Üks kullanäljas rahvus

Värsked mälestused krediidikriisist, usaldust kaotav dollar ning hirm riikide fiskaal- ja rahapoliitilise vastutustundetuse üle on löönud kaitsva reputatsiooniga kulla aupaiste särama ning tinginud väärismetalli 34%-lise hinnatõusu viimase 11 kuu jooksul. Üheksas järjestikuline tõusuaasta ei pruugi jääda viimaseks, kui Hiina oma isu kulla järele aktiivsemalt rahuldama asub.

Kui eelmisel aastal ulatus Hiina kullanõudlus 395.6 tonnini ja pakkumine 282 tonnini, peaksid need numbrid China Gold Association andmetel tänavu kasvama vastavalt 450 ja 310 tonnini. Alates 2007. aastast hoiab Hiina enda käes juba maailma suurima tootja tiitlit, ent suure tõenäosusega aitab keskklassi kasvav armastus ehete vastu ning investorite soov kaitsta oma vara inflatsiooni eest  Hiinal aasta lõpuks mööduda Indiast ning saada ka maailma kõige suuremaks kullatarbijaks.

Nii turuanalüütikud kui ka kohalikud jaemüüjad usuvad üksmeelselt, et hiinlased on hakanud vaatama väärisehteid mitme nurga alt – enam ei hinnata pelgalt selle kvaliteeti staatusesümbolina, vaid üha jõulisemalt tükib esile kulla atraktiivsus jõukuse säilitamisel keerulistes finantstingimustes. Ehkki kuldehete globaalne müük kukkus Maailma Kullanõukogu sõnul kolmandas kvartalis -30%, paistab ühe erandina silma Hiina (+8%), kus majapidamiste rekordkõrged säästud ja tärkavad kahtlused riigi võimes inflatsiooni kontrollida peaksid ehete müüki edaspidi kahekohalise arvu jagu kasvatama.

Varaklasside võimalike mullide ees ei näi aga kohalik valitsus veel hirmu tundvat, sest vaatamata majandusteadlaste hoiatustele otsustas Hiina valitsev partei nädalavahetusel jätkata proaktiivse fiskaalpoliitika ja lõdvakäelise rahapoliitika elluviimist ka 2010. aastal. Ametnike retoorika jätab neile mänguruumi viia järgmise aasta jooksul poliitikasse sisse aeglaseid muudatusi, ent praeguses seisukohas pole sõnakestki veel mainitud, kuidas kavatsetakse stiimulpakettidest väljuda ja rõhku rohkem pikaajalisele kasvule asetada.

Pretsedenditu krediidikasvu tagajärgede eest põgenevatele kohalikele investoritele lisaks tõotab kuldse väärismetalli intensiivsemale jahile asuda ka Hiina keskpank, järgides rahapoliitika koordineerijate globaalset trendi oma valuutareserve dollari odavnemise eest kaitsta.

India, Mauritiuse ja Sri Lanka viimase kuu jooksul sooritatud kullaostud on uuesti liikuma lükanud spekulatsioonid massiivsest nõudlusest, mida arenevate riikide keskpankade globaalsest keskmisest märkimisväärselt väiksemad kullavarud enda taga peidavad.

Järgmiseks kõige tõenäolisemaks kandidaadiks kulla allokatsiooni tõstmisel peetakse Hiinat, sest vaatamata sellele, et viimane on alates 2002. aastast suurendanud oma kullavaru 78%, esindab 1054 tonni ligi 2.3 triljoni dollarini küündivast välisvaluutareservist jämedalt kaks protsenti – oluliselt vähem võrreldes rahvusvahelise keskmisega (10.2%). Kasvavate välisvaluutareservide tõttu tuleks riigil pelgalt 2%-lise suhte säilitamiseks pidevalt kulda juurde osta.

Kuid Hiina diversifitseerimist kulla kasuks ei ajenda mitte ainult selle madal osakaal kogureservis, vaid üsna tugeva initsiatiivi peaks keskpangale andma mahukate USA valitsuse võlakirjainvesteeringutega kaasnev tähelepanuväärne võla ja valuutakursi risk. Potentsiaalse kahju vähendamiseks soovitab kohalik järelvalvekomisjon riigil järgmise 3-5 aasta jooksul suurendada kullavarusid kuni kuus korda 6000 tonnini (rohkem kui kulla 2a globaalne toodang kokku) ning 8-10 aasta jooksul kuni kümme korda 10000 tonnini.

Hiinlastel leidub seega nii motivatsiooni kui ressurssi, mis nende ebatavaliselt kõrget huvi kollase metalli vastu võiks põhjendada ning analüüsimajade arvates pakub see väärismetallile hoolimata värskelt tehtud hinnarekordist tõusupotentsiaali ka edaspidiseks.

Kulla hinnaliikumisele on võimalik panustada turul kaubeldava fondiga GLD. Kullakaevandajaid esindab fond GDX.

http://www.lhv.ee/news/index.cfm?id=1188080