Poolat on tabanud kullapalavik

30.06.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Pärast koroonakriisi algust tekkisid Poolas väärismetallide kauplejate juurde pikad järjekorrad. Kaks aastat hiljem ründas Venemaa Ukrainat, inimesed jõudsid jälle kullani. Ka sealne keskpank eristub teistest lääne keskpankadest selgelt – Poolas ei nähta kulda pelgalt kui traditsioonilist vara, vaid kui olulist nurgakivi riigi tuleviku kindlustamisel. Poolat on tabanud kullapalavik.

Naaberriigis alanud sõda šokeeris poolakaid ning tõi riiki suure põgenikevoolu. Paljude jaoks pakkus kuld sellises olukorras nii finantsilist kui psühholoogilist turvatunnet.

Tänaseks on need järjekorrad taandunud, aga nõudlus kulla järele püsib riigis stabiilne. Sõda on kestnud juba enam kui kaks aastat. Ebakindlust on lisanud ka Poola-Valgevene piiril toimuv – Valgevenest on hakanud tungima riiki illegaalsed immigrandid. Poola valitsuse sõnul on see kriis tekitatud Valgevene ja Venemaa valitsuste poolt.

38aastane ettevõtja Radoslaw Paklikowski alustas kulda investeerimisega 2021. aastal, soetades nii kuldmünte- kui ka plaate. Ta investeerib 5 protsenti oma sissetulekutest väärismetallidesse.

„Reaalse füüsilise kulla omamine on oluline ja ma ei mõtle tonni kulla omamist. Tähtis on omada kogust, millega on võimalik minna üle piiri ja oma pere turvalisus tagada, kui midagi juhtub,“ ütles ta väljaandele Associated Press.

Kardetakse sõda

Paljud Poolas kardavad, et Venemaa ei piirdu Ukrainaga ja sõda võib levida ka nende riiki. Osad inimesed otsivad viise kinnisvara soetamiseks Hispaanias ja Itaalias. Erinevalt kinnisvarast või kunstist on kulda ja hõbedat lihtne transportida.

Poolas mäletatakse teise maailmasõja koledusi hästi. Tollel perioodil pakkusid väärismetallid kindlustunnet ja aitasid ellu jääda. Perekondades räägitakse sellest, kuidas kuldehted või -mündid võimaldasid neil toitu osta või turvaliselt Nõukogude Liidu või Natsi-Saksamaa kontrolli all olevat riigipiiri ületada. Teise maailmasõja tõttu hukkus Poolas 6 miljonit inimest.

Väärismetallide tootja Mint of Polandi väärismetallide kauplemise juht Marta Bassani-Prusik ütles, et nende klientide hulka kuuluvad ka poolakad, kes on teise maailmasõja aegsete mälestustega kursis. Samuti on palju neid, kes on pärast Nõukogude Liidu lagunemist Poola naasenud.

„Nad ütlevad, et nad on elus ainult tänu kullale, sest nende vanavanematel oli kuldmünt või -kang,“ selgitas Bassani-Prusik.

Ta nentis, et Poola kullaturg oli enne koroonaviiruse pandeemiat ja sõda pigem rahulik. Pärast neid sündmusi hakkas müük aga õitsema, sest „kõik kartsid selle pärast, mis on toimumas“. Peale sõda saabunud inflatsioonilaine andis turule veelgi hoogu juurde. Aastane hinnatõus ulatus Poolas vahepeal 18 protsendini.

Kulla hind on kohalikus valuutas tublisti kasvanud

Poola rahvusvaluutas on kulla hind viimase viie aasta jooksul tõusnud 80 protsenti, 9373 zlotini untsi eest (kirjutamise hetkel 1 euro = 0,2326 zlotti). Viimase kümne aasta tõus ulatub 132 protsendini ja 20 aasta tõus enam kui 500 protsendini. Kui dollarites ületas kuld 2020. aasta tipud alles sellel aastal, siis zlotis on kuld neli aastat järjepanu uute rekorditeni tõusnud.

Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis mullu rekordini, ulatudes ligi 4900 tonnini. Kusjuures neljandiku sellest moodustasid keskpangad. Kuigi kullaturul on aktiivsed eelkõige Aasia ja Lähis-Ida riigid, paistab Euroopas erandina silma Poola Keskpank, kes on soetanud sadu tonne kulda.

Globaalse kullabuumi puhul on oluline trend see, et sarnaselt keskpankadele on jaeturul ostjateks eelkõige Aasia investorid, Euroopas on viimase aasta jooksul buum aga raugenud. Pärast 2020. aastat on Euroopa üks tugevamaid kullaturge olnud Saksamaa, Šveitsi ja Austria järel just Poola. Poolas on inimeste rikkus kiiresti kasvanud ning koroonakriis sütitas kollektiivses alateadvuses istuvad traumad, mis pani inimesi kulla poole vaatama.

Mint of Poland, mis on tegutsenud juba aastast 1766, oli kunagi avaliku sektori ettevõte. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ettevõte erastati ning nüüd on firma noteeritud Varssavi börsil. Nad on ainukesed, kellel on õigus vermida Poolas ringluses olevaid münte. Samuti toodetakse münte ka teistele riikidele üle maailma, olgu selleks Paraguay, Iirimaa, Luksemburg või Tai, kirjutab Associated Press.

40aastane ettevõtja Marcin Grzesiak ostis hiljuti ligi 29 000 zloti sularaha eest kulda ning pani kuldmündid tasku. Grzesiak, kes elab Ida-Poolas Valgevene piiri lähedal, ütles Associated Pressile, et soovib oma investeeringuid geopoliitilise olukorra ja küberrünnakute ohus hajutada. „Me elame tormilistel aegadel,“ nentis ta. „Ma ei oodanud, et Venemaa Ukrainat ründab. Isegi minu Ukraina sõbrad ei uskunud, et Venemaa ründab. Kõike võib juhtuda.“

Poola Keskpank on ametlikult Hiina järel suuruselt teine ostja

Ja kullapalavik ei ole viimastel aastatel tekkinud vaid Poola inimeste seas. Sealne keskpank otsustas mõned aastad tagasi, et viib kulla osakaalu oma reservides 20 protsendini. Selle saavutamiseks on mõne aasta jooksul ostetud kümneid tonne kulda.

Poola Keskpank suurendas oma ametlikke kullareserve mullu 130 tonni võrra, moodustades enam kui kümnendiku ülemaailmsest keskpankade nõudlusest. Kusjuures keskpankade seas ostis mullu Poolast enam kulda vaid Hiina, kes suurendas ametlikke reserve 225 tonni võrra. Sellest, kuidas Hiina jaeinvestorid ja keskpank aina rohkem kullaturgu kujundavad, saab pikemalt lugeda siit.

Poola Keskpank on teatanud, et soovib kulla osakaalu oma reservides viia 20 protsendini. Mulluste ostudega suudeti osakaal viia 13 protsendini, sellel ja järgmisel aastal plaanitakse veel kümneid tonne kulda soetada.

„Miks keskpank omab kulda? Sest kuld säilitab oma väärtuse ka siis, kui keegi tõmbab globaalsel finantssüsteemil juhtme seinast välja,“ ütles Poola Keskpanga juht Adam Glapinski kohalikule meediale. „Muidugi me ei eelda, et see juhtub. Aga nagu öeldakse: need, keda on ette hoiatatud, on alati kindlustatud. Ja keskpank peab olema alati valmis kõige kehvemateks sündmusteks. Selle tõttu on kuld ka meie reservide juhtimisel väga tähtsal kohal.“