Hiina Panda kuldmündi hinda mõjutavad tegurid
Erinevalt teistest tuntud puhtast kullast piiramatu tiraažiga riiklikest investeerimismüntidest, nagu Ameerika Eagle, Austria Philharmoniker ja Kanada Maple Leaf, on Hiina Panda kuldmüntide aastasel tootmiskogusel limiit, mis, tõsi küll, vahel muutub. Piiratud kogus ja pandakaruga kordumatu kujundus on vanemate aastate müntidele andnud järelturul arvestatava hinnalisa. Vastuseks järjest suurenevale nõudlusele otsustas Hiina keskpank 2014. aastal tõsta kõige populaarsema, 1-untsise Panda maksimaalse aastase tootmiskoguse enneolematu 1 miljoni mündini. Ehkki suurenenud pakkumine on mõnevõrra kahandanud juurdehindlust järelturul, on see suurepärane võimalus pikaajalistele investoritele osta neid kasvupotentsiaaliga kvaliteetseid kuldmünte.
Kõigi eelduste kohaselt Hiina Panda kuldmüntide väärtus ning oodatav juurdehindlus järelturul kasvab, seda toetab mitu veenvat argumenti. Neist esimene ja kõige tähtsam on, et Pandad on Hiina ainsad seadusliku maksevahendi staatuses kuldmündid. Arvesse tuleb võtta ka, et Hiina rahvaarv on 1,35 miljardit, samas kui 1untsiseid Panda kuldmünte toodetakse aastas maksimaalselt miljon. Võrdluseks võib tuua, et Ameerika Eagle’i kuldmünte vermitakse aastas keskmiselt 850 tuhat USA 320-miljonilise elanikkonna juures. Teiseks võeti seadus, mis lasi kulla hinna turul vabaks ning andis Hiina kodanikele õiguse kullaga kaubelda ning sellesse investeerida, vastu alles 2002. aastal ja kulla populaarsus Hiinas võib veelgi kasvada. Kolmandaks kuulus seni Hiina Panda kuldmüntide riigisisene turustamine valitsuse range kontrolli alla – münte tohtisid müüa vaid valitsuse alluvuses olevad asutused – ning turg oli seetõttu äärmiselt ebaefektiivne ja mittelikviidne. Nüüdseks on olukord muutunud ning finantsasutused ning väärismetallidega kauplejad on müntidega kauplemist oluliselt hõlbustanud. Neljandaks teeb Hiina valitsus koordineeritud jõupingutusi populariseerimaks kulla ja hõbeda omamist, sellist asja lääneriikides ei kohta. Ja viiendaks on Hiina maailma suurim kulla tarbija ning kulla nõudlus kasvab lähiaastatel veelgi, mistõttu suureneb ka Hiina kullaturu likviidsus ja läbipaistvus ning kasvab Panda kuldmüntide edu.
2016. aastal algas Panda kuldmüntide jaoks täiesti uus ajajärk - Hiina siseturu survel mindi investeerimiskulla tavapäraselt troiuntsidel põhinevalt kaalusüsteemilt üle meetermõõdustikule. Müntide nimiväärtused jäid endiseks, ent mündide kaal muutus, seega tänapäeval vermitakse Pandasid järgmistes suurustes: 30 g, 15 g, 8 g, 3 g ja 1 gramm. Kuigi 2015. aasta mündid vastasid veel eelmisele standardile ja olid untsipõhised, ei ole neile märgitud ei kaalu ega kullasisaldust, mis on äärmiselt tavapäratu.
Kullast Hiina Pandad panid aluse investeerimiskulla vabaturu tekkele riigis
Erinevalt enamikust lääneriikidest pole Hiina oma rahasüsteemi kunagi üles ehitanud kullale, vaid hoopis hõbedale. On leitud tõendeid, et juba Hani dünastia ajal (200 aastat eKr) kasutati hõbedakange kui raha ning hõbedal põhinev rahasüsteem püsis Hiinas sajandeid, enne kui 1930ndate suur depressioon koos kommunismi võidukäiguga sundisid valitsust hõbedast lahti ütlema ning minema üle paberrahale. Uue süsteemi juurutamiseks võeti vastu seadus, mille kohaselt inimesed pidid oma valduses oleva hõbedast käiberaha uue paberraha vastu riigile loovutama. Karmidele seadustele vaatamata oli hõbedaga kauplemine ning väärismetallist ehete ja antiikesemete omamine siiski lubatud, ehkki väga lühikest aega. Hiina-Jaapani sõja puhkemine ning kommunistide ja Hiina-meelsete kokkupõrked 1930ndate lõpul sundisid valitsust keelustama igal kujul väärismetallide omamise täielikult.
See keeld püsis viis pikka aastakümmet enne, kui Hiina valitsus tegi oma majandusalastes ja filosoofilistes vaadetes kannapöörde ning hakkas 1982. aastal kullast ja 1983. aastal hõbedast Panda investeerimismünte välja andma. Alates sellest ajast hakati riigis 1930. aastatest kehtinud piiranguid leevendama. Hiina Panda kuldmünt pole üksnes riigi väärismetalli vabaturu loomise ja majanduse sümbol laiemalt, vaid sellega pandi alus ka Hiina uuele rahasüsteemile, kuna esimest korda riigi lähiajaloos hakati vermima puhtast kullast investeerimismünte ning plaanitakse isegi üle minna kullastandardile.
Hiina pandakaru
Otsus kasutada mündi põhimotiivina pandakaru on mänginud Hiina Panda kuldmüntide populaarsuses võtmerolli. Panda on Kesk-Hiinast pärit imetaja, panda keha on valge, käpad mustad ning ka silmade ja kõrvade ümber on iseloomulikud mustad laigud. Armsad ja rahuliku loomuga pandad on Hiina rahvusloomad, kuid kahjuks on nad looduses muutunud väga haruldaseks. Metsade mahavõtmine ja põllumajandusalade laiendamine on hävitanud pandade loomuliku elukeskkonna ning nende arv vabas looduses on langenud vaid 2000 isendini. Viimasel kümnendil on Hiina valitsus teinud suuri jõupingutusi peatamaks pandade arvukuse edasist vähenemist. Kuigi pandad on endiselt ohustatud liik, näivad need pingutused teadlaste sõnul vilja kandvat ning metsikute pandade arvukus on hakanud taastuma.
Hiina Panda müntide tootjad
Hiina Panda kuldmünt anti välja 1982. aastal ning seda on toodetud järjepidevalt tänapäevani. Pandasid vermitakse suurustes 1 oz, ½ oz, ¼ oz, 1/10 oz ja 1/20 oz. Piiratud koguses on eriväljaandena vermitud ka 5- ja 12-untsiseid Panda kuldmünte. Mündi pandakaru motiiviga kujundus on igal aastal uus, vaid 2002. aastal korrati eelneva aasta kujundust. Hiina Panda kuldmünte on läbi aegade toodetud kolmes eri rahapajas:
Shanghai Rahapajas 1982–2004
Shenyang Rahapajas 1985–1999 ning 2003–2004
Shenzhen Guobao Rahapajas 1999-2002 ja alates 2005. aastast praeguse ajani.
Shenzhen Guobao Rahapaja on Hiina Rahvapanga (Hiina keskpank) allasutus.
