Kullapalavik kütab kuumi kirgi

Silvia Viidik 8.10.2009

• 1043,8 dollarit untsi kohta oli kulla teisipäevane päevasisene rekordhind, kuigi sulgemishinnaks kujunes 1041,1 dollarit.
• 1048,4 dollarit untsist saavutas kuld eile päevasiseselt. Tegemist on ajaloolise rekordiga.

Vanarahva tarkuse järgi peaks kõik, mis kergelt tuleb, ka kergelt kaduma ning mulle on tundunud, et igapäevaelu tegemistes töötab see üsna hästi. Kullaturul seevastu paistavad töötavat hoopis muud seadused.

Teisipäeval tegi kulla hind pea ajaloo kõrgeima rekordi ning sulgus hinnal 1041,10 dollarit untsi kohta. Päevasiseselt jõudis väärismetall käia ära ka selleks hetkeks kõigi aegade rekordhinnal 1043,78 dollarit, mis ületas ilmselt ka kõige optimistlikuma metallikaupleja metsikuimad unistused. Kolmapäeval rühkis sädelev metall veelgi kõrgemasse tippu 1048,4 dollarile pärast rohelise raha uut nõrgenemist Jaapani jeeni vastu. Eilne Eesti Panga kurss tegi samuti tõusu 11 130 kroonile, kuigi rekordist jäi see siiski üsna kaugele maha.

Kuld vehib järjekindlalt uusi rekordeid ja ei paista hoolivat asjaolust, et hinna olulisema toetustala alla võib olla tekkinud mõni habras mullike. Seda ei taha uskuda ka tooraineinvestorid, kes kuuma turgu hoolega haamerdavad ja usuvad metalli kui kõikvõimsasse päästjasse ajal, mil raha mujal sulama kipub.

On muidugi üsna selge, et kuni jätkub kahtlus dollari tugevuses ja kasvavas inflatsioonis, saab väärtusliku metalli tõusutee olema üsna sirge ja muretu. Dollar on valuutakorvi vastu, mis peegeldab kuue suurema maailma raha käitumist, langenud juba 15 protsendi jagu pärast märtsis saavutatud tipptaset ning 6,1 protsenti aasta algusest. Euro vastu langes USA valuuta aasta algusest alates 4,7 protsenti hinnale 1,4722 dollarit teisipäeva õhtuks ning Deutsche Banki prognoosi kohaselt võib järgmise aasta esimeses kvartalis oodata dollari langemist lausa 1,55 dollarini ühe euro kohta.

Pole ka suurt midagi imestada, kui USA valitsus oma võlakoormat kui võimsa elastsusega õhupalli täis puhub. Praeguseks on riigi turustatav võlg kerkinud juba 7,1 triljoni dollarini ning Goldman Sachs hinnangul kasvab see vähemalt aasta jagu veelgi. Iga investor võiks end sellises kliimas pisut kõhedalt tunda ning varasid mujale suunama hakata. Ka kohalikud turujälgijad, kes annavad investeerimisnõu eelkõige ameeriklastele, on soovitanud dollarivarasid teistesse riikidesse ja valuutadesse hajutada.

Kahtlemata sunnib ka aina enam päevakorda kerkiv inflatsioonihirm asendama šeifi peidetud väärtust kaotavad paberrahanutsud igisäilivate kullakangidega. Bloomberg meenutas, et kui kuld 1980. aasta jaanuaris oma tollase rekordiga lagedale tuli, jõudis ka inflatsioon sama aasta märtsis 14,8 protsendiga järele. Kuld on inflatsiooni ennustaja, mitte kattuv nähtus, vahendas uudisteagentuur Miller Tabaki peastrateegi Dan Greenhausi sõnu. “Miski ei ütle praegu, et inflatsioon peaks kerkima võitmatutele tasemetele. Aga kuld võib siit kasvada veel märkimisväärselt. Kui tuleb tagasi kasv majanduses, tuleb tagasi ka inflatsioon,” märkis Greenhaus. Ja majanduse paranemisest andis aimu Austraalia keskpanga teisipäevane otsus tõsta esimesena G20 riikide seas üleööhoiuste intressi lausa veerand protsendipunkti võrra, 3,25 protsendile. Tegemist on üldse esimese intressitõusuga alates krediidikriisi kõrgperioodist.

Hoopis tugevama põntsu dollarile andis muidugi ilmselt kõlakana ringiliikunud jutt, et naftariigid kaaluvad naftahinna lahtiütlemist dollarist, et see siduda näiteks valuutakorviga. Selline samm mõjuks muidugi dollari domineerivale positsioonile üsna hävitavalt, mida kohe pärast kuulduste levimist näitasid ka valuutakursid. Isegi, kui selline asi mitte kunagi ei juhtu, näitas ta siiski ühte karmi võimalust valuutamaailma tõsiseks muutumiseks.

Artikli kirjutamise ajal kerkib kulla hind tõepoolest nagu pöörane ja kuigi olen selliste tõusude kohapealt suhteliselt skeptiline ning kaldun pigem mullikesi nägema, tuleb tunnistada, et tõusumootor on praegu täitsa olemas. Kui dollar üldse jalgu alla ei saa, pole oodata ka väärismetallile suuremat korrektsiooni ning tõusuteele heidetud roosiõied ilmselt ka niipea ei närtsi.

Kullanõudluse uus hooaeg on alanud

September ja järgnevad kuud on kullale päris hea aeg tänu nõudluse kasvule kuldehete järele.

Moslemite püha aeg Ramadan lõppeb septembriga ning siis algavad pühitsemised ja kingituste jagamised. Ka pulmahooaeg kulla suurimal tarbijamaal Indias võtab just nüüd sisse kõrgemaid tuure. Lisaks tähistatakse seal tähtsat religioosset püha Diwali’t. See tähendab väga suurt nõudlust kuldehete järele. Samuti on lähenemas jõulud.

Kuigi India on ähvardanud, et kõrge hinna tõttu saab see aasta olema kuldehetevaesem, on nõudluse tugi hinna all igal juhul.