1 oz Austraalia Lunar maoaasta kuldmünt 2025

Austraalia Lunari III seeria kuldmüntide aluseks on Hiina sodiaak   

Austraalia Lunari I seeria kuldmünte vermiti aastatel 1996-2007 ning tänu kollektsiooni erakordsele populaarsusele investorite seas järgnes esimesele teine (2008-2019) ja teisele kolmas (alates 2020). Lunari seeria kujundus on inspiratsiooni saanud Hiina sodiaagist, mündi tagaküljel kujutatakse vastava aasta looma Hiina kalendri järgi. 

Hiina legendi kohaselt kutsus Buddha enne Maalt lahkumist kõik loomad enda juurde. Kohale jõudsid 12 ustavat: rott, pühvel, tiiger, kass, draakon, madu, hobune, lammas, ahv, kukk, koer ja siga. Loomad hakkasid vaidlema selle üle, kuidas korraldada kalendri 12aastase tsükli valitsemine. Otsustati teha võistlus, kes jõuab esimesena jõe vastaskaldale, on esimene, ning ülejäänud loomad hakkavad valitsema kaldale jõudmise järjekorras. 12 looma  sööstsid jõkke, rott hüppas peagi aeglase, ent sihikindla härja selga. Kui härjal oli lõpp-punktist vaid õige pisut puudu, libistas rott end maha, sööstis finišijoone poole ja võttis võidu ning õiguse esindada Lunari kalendri esimest aastat. Rotile järgnesid härg, tiiger, jänes, draakon, madu, hobune, kits, ahv, kukk, koer ja siga, video võiduajamisest:  https://youtu.be/iTKUz5u7r14

Lunari seeria vermimiskogused

Perth Mint toodab maksimaalselt 30 000 1-untsist unikaalse kujundusega Lunari kuldmünti. Tootmine lõpetatakse, kui kogu tiraaž on välja müüdud või on aasta lõppenud. Kullast Lunari münte vermitakse veel suurustes 1/20 oz, 1/10 oz, 1/4 oz, 1/2 oz, 2 oz, 10 oz ning 1 kilo, kuid nende tiraaž ei ole piiratud. Konkreetse kujundusege münte toodetakse  ainult ühe aasta jooksul, misjärel Perth Mint annab teada reaalsed vermimiskogused, mida saate jälgida siit: http://www.perthmint.com/investment-bullion-bars-and-coins-mintages.aspx   

Hiina lunaarkalender

Arvatakse, et Hiina iidsed valitsevad dünastiad panid Hiina kalendrile aluse umbes viis tuhat aastat tagasi. Sellest ajast saadik on erinevate Hiina valitsejate õukonnaastroloogid kalendrit pidevalt täiustanud, jõudes lõpuks praeguse versioonini, mis arvestab Maa tiirlemist ümber Päikese, sobitudes samas kuukalendriga. Seega on tegemist kuu- ja päikesekalendriga. Kalender põhineb kahel taevakehal seetõttu, et Kuu liikumine ümber maakera ei ole sünkroonis Maa tiirlemisega ümber Päikese. Algselt kasutusel olnud kuukalendri ajalised nihked tekitasid vanasti probleeme talupoegadele, kes vajasid külvamise ja saagikoristusaja paikapanemiseks täpset kalendrit, mis arvestaks Päikese liikumisega. Kuutsükleid oli vanaaja astroloogidel palju lihtsam arvutada, mistõttu esialgu põhineski kalender nendel. Aja möödudes märgati aga lahknevust 365,24 päeva pikkuse päikeseaasta ja kaheteistkümnest 29,5 päeva pikkusest kuust koosneva 354-päevase kuutsükli vahel. Kuutsüklil põhinev aasta oli niisiis 11 päeva lühem kui aeg, mis kulub Maal, et teha tiir ümber Päikese. Sünkroniseerimaks kuukalendrit Päikese liikumisega, lisati iga kahe või kolme aasta järel üks lisakuu, nii nagu tänapäevalgi lisatakse iga nelja aasta tagant kalendrisse üks päev – 29. veebruar, et sünkroniseerida Maa liikumist ümber Päikese.   

Hiina kalender erineb teistest kalendritest selle poolest, et aastaid ei loendata lõpmatu jadana, vaid see koosneb 12 aasta pikkustest perioodidest, mis viie kaupa kordudes moodustavad 60-aastase tsükli. Iga aasta koosneb kahest komponendist, taevasest tüvest ja maisest harust. Taevane tüvi omakorda koosneb kümnest sümbolist, kümnest iidse Hiina nädalapäeva nimest. Maise haru aga moodustavad kaksteist Hiina sodiaagi looma. Ühe aasta jaoks on vaja siduda iga tüvi iga maise haruga. Kui kõik võimalikud kombinatsioonid taevaste tüvede ja maiste harude vahel on moodustatud, jõutakse 60-aastase tsükliga lõpule ja kõik algab otsast peale. Hiinlaste tsüklilist kalendrit peetakse ajalooliselt üheks vanimaks pideva ajaarvamise meetodiks. Tänapäeval kasutab Hiina kõigis ametlikes asjaajamistes Gregoriuse kalendrit ehk päikesekalendrit, kuid kuukalender on erinevates Hiina ja Ida-Aasia kogukondades endiselt peamine, mille järgi tähistatakse juubeleid, pulmi, Hiina uusaastat ja muid tähtpäevi.

Perth Mint

Inglise Royal Mint rajas  maailmakuulsa väärismetallide rafineerimis- ja vermimistehase Perthi linna Austraalias 1896. aastal eesmärgiga töödelda Lääne-Austraalias avastatud kullavarusid. Perth Mint hakkas tegelema kaevandustest leitud kullamaagi puhastamise ja seejärel puhastatud kullast sovrinite vermimisega. Märkimisväärne hulk Austraalias ja kogu Briti Impeeriumis käibel olnud kuldsovrinitest toodeti Perth Mintis ajavahemikul 1899 kuni 1931. Perth Mint kuulus Briti valitsuse kontrolli alla kuni 1971. aastani, mil vermimiskoja omanikuks sai Lääne-Austraalia kohalik omavalitsus. Tänapäeval on Perth Minti maailmatasemel investeerimismündid tuntud oma silmapaistvalt kõrge kvaliteedi poolest, näiteks võib nimetada Austraalia Känguru kuldmünte ning Kookaburra, Koaala ja nüüd ka Känguru hõbemünte. Perth Mint on olnud London Gold Marketi (Londoni Kulla- ja Hõbedaturu Liidu / LBMA eelkäija) liige alates 1934. aastast. LBMA liikmena on Perth Minti luigega logo ametlikult liidu liikmelisuse ja kullaproovi kinnituseks, see on kuulus üle maailma ning oma kujunduse saanud rahapaja asukohast Perthis, kus läbi linna voolab jõgi nimega Swan (luik).