Miks me kiirustame euroga?

Oswald Spengler, tuntud saksa filosoof ja ajaloolane, kaasaegse kultuurifilosoofia aluspanija avaldas 1915 a. maikuus oma teose “Õhtumaa allakäik”, milles ta tõi välja euroopaliku kultuuri arengu kuni selle hääbumiseni. Kurb tõsiasi on aga see, et Eesti juhtivad poliitikud ilmselt ei tea O.Spengleri tuleviku – nüüd juba meie oleviku ja ka tuleviku, võimalikke Euroopa vaateid ja arenguid.

Mart Helme oma artiklis “Kroon säilitada, eurost lahti siduda” tõi välja Euroopa Vahemeremaade maksuvõla, mis ulatub 7 triljonile eurole, mis ületab 10 korda loodava EU toetusfondi. Maailma tuntuim finantsist George Soros andis hävitava hinnangu EU majandusele ja euro tulevikule sõnades “Saksamaa tuleb sellest välja, lõhnates nagu roos, kuid Euroopa langeb allakäiguspiraali”. “Eesti, Leedu ning Bulgaaria ei peaks liituma Euroopa ühisraha euroga, arvestades euroregioonis valitsevat segadust ning vahetuse väheseid eeliseid”, sõnas nende riikide valuutakomitee süsteemide arhitekt Steve Hanke. Royal Pank of Scotland Group´i valuutastrateeg Greg Gibbs, Harvardi Ülikooli majandusteaduste professor Dani Rodrik  ja paljud teised juhtivad analüütikud räägivad nagu ühest suust, et juhul kui Euroopa ei leia moodust majanduse elavdamiseks, on see aastaiks määratud pimedusse.  Tekkiv majanduslanguse “tuhapilv” matab  loomulikult kaasa ka Eesti.

Alar Tamming on kirjutanud oma artiklis “Kas U, V või W? Ei, hoopis ɥ” “Praegune majanduskriis saab olema ɥ -kujuline. Toimus langus, siis tulid valitsused ja keskpangad appi oma suurte rahasüstidega. Süstides raha, mida neil endil ka polnud, viis see näilisele tõusule, mis kohe hakkab lõppema ja sellel järgneb uus suur sügav pikaajaline langus. Kõige halvemal, aga samas küllaltki tõenäolisel juhul on see ajaloost sarnane Rooma riigi lõpuga. Ükski terve mõistusega inimene ei saa mõelda, et lääne turumajanduslik süsteem on igavene. Nii, nagu lõppesid ürgkogukondlik kord, orjanduslik maailm ja feodalism, on ka lääne süsteem ühel hetkel oma lõpuga silmitsi. Tarvitseb vaid meenutada Oswald Spenglerit, kes uurides seitset ajaloos eksisteerinud tsivilisatsiooni, toob välja nende langusega kaasnevad ühised tunnused: linnastumise kasv, maaelu hääbumine, geomeetriliste linnade teke, JOKK-süsteemi õitseng. Küsimus on – kui kaua kestab langus, enne kui tuleb uus ühiskondlik süsteem, mis tõstab taas esile teised väärtused, eelkõige inimese ja keskkonna harmoonia ning inimkonna vaimse, mitte materiaalse arengu. Langus kestab kauem, kui arvatakse ja muutus võib aega võtta isegi mitu põlvkonda”

Endine euroideoloog Indrek Neivelt sõnab Ärilehele: “Mul on sel teemal paha sõna võtta, sest olen kümme aastat olnud ilmselt kõige suurem euro fanaatik, aga viimase aasta jooksul ütleb sabajuurikas, et midagi on valesti. Praegu on pilt selgem, kui oli kuu aega tagasi. Kuigi segadus on suur”.

Kreeka veebiväljaandes Ethnos Online ilmunud George Delastik´u kirjutises, milles autor iseloomustab Eestit kui finantskoonduslaagrit, on kirjas: „Samas oleks täiesti mõistlik küsida: kuidas siis Eesti saavutas nii lühikese ajaga sellise finantsilise ime? Vastus on lihtne kuid valus: hävitades eestlasi!“

Neid kümneid ja kümneid arvamusi lugedes on täna õigustatud küsimus, miks me kiirustame euroga liitumiseks ajal kui euro enda tulevik on pehmelt öeldes tume?! Ainukesed, kes euro tulekut positiivseks peavad on poliitikud, sealhulgas ka meie omad.

Äripäeva küsimusele “Kas analüütikud mõtlevad siis asju välja lihtsalt?” vastas peaminister Andrus Ansip “Vaadake, vastus on „jah“. Analüütikuid on selliseid ja teistsuguseid. Neid igasuguseid kriisi kuulutajaid, majanduse kokkukukkumise kuulutajaid, euro kokkukukkumise kuulutajaid, on tulnud Setust ja Saarest ja mina nendega väga kaasa ei läheks”. Seda räägib mees, kes  on 11. aprill 2009 oma intervjuus Eesti Päevalehele öelnud “Maksude tõstmine majanduslanguse tingimustes on küll üks väga halb plaan.” Ometigi juba 17. juuni 2009 tõsteti käibemaksu ja tänaseni on maksutõusud toimunud läbivalt erinevate aktsiiside näol.

Jälle oleme olukorras, kus üks poliitik peab end targemaks kui 10 spetsialisti. Tegemist on tänase valitsuse süüdimatu poliitikaga, kus ei arvestata spetsialistide arvamustega, ei küsita rahva arvamust, vaid lihtsalt ignoreeritakse fakte ning hiljem otsitakse süüdlasi mujalt. Viimased aastad on selgelt näidanud, et valitsus koos peaministriga on pidanud kümneid kordi oma sõnu sööma, kuid sellest ei ole õppust võetud.

Euro on maksevahend aga ka majanduse integreerimise vahend. Need ohud, millele osutavad spetsialistid, eksisteerivad. Euro ei ole mingi imevahend, mis majanduse päästaks. Meie peaminister on lausunud, et meie kõige suuremaks julgeolekugarantiiks on euro, jättes mainimata, et üksnes sellisel juhul kui tegemist on tugeva euro ja tugeva euro-majandusega. Vastupidisel juhul, see vähendab üksnes julgeolekut. Reformierakonna puhul on siin tegemist eelkõige valimisloosungiga ja ühekülgse info jagamisega. Üks samm jääb tegemata, rahva arvamus küsimata. Puhtteaduslikke vastuargumente pole avalikkus näinud.

Euro kasutuselevõtu eeldusena on lahendamata järgmised probleemid:
1. Valitsuse poolt on olnud ühelaadse informatsiooni levitamine. Pole toimunud pro ja contra debatti.
2. Taolised otsused peaks saama referendumil otsustatud mitte väikese grupi poolt otsustatud. Seda ei saa asendada Euroliiduga liitumise referendum, millel rahvas jah  sõna ütles. Tänaseks on toonased positiivsed argumendid muutunud negatiivseteks, maailmamajanduses on toimunud drastilised muutused.
3. Lisaks veel hinnatõusuprobleemid. Fakt on, need tulevad ja ilmselt juba sellel aastal. Analoog oli Euroopas euro kasutusele võtul.

Täna on Eesti rahva püha kohus sekkuda Eesti valitsuse nn teerullipoliitikasse, kus valitsus peab ennast oluliselt targemaks kui spetsialistid ja ülejäänud rahvas. Me ei tea kuhu selline poliitika välja viib, aga me teame lähiminevikust, et vastutus pannakse tulemuse eest Eesti rahvale.

Euro ei ole jänes, kes eest ära jookseb, et seda kasutuselevõttu edasi lükata ei saa. Ütleb ka Eesti vanasõna: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Mõõdame siis veel üks kord.
Seega nõuame, et Eestis kui demokraatlikus riigis kiiresti korraldataks referendum eurole ülemineku suhtes!

Tänane olukord oleks välistatud e-erakonna platvormil. Mõtleme rahvas, keda me valime järgmine kord ja teeme ükskord lõpu sellele parteidediktatuurile, mis Eesti riigis vohab demokraatia sildi all. Lähemalt huvilistele http://www.facebook.com/group.php?gid=125845017453724&v=wall