põhjadeni ning mitmed pangad on alandanud ka selle aasta hinnasihte. Samas pole loobutud seisukohast, et väärismetallid on pikaajalises tõusutsüklis. Vaatame lähemalt, mida pangad aasta lõpuks prognoosivad.

Kulla hind tõusis mullu dollaris enam kui 60 protsenti – see oli suurim aastane hinnakasv alates 1979. aastast. Jaanuaris ületas kuld 5600 dollari taseme, kuid on pärast seda olnud pool aastat korrektsioonis. Praeguseks maksab unts kulda 4050 dollarit või 3550 eurot.

Goldman Sachs 2026. aasta prognoos:

Varem: 5400$
Nüüd: 4900$
Praeguselt tasemelt: +21%

Goldman Sachs langetas kulla hinna aastalõpu prognoosi 5400 dollari pealt 4900 dollarini. Praeguselt tasemelt tähendaks see ikkagi enam kui 20protsendilist tõusu.

Goldmani analüütikute sõnul ajendas prognoosi alandama ootuste muutumine intressimäärade osas. Kui varasemalt arvati, et Föderaalreserv (USA keskpank) kärbib intresse juba tänavu, siis nüüd oodatakse intressikärbet alles järgmisel aastal. Madalamad intressid mõjuvad kullale lühemas ja keskpikas perspektiivis positiivselt ja vastupidi.

Kulla hinna peaks aasta teises pooles aga kasvama panema keskpankade nõudlus. Samuti usuvad Goldmani strateegid, et geopoliitilised pinged ja konfliktid ajendavad investoreid hoidma suuremat osa varadest kullas.

„Kulla osakaal on erainvestorite portfellidest jäktuvalt väike. Lisaks võib Iraani episood koos teiste geopoliitiliste arengutega lõpuks panna investoreid ikkagi kulla allokatsiooni suurendama. Samuti peaks seda ajendama ka mure lääneriikide võlakoormate jätkusuutlikkuse pärast,“ kirjutasid Goldmani analüütikud.

Deutsche Banki 2026. aasta kolmanda kvartali prognoos:

Varem: 4800$
Nüüd: 4300$
Praeguselt tasemelt: +6%

Deutsche Banki analüütikud on samuti kulla osas ettevaatlikumaks muutunud, langetades oma hinnasihti 4800 dollari pealt 4300 dollari peale. Praeguselt hinnatasemelt tähendaks see 6,1protsendilist hinnatõusu.

Deutsche Banki analüütik Michael Hueh tõi välja, et intressiootuste muutumine ning USA majandusandmed on kulla hinda allapoole surunud. Nende uus prognoos eeldab, et intressid püsivad sellel aastal stabiilselt samal tasemel. Kui USA keskpank peaks otsustama aga intresse 3-4 korda tõsta, siis see võiks analüütikute sõnul suruda kulla hinna 3800 dollarini untsist.

Kui vaadata intressiootusi peegeldava FedWatchi andmeid, siis hetkel hinnatakse turgudel 3-4 intressitõusu tõenäosuseks vaid 8 protsenti. Pigem oodatakse tänavu vaid ühte intressitõusu.

JPMorgani 2026. aasta lõpu prognoos:

Varem: 6300$
Nüüd: 6000$
Praeguselt tasemelt: +48%

JPMorgani vaade geopoliitikale on sarnane Goldman Sachsi omaga. Mõlema panga analüütikud on ühel meelel, et Iraani, Iisraeli ja USA geopoliitiline konflikt on lühiajaliselt olnud kulla jaoks vastutuuleks, kuid pikaajaline pilt on teistsugune.

„See, kuidas need konfliktid on lahti rullunud, tugevdab mitmeid alustrende, mis panevad investoreid rohkem kulla poole vaatama,“ seisis JPMorgani prognoosis. „Selliste pikaajaliste trendide hulka kuuluvad kõrgem inflatsioon ning valuutade ostujõu langus, USA eelarve ja riigivõlaga seotud probleemid, geopoliitiline killustumine ning USA poliitika ettearvamatus”.

JPMorgani analüütikud ootavad, et aasta neljandas kvartalis kaupleb kuld juba keskmiselt 6000 dollaril untsist. See tähendaks praeguselt tasemelt väga suurt hinnatõusu (+48 protsenti).

Analüütikute sõnul on kulla hinnale tugevat põrandat pakkumas eelkõige keskpankade kullaostud, aga ka mitmed teised faktorid. Ühe faktorina toodi välja, et 2025. aasta alguses lubati uute regulatsioonide kaudu Hiina 10 suurimal kindlustusfirmal hoida kuni 1 protsent oma varadest kullas. Tol hetkel võrdus 1 protsent nende ettevõtete varadest umbes 200 tonni kullaga. Arvatakse, et seda piirangut võidakse leevendada ka 5 protsendini.

Lisaks toodi välja, et Hiina kullaimport tõusis hiljuti uue rekordini, ulatudes esimeses kvartalis 317 tonnini. Võrreldes eelneva kvartaliga kasvas import kolmekordseks. Arvatakse, et selle taga võivad suuresti olla Hiina keskpanga varjatud kullaostud.