Tamming: kavatsen kulla hinna tõusust osa saada

Olen juba pikemat aega ennustanud kulla hinna tõusu. Praeguse languse ajal tekkib küsimus, kas ma olen eksinud või millel mu ennustused põhinesid, kirjutab AS Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming.

Nobeli preemia laureaat Friedrich Hayek on öelnud: “Ehkki ajalugu ei kordu täpselt ja ükski areng pole ainuvõimalik, saame ajaloost mõõtmatult palju õppida, et vältida sama protsessi kordumist. Selleks peaks olema prohvet, et ähvardavatest ohtudest ette teada. Kuid kogemuse ja huvide juhuslik kombinatsioon avaldab sageli ühele inimesele sündmused sellise nurga alt mida näevad alles vähesed.”

Olen oma maailmapildi üles ehitanud neile vähestele, kes on ette ennustanud 1987. aasta majanduskriisi USAs, Nasdaqi kriisi, kinnisvaramulli ja kes juba 2005. aastal rääkisid suurest saabuvast majanduskriisist. Praegu räägivad nad derivatiivtehingute mullist, riikide võlakirjade mullidest ja suurest võimalusest kogu maailmapanganduse kollapsiks ning nende ststenaariumide realiseerumise korral, võimalikust kulla hinna ülisuurest tõusust.

Selle mõistmiseks toon välja mõned arvud, mille üle peavoolumeedias ei arutleta. Vaatame nelja suurema USA panga varade mahte ja derivatiivtehingute hulki seisuga 31.12.2012:

– JP Morgan Chase: varad ligi 1,9 triljonit dollarit, võimendusega tehtud tulevikutehinguid üle  69 triljoni dollari;

– CitiBank – varad üle 1,3 triljoni, derivatiivtehinguid üle 55 triljoni

– Bank Of America: varad üle 1,4 triljoni, derivatiivtehinguid üle 44 triljoni

– Goldman Sachs: varad 118 miljardit ehk kümme korda vähe kui eelnevatel, tulevikutehinguid 41 triljonit, st neil on lepinguid 350 korda rohkem kui varasid.

25 suurema panga varade maht on kokku 9 triljonit ja tulevikutehingute maht 222 triljonit. See ületab üle kolme korra kogu maailma SKPd, mis on ligikaudu 70 triljonit.

Kahjuks on nende arvude interpreteerimisel tegemist raketiteadusega ja isegi Warren Buffet on tulevikutehinguid nimetanud massihävitusrelvadeks, mis on finantssüsteemile surmavad. Et aga mõista, mis toimub maailmapanganduses ja kullahinnaga, on hädavajalikud head teadmised derivatiivtehingute kohta.Tavaline hinna reguleerimismehhanism nii kulla kui aktsiate puhul on lihtne. Kui nõudlus ületab pakkumist, hakkab hind tõusma, kui pakkumine ületab nõudlust, siis hind langeb. Vaadates kulla hinna langust võiks oletada, et maailmas müüakse enneolematus koguses kulda ja kõik soovivad oma kullakangidest vabaneda.

Reaalsus on aga vastupidine. Tavidi kontsernis on kulla nõudlus viimasel ajal kolmekordistunud. Esimene järeldus on see, et äkki oleme mingi anomaalia. Kuid ka kulla rafineerimistehastes on nõudlus kulla järele tõusnud ja tarnetähtajad pikenenud. Õige järeldus on see, et kulla hinna praegusel liikumisel pole midagi pistmist nõudluse või pakkumisega, vaid tegemist on nn võimendusega tehingutega ja tulevikutehingutega, kus on 1 miljardi dollari tagatisega müüdud 20 miljardi eest paberkulda, mis on toonud hinna allapoole ja käivitanud ahelreaktsiooni ehk isevõimenduva trendi (isevõimenduvatest trendidest saab lugeda Georg Sorose raamatutest “Ekslikkuse ajastu” ja “Globaalse kapitalismi kriis”) .

Kulla isevõimenduv trend erineb aga põhimõtteliselt teistest valuutakursside liikumise trendidest. Füüsiline kuld on ainuke finantsvara, mis ei ole loodud võlana ehk kellegi kohustusena. Kulla puhul eksisteerib teoreetiline võimalus nõuda tulevikulepingu täitmisel ka füüsilise kulla kohaletoimetamist. Kulla hulk on aga maailmas piiratud. Ehk teiste sõnadega: kulla hinna languse piiri määrab füüsilise kulla tarne piir. Niikaua, kui aga tehakse paberkulla tehinguid, on võimalik kulla hinnaga manipuleerida (seda küll ainult teatava piirini) ja rääkida mullist ning trendi pöördumisest. Vaadates Goldman Sachsi varade ja tulevikutehingute hulka, muutuvad ka arusaadavaks nende hinnaprognoosid ja soov kulla hinda endale soovitud suunas liigutada.

Kui vaadata praegust kulla hinna langust ajaloolises perspektiivis, avaneb Goldman Sachsi prognoosist teistsugune pilt. Kõikide trendide puhul esinevad korrektsioonid ja tavaliselt vanu korrektsioone ei mäletata. Kuid viimase 10 aasta jooksul on kullal olnud 19 korrektsiooni, kus hind on langenud vähemalt 7%. Neist 10-l on langus olnud üle 10% ja kahel korral (2006. ja 2008. aastal) oli langus tipust 27,7%.

Kõikidel kordadel hind taastus, ületas eelmise rekordi ning jätkas tõusu. Praegu käimasolev hinnakorrektsioon, mis sai alguse 2011 aasta septembrist on umbes 35%. See on just selline korrektsioon, kus paberkulla ostjate närvid enam vastu ei pea (teatavasti on turud irratsionaalsed kauem kui investoril “margin callide” vältimiseks raha jätkub) ja on oma positsioone sunnitud likvideerima. Ajaloolist pilti lähemale tuues on näha, et ka need, kes ennustavad õigesti kulla liikumist, jäävad ikkagi tihti ilma kasumita. 1.01.1968- 27.12.1974 tõusis kulla hind 35 dollarilt 195 dollarile. Muljetavaldav tõus ja tõsine põhjus hakata rääkima mullist.

Järgneva poolteise aasta jooksul, 25. augustini 1976 langes kuld 103 dollarile ehk kukkus tipust 43,4%. Tundus, et õigus oli mullist kirjutajatel, sellise kukkumise korral ei suuda keegi oma võimendusega positsioone hoida ning need likvideeriti. Järgneva kolme aastaga  jõudis kulla hind 850 dollarini ja enamik neid, kes olid kulla hinna liikumist ette ennustanud, jäid siiski jackpot’ist ilma. Kui need arvud tänapäevasesse konteksti viia, tähendab see, et kulla hinnal on tõusuruumi kuni 8 korda ehk 10 000 dollarini untsist.

Tundub uskumatu, kuid pärast praegust verelaskmist on minu hinnangul kullal väga suur tõusupotentsiaal. Eriti kui võtta aluseks ajaloolised liikumised. Tõe huvides peab mainima, et peale 1980. aasta tippu kuld langes ja stabiliseerus 400 dollari juures, kuid siin tuleb taas vaadata minevikku ja mõista, mismoodi USA 1970. aastate võlakriisist pääses ja mis tõi kulla hinna alla – ning kas analoogset sündmust võib ka praegu oodata.

Kriisist tõi välja intresside tõstmine 21,5% peale 1981. aastal, mis korrastas majanduse ja lõpetas kulla hinna tõusu. Kuna praegu on peamised laenajad valitsused, kes ei suudaks selliseid protsente tasuda (ühegi riigi majandus ei kasva 20% aastas), siis sellist sammu ei plaanita ning see oleks ka kõigile kinnisvaralaenuvõtjatele surmav. Kes see suudaks maksta 30 aastase laenu puhul iga  5 aasta tagant ainuüksi intressideks kogu kinnisvara maksumuse?

Kulla hinna trendi muutumine on võimalik, aga ainult majanduses toimuvate struktuursete muutuste kaudu, ja nende hulka ei kuulu lõputu rahatrükkimine, Küprose hoiustajate ohvrialtarile toomine ja valitsuste päästemehhanismid, vaid pigem suurpankade pankrotid koos aruteluga võlal põhineva rahasüsteemi jätkusuutlikkuse üle. Praegune hinnakorrektsioon jääb endiselt hinnakorrektsiooniks ja isiklikult eelistan ma erinevalt fondihalduritest, kes kulla positsioonidest loobuvad, järgnevate aastate kulla hinna tõusust osa saada. Samuti üritan mitte langeda välgulöögi efekti ohvriks. Teatavasti nähakse välku ja kuuldakse mürinat eri ajal. Välgulöögid juba Küprosel käivad, kuid millegipärast arvatakse ikka, et mürinat ülejäänud maailm ei kuule.

Allikas: http://www.ap3.ee/blog/2013/4/18/tamming-kavatsen-kulla-hinna-tousust-osa-saada