Analüüs: kuld ja hõbe võivad olla viimaste hinnapõhjade lähedal

09.06.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla ja hõbeda hinnad on suve hakul taas langusesse pöördunud. Minu hinnangul võivad viis kuud kestnud korrektsiooni põhjad olla praegu väga lähedal. Tõsi, hindade kohta ei saa kunagi midagi kindlat öelda. Seega analüüsin ka muude stsenaariumite võimalust.

Juuni seisuga on kulla hind eurodes mõõdetuna langemas juba neljandat kuud järjest. Võrreldes jaanuarikuu tippudega on kuld odavnenud praeguseks kokku umbes 20 protsenti.

Maikuu lõikes kaotas kuld eurodes 1,2 protsenti väärtusest. Juuni esimese nädalaga on langus aga ulatunud 3,6 protsendini. Untsihind kaupleb artikli kirjutamise hetkel (8. juuni) 3756 euro juures. Dollarites mõõdetuna oleme kukkunud 4330$ tasemele. Jaanuaris saavutatud tipud olid eurodes 4675 ja dollarites 5602.

Hõbeda hind tõusis maikuu kokkuvõttes 2,1 protsenti, aga on juuni esimese nädalaga langenud 9,3 protsenti. Unts maksab kirjutamise hetkel 59,1 eurot (dollarites 68,3).

Viimase languse põhjuseks võib taaskord pidada Iraani sõja arenguid. Kuigi mais võis täheldada Iraani sõja ja nafta hinna mõju vähenemist väärismetallidele, siis tuleb tunnistada, et juunis on see jälle tugevamalt esile kerkinud. Kui nafta hind on tõusnud, siis kuld on odavnenud ja vastupidi.

Olen siiski jätkuvalt seisukohal, et nafta hinna niivõrd tugev mõju väärismetallidele on lühiajaline nähtus. Kuld on Iraani sõja eskaleerumisel odavnenud, sest kõrgem nafta hind tähendab ka kõrgemaid inflatsiooniootusi ja seega ka kõrgemaid intresse. Kõrgemad intressid omakorda survestavad kulda. See on aga lühiajaliselt toimiv loogika.

Pikaajaliselt tähendavad kõrgemad energiahinnad ka püsivalt kõrgemat inflatsiooni. Püsivalt kõrge inflatsioon või valuuta väärtuse langus on pikaajaliselt kulda toetavad faktorid.

Korrektsioon on tervislik nähtus

Suures pildis on käimasolev korrektsioon tervislik nähtus, sest turule oli kiire hinnatõusu ajal voolanud palju spekulatiivset raha. Järsu kukkumisega turg nii-öelda puhastub, sest turult pestakse välja lühiajalised spekulandid, kes on trendist kasulõikamiseks kasutanud laenuraha, lootes seeläbi hõlptulu teenida.

Alles jäävad need, kes mõistavad juurpõhjuseid, miks väärismetallide pikaajaline tõusutsükkel jätkub. Üldistatult on nendeks põhjusteks riikide rekordilised võlakoormad ja sellest tulenev valuutade pikaajaline väärtuse langus ning maailma rahandusliku korra ajalooline muutus. Mõlemad faktorid võivad pikemas perspektiivis kaasa tuua rahasüsteemi restardi ühel või teisel kujul.

Ehk väärismetallid kallinevad seni, kuni maailma rahanduses on leitud uus tasakaalupunkt. Arvatavasti näeme enne seda pikaajalist inflatsioonilist keskkonda.

Kuna antud trendid on jätkuvalt aktuaalsed ning ei ole pöördunud, siis võib eeldada, et pikaajaline väärismetallide tõusutsükkel on jätkuvalt jõus.

Nüüd tekib küsimus – millal see korrektsioon lõpuks läbi saab?

Millal see korrektsioon siis lõpuks läbi saab?

Kirjutasin maikuu alguses, et kullaturu korrektsioon võib olla läbi saanud ning oodata on hindade taastumist. Võtsin aluseks turuteooria, mille kohaselt toimub korrektsioonide käigus enne tõusu jätkumist kolm müügilainet – esimene toimus jaanuaris, teine märtsis ja kolmas aprillis.

Kuigi väärismetallide hinnad näitasid mai alguses tõepoolest tõusu, siis mai keskpaigast alates on hinnad omajagu alla liikunud. Seega eelmisel kuul välja käidud lühiajalise prognoosi puhul eksisin. Praeguseks oleme jõudnud lähedale märtsikuu põhjadele (nii kulla kui hõbeda puhul).

Veebruari alguses ja märtsis saavutatud hinnapõhjad on minu hinnangul pikaajalise investori jaoks väga atraktiivsed sisenemiskohad. Tehnilist pilti vaadates pakub kullale palju tuge 3700-3750 euro taseme vahemik – veebruari ja märtsi põhjad, detsembri põhjad ning eelmise aasta novembri tipud.

Märkimisväärset madalamale langemist – näiteks oktoobrikuu põhjade testimist 3400 euro juures – pean pigem ebatõenäoliseks. Samas, kui läänemaailma peaks lähiajal tabama 2008. aasta finantskriisi või 2020. aasta koroonakriisi taoline paanika, siis pole ka see stsenaarium välistatud. Suuremate finantsturu kriiside ajal kipuvad ka väärismetallid odavnema. Praeguses kontekstis võib see näiteks juhtuda kui tehisintellektiga seotud turumull suure pauguga lõhkema peaks. Nii 2008. aastal kui ka 2020. aastal tõi kriis lühiajalise väärismetallide languse, millele järgnes järsk tõus. Kriisid on seega pakkunud erakordselt häid ostukohti.

Samas ei saa eeldada, et kriis kohe-kohe tuleb. Kuna selliseid sündmusi toimub pigem harva, siis ei pruugi väärismetallidesse investeerimisel ootama jäämine ära tasuda. Kuld hakkas uusi hinnarekordeid püstitama 2024. aastal 2100 dollari tasemel, jõudes vaid kaks aastat hiljem enam kui 5000 dollarini. Kui investor oleks 2024. aasta alguses pärast uute rekordite saavutamist paremate hindade ootele jäänud, oleks hind „eest ära“ jooksnud.

Hõbeda puhul on pilt sarnane

Hõbeda puhul on pilt kullaga väga sarnane – hetkel oleme jõudnud lähedale jaanuari ja märtsi põhjadele. Hõbeda puhul on minu hinnangul äärmiselt atraktiivne 50-60 euro tase (dollaris 60-70$). Arvatavasti saavutame selles vahemikus ka lõplikud hinnapõhjad. Selle stsenaariumi realiseerumise tõenäosuseks hindan hetkel umbes 70 protsenti.

Samas tuleb arvestada ka teiste stsenaariumite realiseerumise võimalusega. Hõbe võib potentsiaalselt taas testida äärmiselt olulist 50 dollari taset, mille ületasime esmakordselt eelmise aasta oktoobris. Eurodes tähendaks see 44 eurot untsi kohta. Selle tasemeni langemine – ja ma ei kasuta neid sõnu kergekäeliselt – oleks minu arvates juba sajandi ostukoht. 50 dollari tasemeni jõudmise tõenäosuseks hindan hetkel umbes 10-15 protsenti. Selline hinnalangus eeldaks muidugi ka kulla täiendavat odavnemist.

Välja pakutud tõenäosused on minu subjektiivne hinnang ja need ei baseeru ühelgi kvantitatiivsel mudelil.