Iisraelis toimunud õppustel simuleeriti maailma finantssüsteemi kokkuvarisemist

Kuula artiklit:

Kuula Adrian Bachmanni kommentaari:

Möödunud aasta detsembris asus Iisrael juhtima kümne riigi ühisharjutust, milles jäljendati ülemaailmsele finantssüsteemile toime pandavat rünnakut. Simulatsiooni eesmärk oli luua olukord, mis matkiks võimalikult elutruult finantsvõrgustikele teostatud küberrünnakut ja sellele järgnevat kaost.

Globaalse finantssüsteemi vastase kübersõja katsetus nimega „Kollektiivne jõud” toimus detsembri alguses ning sõjamängust võtsid osa rahandusministeeriumi esindajad kümnest riigist: Iisraelist, USA-st, Ühendkuningriigist, Araabia Ühendemiraatidest, Austriast, Šveitsist, Saksamaalt, Itaaliast, Hollandist ja Taist. Kohal olid ka Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga esindajad.

Hädaolukorra likviidsusabi erinevates valuutades hõlmaks endas kolossaalset rahatrükki, suures ulatuses raha turule paiskamine viiks aga hüperinflatsioonini.

Reutersi andmetel näidati simulatsioonist osavõtjatele hüpoteetilist rünnakut tutvustavat filmi. „Need sündmused külvavad finantsturgudel kaost,” lausus kaadrite tagune teadustaja, lisades, et valitsusi survestatakse hindama maailma finantssüsteeme halvanud globaalse rünnaku tagajärgi.

Simulatsioonis mängiti läbi hulgaliselt erineva iseloomuga rünnakuid, kaasa arvatud häireid valuuta- ja võlakirjaturgudel ning tõrkeid importijate ja eksportijate vahel üle maailma jagatava teabe turvalisuses.

Osalejad hoiatasid, et kui läbi mängitud rünnak reaalsuses aset leiab, kaotavad inimesed mõneks ajaks ligipääsu kõikidele oma elektroonilistele varadele (sh kõikidele pangaarvetele), mis viiks välja olukorrani, kus tarbimine seiskub sisuliselt täielikult. Enamik finantstehinguid on seotud internetiga ning hõlmavad endas turvatud andmeid (näiteks deebetkaardi, krediitkaardi või PayPali tehingud), mistõttu iga laiahaardeline rünnak süsteemi vastu põhjustaks kontrollimatut kaost.

Katsetusel osalenud ametnikud pakkusid sellise stsenaariumi potentsiaalse lahendusena välja meetmed nagu koordineeritud pangapühad, võlamaksete ajapikendused ning eemaldumine suurtest valuutadest.

Üks Iisraeli ametnik nentis, et nii mastaapse rünnaku suudaksid läbi viia vaid „tipptasemel ründajad”.

„Kliendid võtavad oma raha massiliselt pankadest välja, piirates pankade ligipääsu likviidsusele ning jättes enda järel maha korratuse ja hävingu. See sunniks panku kaose peatamiseks taotlema hädaolukorra likviidsusabi kõikvõimalikes erinevates valuutades,” ütles simulatsiooni filmi jutustaja.

Hädaolukorra likviidsusabi erinevates valuutades hõlmaks endas kolossaalset rahatrükki, suures ulatuses raha turule paiskamine viiks aga hüperinflatsioonini. Alates pandeemia välja kuulutamisest aset leidnud sulgude ja “kvantitatiivse lõdvendamise” meetmete tõttu on USA-s jõudnud inflatsioon rekordiliselt kõrgele tasemele.

Kommenteerib Adrian Bachmann

Iisraelis äsja aset leidnud õppus oli üks nendest sündmustest, mille reaalne tähendus ei resoneerunud vähimalgi määral massimeedias kajastatud finants- ja majandusteemalistes uudistes.

Tähelepanu tasub pöörata nii õppuste osalejate ringile kui ka õppuste toimumisajale. Ei ole juhuseks, et Iisraelis aset leidnud õppuste ümber oli koondunud praktiliselt kogu Lääne finantsvõrgustiku tuumikriikide tervik, jättes samas väga silmatorkavalt välja nii Hiina, Venemaa kui India finantsinstitutsioonide esindajad.

Läänemaailma majanduslik, tööstuslik ja militaarne võim on üles ehitatud senini Lääne poolt domineeritud globaalsele finantssüsteemile tuginedes. USA, Eurotsooni, Ühendkuningriigi, Šveitsi ja Jaapani (mis on sisuliselt USA protektoraadi staatuses vasallriik) keskpangad emiteerivad jätkuvalt umbes 90% maailmas kasutatavatest kaubandus- ja reservvaluutadest.

Kuid Läänes ei toodeta enam ammu ligilähedaseltki 90% maailma reaalsest lisaväärtusest, mis Lääne keskpankade poolt loodud kaubandus- ja reservvaluutadele sisulise tagatise peaks andma. Hiina, India ja Venemaa kombineeritud majanduslik-tööstuslik võimekus ületab tänaseks Lääneriikide kombineeritud võimekuse. Ometi moodustavad maailma valuutareservidest ja rahvusvahelistest võlastruktuuridest Euraasia hiidude emiteeritud rahad vaid madala ühekohalise protsendi.

Ülemaailmse finantssüsteemi kokku kukutamine vallandaks kaose eranditult kõikides maailma riikides, sealhulgas Hiinas ja Venemaal. Kuid finantssüsteemi kokkuvarisemisest oleks kõige rohkem kaotada kindlasti Läänel, mille reaalmajandusliku võimsuse kokkukuivamine Euraasia suurriikidega võrrelduna ei võimalda enam süsteemi taastada viisil, kus Lääs naudib privilegeeritud positsiooni maailma finantskapitali voogude lätte ja ultimatiivse peamise kasusaajana.

Ei maksa unustada, et iga digitaalne dollar, euro, naelsterling, frank ja jeen, mis maailma 196 riigis ringleb, on väljastatud intressi kandva võlana, mis Lääne riikidesse nähtamatul viisil igal aastal triljonite dollarite ja eurode vääringus hõlptulu toob. Militaarne ja tööstuslik ülekaal, mille abil täna veel toimiv süsteem 300 aasta jooksul üles ehitati, on aga kadunud, mistõttu seda analoogsel kujul taastada oleks võimatu.

Sellest tulenevalt võib Iisraeli küberspetsialisti viidet “tipptasemel ründajatele” pidada otseseks eufemismiks Hiina ja Venemaa kübersõja võimekustele. Samuti ei ole kokkusattumus, et nii Venemaa kui Hiina on viimasel kümnendil varunud palavikulise kiirusega füüsilist kulda kui ainsat vara liiki, mis kirjeldatud finantskollapsi üle suudab elada (füüsiline kuld on ainus vääring, milles kõik riigid saavad teha tehinguid ka finantssüsteemi kokku varisedes – suurte sõdade ajal maksab arvelduses vaid kuld ning selle varumine on märk sellest, et riigid valmistuvad antud stsenaariumiks).

Maailma suuruselt teine kullatootja Venemaa on viimase kümne aasta jooksul suurendanud maksimaalse kiirusega oma keskpangas hoiustatavaid füüsilise kulla varusid. Käigu taga peitub soov tagada riigi finantsiline turvalisus igasuguses olukorras – sealhulgas mastaapse maailmasõja või globaalse finantssüsteemi kokkuvarisemise tingimustes.

Mis puudutab finantsapokalüpsise läbi mängimise ajastust, siis see langeb täpselt kokku Lääne geopoliitiliste pingete eskaleerumisega nii Venemaa kui Hiina suunal. Suuremahulise sõja stsenaariumis oleks nii Hiina kui Venemaa valmis tuumarelavade kasutamise asemel käiku laskma pigem finantsrelvad. Hiina tuumaarsenal on vaid üks kahekümnendik Venemaa ja USA arsenalidest ning seetõttu oleks tuumasõja alustamine Pekingile suitsidaalne. Seevastu strateegiliste finantsrelvade osas on Pekingi finantsmuskel Venemaast vähemalt viis korda võimsam ning finantsapokalüpsise valla päästmine oleks Hiinale sõjaseisukorras eelistatu(i)m vahend Lääne surve ja rünnakute pareerimisel.

Tavakodanikule tähendaks globaalse finantsarhitektuuri kokku kukutamine kõikide finantskohustuste anulleerumist, aga ka kogutud elektrooniliste varade hävinemist. Alles võib jääda füüsiline vara, kui seda ei konfiskeerita üldise heaolu nimel (füüsiline kuld, hõbe, plaatina, vääriskivid ja muu aineline ning kõrglikviidne vara).

Tööstuslikul tasemel päädiks ülemaailmse finantssüsteemi kokkuvarisemine globaalse tootmiskompleksi seiskumisega. Võitjaks, või pigem vähem kaotajaks, oleksid riigid, millel eksisteerib maksimaalne võimekus iseseisvalt hakkama saada energiakandjatega, põllumajandusega, toorainetega, mageveega ning kapitalikaupade tootmisega.

Mitte kuigi üllatuslikult oleks nendeks riikideks taas Hiina ning Venemaa, mis vajavad reaalsuses Läänt märksa vähem kui Lääs neid, olgu siis kvalifitseeritud tööjõu või energeetika ja tooraine tarnijana.

Artikkel ilmus algselt uudisteportaalis Makroskoop