Hiina soetas mais suure koguse kulda, ostjate hulka lisandus ka Gruusia

12.06.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Hiina keskpank ostis mais kokku 10 tonni kulda. Praeguseks on hiinlased kullareserve suurendanud juba 19 kuud järjest. Avalikest kaubandusandmetest selgus, et kullaostjate sekka on lisandunud ka Gruusia keskpank.

Keskpankade kullaostud on olnud üks peamisi põhjuseid, miks kulla hind on viimastel aastatel nii kiiresti tõusnud. Vaatamata asjaolule, et aasta alguses on mitmed keskpangad energiakriisist tuleneva valuutade languse tõttu olnud sunnitud kulda müüma, pole üldine nõudlus kuhugi kadunud. Esimeses kvartalis ulatusid keskpankade kullaostud 244 tonnini, mis on kõrgem kui viimase viie aasta keskmine.

Aprillis ulatusid keskpankade netoostud 57,3 tonnini – seega võrreldes märtsiga on keskpangad oste järsult suurendanud. Maikuu koondandmeid ei ole Maailma Kullanõukogu (WGC) veel  avaldanud.

Hiina välisvaluuta amet (SAFE) teatas pühapäeval, et Hiina suurendas oma kullareserve mais 9,95 tonni võrra. Ametlikult ulatuvad Hiina kullareservid nüüd 2232 tonnini. Viimati osteti ühe kuuga nii suures koguses kulda 2024. aasta veebruaris – vahetult enne kulla kiire hinnatõusu algust.

Tõsi, paljude valdkonna analüütikute sõnul on Hiina kullavarud raporteeritust arvatavasti tunduvalt suuremad ning võivad ulatuda 4 000 kuni 15 000 tonnini. Ametlike andmete järgi moodustab kuld vaid 9 protsenti Hiina keskpanga reservidest. Maailma keskpankade seas ulatub kullareservide osakaal nüüdseks umbes 25 protsendini.

Gruusia keskpank hakkas kulda ostma

Gruusia keskpank teatas kolmapäeval, et on ostnud 100 miljoni dollari väärtuses kulda. Praeguste turuhindade juures saab selle eest umbes 0,8 tonni kulda.

Keskpanga sõnul on kullaostud osa nende pikaajalisest reservide haldamise strateegiast. Täpsustati, et kuld pakub kaitset geopoliitiliste ja inflatsiooniliste riskide eest. Samuti arvatakse Gruusia keskpangas, et laiapõhjaline keskpankade nõudlus püsib ka edaspidi tugev.

“Oluline on märkida, et keskpankade hinnatundlikkus on madal, mis tähendab, et nad pakuvad hindadele stabiilset põrandat. Ukraina konflikt, Lähis-Ida konfliktid ja USA-Hiina kaubanduspinged on kõik faktorid, mis lisavad kulla hinnale riskipreemia, tugevdades seeläbi kulla turvasadama vara staatust,” teatas Gruusia keskpank.

“Pärast seda ostu tõuseb kulla osakaal Gruusia reservides 15,5 protsendini. Meie kogureservid on kasvamas ning ulatuvad 7 miljardi dollarini,” teatas keskpank oma avalduses. Gruusia kullareservid ulatuvad nüüd peaaegu 8 tonnini. See on esimene kord alates 2024. aasta kevadest, mil Gruusia kulda ostab. Toona osteti vaid kahe kuu jooksul kokku 7,2 tonni kulda.

Võrdluseks – Eestil keskpangal on reservides jätkuvalt vaid 257 kilogrammi kulda, mis moodustab reservidest 1,5 protsenti.

Keskpankade ostud jätkuvad

Maailma Kullanõukogu andmetest selgub, et aprillis ostis enim kulda Türgi – kokku 38,6 tonni. Riik ostab tagasi kullareserve, mida müüdi veebruaris ja märtsis energiakriisist tulenenud surve tõttu kohalikule valuutale. Poola oli suuruselt teine ostja, soetades 14 tonni. Hiina oli ostude mahult kolmas ning nende ostud ulatusid aprillis 8,1 tonnini. Suurimad kullamüüjad olid aprillis Venemaa (-6,2t), Usbekistan (-1,2t) ja Singapur (-0,3t).