Analüüs: kuld ületab kasvult kõiki Eesti pensionifonde

15.09.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kõik 24 Eesti II samba pensionifondi on alates nende loomisest kulla hinnatõusule alla jäänud. Enamus fonde on kullale alla jäänud enam kui kolmekordselt. See viitab tõsistele puudujääkidele nii pensionisüsteemis kui fondide investeerimisotsustes.

Allpool oleva tabeli loogika on lihtne – sinisega on märgitud pensionifondi kogutootlus alates fondi loomisest. Kollasega on kuvatud kulla hinnakasv alates vastava pensionifondi loomisest. Järjestus on vanimast fondist uusima fondini.

Tegemist on suurima saadaoleva ajahorisondiga andmetega. Mida vanemad on andmed, seda täpsemad on tulemused. Kui pensionifondide müüjad kaubanduskeskuses näitavad 1-aastaseid graafikuid, siis see ei anna praktiliselt mingit ülevaadet sellest, milline võiks olla fondi pikaajaline tootlus. Ent just pikaajaline tootlus on see, mis on pensionikogujate jaoks kõige olulisem.

Seega on palju tähtsam, mis on toimunud 5, 10, 20 või 30 aasta lõikes, mitte viimase kuu või aasta jooksul.

Antud analüüsis on kasutatud tootluse kuvamisel võimalikult pika ajatelje andmeid ehk kogutootlust fondi loomise hetkest. Selgub, et kuld on kõiki fonde kasvult ületanud ning osade konservatiivsemate fondide puhul on tootluse vahe olnud isegi kümnekordne.

Tootluselt jõuavad kullale lähedale vaid indeksfondid

Eesti pensionisüsteemis alustasid esimesed II samba fondid oma tegevust juba 2002. aastal. 2002-2003 aastatel loodud fondidest on enim tõusnud LHV Pensionifond Ettevõtlik, mis on kasvanud enam kui kahe kümnendi jooksul 296 protsenti. Kulla hind on samal ajaperioodil kallinenud eurodes 875 protsenti.

Kõige suuremad tootluse käärid on kullal Swedbanki Konservatiivse pensionifondiga. See fond on enam kui 20 aastaga tõusnud vaid 39 protsenti, samal ajal kui kulla hind on kallinenud 867 protsenti. Arvestades kulda investeerimise madalat riski on taoline tootluse vahe erakordselt suur.

Viimati kirjutasin pensionifondide tootlusest analüüsi 2024. aasta aprillis. Toonasel hetkel ületas kulla tootlust vaid kaks fondi, milleks olid indeksfondidesse (passiivne investeerimine) raha paigutavad pensionifondid. Tänaseks on ka need fondid kullast maha jäänud.

Üldiselt näitavad teiste riikide empiirilised andmed, et aktsiatesse passiivselt investeerivad indeksfondid peaks kulla tootlust 20+ aasta pikkustel perioodidel siiski ületama. Samas tasub mainida, et indeksfondide risk kipub olema kullast samuti kõrgem.

Kuna aktsiate indeksfondid on Eesti turul olnud vähem kui 10 aastat ning kulla hind on sellel perioodil kallinenud keskmisest kiiremini, siis on ka kuld indeksfonde sel perioodil ületanud. Tuleb ära mainida, et ka viimase paari aasta majandus- ja finantskeskkond on olnud kulla jaoks tavapärasest soosivam.

Kulda paigutatud raha on kasvanud kolm korda

Kui vaadata EPI koondindeksit, mis kajastab kogumispensioni fondide kumulatiivset keskmist tootlust, siis see on alates 2003. aastast kasvanud kokku 167 protsenti. Kulla hind on samal ajaperioodil kallinenud 815 protsenti (kvartaalsed andmed).

2003. aasta alguses pensionisüsteemi paigutatud 1000 eurot on tänaseks kasvanud 2670 euroni. 2003. aasta alguses kulda paigutatud 1000 eurot on tänaseks kasvanud 9150 euroni. Kulda paigutatud raha on seega kasvanud II sambasse paigutatud rahast kolm korda enam.

Pensionifondide tootlus on tervikuna olnud samas suurusjärgus Eesti ametliku tarbijahindade kasvuga. Seejuures enamus fonde on tarbijahindade kasvule alla jäänud. Allpool oleval graafikul on näidatud kõigi fondide keskmist aastast tootlust alates fondi loomisest (mitu protsenti on fondi väärtus aastas keskmiselt kasvanud).

Pruuni punktiirjoonega on kuvatud kulla viimase 54 aasta keskmine aastane hinnakasv (alates 1971) ja punase punktiirjoonega Eesti tarbijahindade keskmine kasv (viimased 20 aastat).

Kulla jaoks on võrdlusperiood soodne

Tasub ära mainida, et kulla jaoks on viimased 25 aastat olnud pigem väga hea periood. Enne 2000. aastat liikus kulla hind enam kui 10 aastat külgsuunaliselt, sest keskpangad loobusid toona oma kullareservidest, riikide eelarved olid tasakaalus ning riigivõlad küllaltki madalal tasemel. Kui II samba fondid oleks turule tulnud juba 90ndate alguses, oleks nad kulla hinda esimese 10 aasta jooksul arvatavasti ületanud.

Viimastel kümnenditel on olukord aga muutunud. Keskpangad on kriiside ajal tohutult raha trükkinud, paljud lääneriigid on kasvatanud oma võlataseme kõrgeima tasemeni alates II maailmasõjast ning riigieelarved on sügavas puudujäägis. Eelarvete, võlgade ja majandustega seotud probleemid on viimastel aastakümnetel kuhjunud ning see on peegeldumas ka kulla hinnakasvus.

Sellegi poolest – kulla pikaajaline keskmine hinnakasv alates 1971. aastast on olnud 8 protsenti aastas. Selle sisse jäävad nii kiired tõusuperioodid kui ka langused. See näitaja ületab enamiku pensionifondide tootlust.

Üldiselt näitavad andmed, et Eesti pensionisüsteemis on midagi tõsiselt mäda. Ilmselgelt pole II samba pensionisüsteem oma eesmärki täitnud. Seda tõendab asjaolu, et kuld, mida kasutatakse eelkõige varade säilitamiseks, mitte kasvatamiseks, on ületanud nii varade kasvatamisele kui ka säilitamisele suunatud fondide tootlust.