Euroopa tipp-pankurid korraldavad salakohtumisi, kus osalevad ka riigijuhid

Kohtumistel on osalenud ka Türgi praegune president Recep Tayyip Erdoğan (vasakul) ja Venemaa endine president Dmitri Medvedev (paremal).

16.02.2024
Tõlkinud: Tavidi analüütik Mait Kraun

Euroopas on juba enam kui 70 aastat eksisteerinud tipp-pankurite salaorganisatsioon, kelle kohtumistel on osalenud nii suurriikide juhid kui ka printsid.

Oktoobri lõpus kogunesid 40 Euroopa mõjukat pankurit luksuslikus Dolder Grand hotellis Zürichis. Saladusloori all koguneti arutlema panganduse ja rahapoliitika tuleviku üle, kirjutab Financial Times.

Osalejatele anti võimalus küsida küsimusi Šveitsi rahandusministrilt Karin Keller-Sutterilt ja keskpanga juhilt Thomas Jordanilt. Kuus kuud enne seda mängisid mõlemad raskustesse sattunud Šveitsi pangandusgigandi Credit Suisse päästmisel võtmerolli.

Kõnelusi ja kohtumiste sisu hoitakse avalikkuse eest salajas. Selle kohtumise on organiseerinud väga mõjukas organisatsioon, mille olemasolust teavad vaid selle liikmed ja käputäis inimesi.

Insitut International d’Etudes Bancaires (IIEB) on Euroopa finantsmaailma kõige eksklusiivsem ja salajasem klubi. Seal osalevad tipp-pankurid kohtuvad nii presidentide, peaministrite, kuningate kui ka keskpankuritega. Ja seda tehakse suletud uste taga.

Üks pikaaegne klubi liige ütles Financial Timesile:

„See ei ole nagu Davos [Davosis toimub Maailma Majandusfoorum ehk WEF], kus kõik saavad raha eest osaleda. See on tõesti eksklusiivne.“

Kuigi IIEB loodi selleks, et geopoliitiliselt ja finantsiliselt rasketel aegadel Euroopa panku ühendada, on selle läbipaistvus peaaegu olematu. Kokkusaamistel osalevad kõrged riigijuhid, aga arutelude sisu on salajane.

Rootsi panga Handelsbankeni juhatuse esimees Pär Boman selgitas, miks nemad seal enam ei osale:

„Me oleme selle organisatsiooni liikmed olnud juba aastakümneid, kui see oli mõeldud tooma Euroopa panku üksteisele lähemale. Pärast finantskriisi tundsime, et see hakkas piire ületama ning läbipaistvuse puudus ei ühtinud meie väärtustega.“

IIEB on kohtumisi korraldanud juba 73 aastat. Igal aastal on toimunud luksushotellides ja kuninglikes paleedes kaks kohtumist. Arutletavate teemade hulgas on olnud nii pangandussektori ühinemised & ülevõtmised kui ka globaalne rahapoliitika.

IIEB loodi 1950. aastal Pariisis. Asutajaliikmete seas olid nelja suurpanga juhid – Credit Industriel et Commercial, Union Bank, Societe Generale ja Amsterdamsche Bank. Regulaarselt on arutletud pangandussektori, majanduse ning raha- ja krediidisüsteemi tuleviku üle.

IIEB esialgne eesmärk oli parandada rahvusvahelisi kapitalivooge ning võidelda valitsuse regulatiivse kontrolli vastu. Esmakordselt kohtusid 30 Euroopa panga tippjuhid Pariisis 1951. aasta aprillis. Briti pangad esialgu ei osalenud, sest Inglise Keskpank otsustas nende osaluse keelata.

Organisatsiooni vanemate arhiividega on tutvunud uurija Ilaria Pasotti. Ta ütles, et kohtumistel arutleti pankureid peamiselt vaevavate probleemide üle. Kui 50ndatel oli peamiseks teemaks harupankade asutamine endistes koloniaalmaades, siis 60ndatel arutleti rohkem dollari rahvusvahelise positsiooni, Bretton Woodsi süsteemi ning USA pankade ohu üle. Kardeti, et USA pangad võivad hakata Euroopa omi üle võtma.

Sajandi lõpus räägiti rohkem euro kasutuselevõtust, tuletisväärtpaberite turu tulekust ning suuremate pankade vahel tehtud ühinemiste & ülevõtmiste kokkulepetest.

Uurija Ilaria Pasotti sõnul leidub arhiivides pilte vähe:

„Arhiivides on kohtumistel tehtud pilte alles vähe. Peamiselt on nendel kujutatud õhtusööke, kokteiliõhtuid ning muuseumi ja palee külastusi. See peegeldab kohtumiste konfidentsiaalsust.“

Paljud klubi liikmed saavad aru, et salatsemise tõttu peetakse neid väljaspool kartelliks. Nad ütlevad, et pangad on jätkuvalt omavahel konkureerivad ettevõtted.

IIEB kohtumisel pidas 2006. aastal Ateenas kõne ka Euroopa Keskpanga asepresident Lucas Papademos. Ta tõi seal välja tsitaadi Adam Smithi raamatust „Rahvaste Rikkus“:

„Sama majandussektori inimesed tavaliselt omavahel ei kohtu, isegi mitte meelelahutuseks või aruteludeks. Aga nendel juhtudel, kui nad kohtuvad, siis on jutuajamiste tulemusteks vandenõud ühiskonna vastu või vandenõud hindade tõstmiseks.“

Papademos jätkas:

„Kui keegi oleks seda Euroopa juhtivate pankurite kohtumist näinud ja avaldanud arvamust võimaliku ’hindade fikseerimise’ vandenõu kohta, kas siis keskpankadel läheks võimaliku vandenõu osas häirekellad põlema? Ma väga kahtlen selles.“

Šveitsi rahandusministeerium ja keskpank kinnitasid Financial Timesile, et Keller-Sutter ja Jordan osalesid oktoobris Zürichis toimunud kohtumisel. Nad jagasid ka seda, millest kohtumisel juttu tehti.

Vaatamata sellele, et arutletavad teemad olid väga olulised, pole IIEB tegevust rohkem kui 70 aastat meedias sisuliselt kajastatud. Üks erand on 2010. aasta kohtumine.

Boman, kes oli toona Handelsbankeni tegevjuht, otsustas IIEBst lahkuda kohtumise esimesel päeval. Ja selle kohtumise korraldaja oli Handelsbanken ise. Ta põhjendas, et IIEB pole piisavalt läbipaistev ning euroala võlakriisi ajal sellist kohtumist pidada on väga kulukas.

IIEB kohtumisi korraldavatelt pankadelt eeldatakse, et nad maksavad kinni osalejate majutuse ja meelelahutuse. Reisikulud kaetakse osalejate kodupankade poolt. Stockholmis toimunud kohtumisel pidi Handelsbanken 5-tärni majutuse korraldama 40 panga tippjuhile ja nende kaaslastele. Samuti oli vaja korraldada linna ooperimajas õhtusöök ja võimaldada osalejatele nii-öelda poodlemisringi (shopping trip).

Boman ütles Financial Timesile:

„Me ei ole selle vastu, et korraldada Stockholmis kohtumine, kus arutletakse panganduse üle. Aga kohtumist hoiti salajas ja seda saatis ekstravagantsus, kuhu olid kaasatud ka abikaasad ja partnerid. Meie kultuuriga Handelsbankenis läks see vastuollu.“

2007. aastal Rejkjavikus toimunud kohtumisel pakuti pankurite kaaslastele näiteks mootorratastega sõitu jääradadel. 2019. aastal Lissabonis toimunud kohtumisel oli võimalik privaatselt külastada Sao Jorge lossi.

IIEB kohtumiste oluliseks osaks on olnud silmapaistvad külalised. 2000. ja 2009. aastal võõrustas pankureid prints Andrew, esimene toimus St. Jamesi palees, teine Buckinghami palees.

Esimene IIEB kohtumine Venemaal toimus 2013. aastal. Üheks külaliseks oli ka Venemaa endine president Dmitri Medvedev. Istanbulis toimunud kohtumisel osales ka Türgi praegune president Recep Tayyip Erdogan. Toona oli ta Türgi peaminister.

Klubi liikmete sõnul arutletakse kohtumise mitteametlikus osas peamiselt pankadevahelisi tehinguid, kuigi ka see on suuresti oletuslik. 1997. aastal lepiti Brüsselis kokku aga kahe suurpanga ühinemine.

Toona Swiss Bank Corporationis eesotsas olev Marcel Ospel ja tema kolleeg Union Bank of Switzerlandist, Mathis Cabialavetta, jõudsid kokkuleppele Šveitsi suuruselt teise ja kolmanda panga ühinemises. Sellest sai UBS, mille väärtus ulatus ligi 30 miljardi dollarini.