Analüüs: kuld võib ka edaspidi tootluselt aktsiaturge ületada

20.03.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

On arvestatav võimalus, et kuld ületab tootluselt aktsiaturge vähemalt selle kümnendi lõpuni, sest ajalooliselt on taolised trendid kestnud 10-15 aastat.

Üks viis hindamaks, kuivõrd atraktiivne investeering on kuld, on võrrelda kulda ajalooliselt teiste varaklassidega. Olgu selleks aktsiad, kinnisvara, võlakirjad või muud varad. Selline võrdlus aitab mõista, kus me suuremas pildis oleme.

Selles artiklis vaatame ühte mõõdikut, milleks on Dow Jonesi aktsiaindeksi ja kulla untsihinna suhtarv.

Dow Jones on üks vanimaid ja tuntumaid aktsiaturu indekseid. See järgib USA 30 suurettevõtte aktsiate liikumisi. Indeksis on teiste seas ettevõtted nagu Apple, Coca-Cola ja Microsoft. Indeks ei arvesta ettevõtete makstud dividende.

Allpool oleval graafikul on välja toodud Dow Jonesi indeksi ja kulla suhtarv. Ehk mitu untsi kulda tuleb välja käia ühe Dow osaku eest. Kui see suhtarv kasvab, siis ületavad aktsiad kulda. Kui graafik langeb, ületab kuld aktsiaid.

Hetkel kaupleb Dow osak 45 800 punkti juures. Kulla hind on aga 4570 dollarit untsist. Kui me need kaks arvu omavahel jagame, saamegi Dow/kulla suhtarvu:

45 800/4570 = 10,02
Ehk üks Dow Jonesi osak on väärt 10,02 untsi kulda

Aktsiad ja kuld on üksteise suhtes tsüklilised

Esiteks vaatame lineaarset graafikut – ehk suhtarvu teljel on vahemikud võrdsed. Siit on hästi näha, kuidas Dow indeks ja kuld on üksteise suhtes liikunud viimase sajandi jooksul tsükliliselt.

Absoluutsetes ekstreemumites on Dow ja kulla suhe olnud ajalooliselt 0,99 juures (1980), 1,5 juures (1896),1,9 juures (1933) ning 6,4 juures (2011). Absoluutsetes tippudes on suhtarv olnud aga koguni 20-45 vahel. Kõrgeim tase pärineb 1999. aastast, mil USA aktsiaturgudel oli tehnoloogiamull.

Järgmiseks vaatame TradingView keskkonnas koostatud logaritmilist graafikut. Kuna tegemist on suhtarvuga, siis annab logaritmiline skaala liikumiste võimalikust ulatusest parema ülevaate. Näiteks kui suhtarv langeb 40 pealt 20 peale, siis on see sama suur muutus, kui langemine 4 pealt 2 peale. Just sellel põhjusel on logaritmiline skaala parem, sest suhtarvu puhul peegeldab see liikumise tegelikku ulatust paremini.

Allpool oleval graafikul joonistuvad tsüklid hästi välja.

Pöörased 20ndad ning 1970ndate inflatsioonikriis

Graafik algab 1986. aastast, mil suhtarv oli 1,5 juures. Seejärel tulid pöörased 20ndad, mil aktsiad kallinesid väga kiiresti. Suhtarv jõudis vaid mõnekümne aastaga kümnekordistuda. Seejärel toimus USA aktsiaturgudel ajaloo suurim langus ning suhtarv kukkus vaid nelja aastaga 1,9 peale (ehk kuld kallines nelja aastaga aktsiate suhtes 10 korda).

Seejärel algas jälle aktsiate kuldaeg. Aastatel 1933-1965 liikus see kiiresti üles, sest USA majandus kasvas pärast majanduskriisi ja II maailmasõda väga kiiresti. Aktsiad saavutasid kulla suhtes tipu Vietnami sõja alguses, samuti hakkas USA valitsus tollel perioodil eelarve puudujääki suurendama ning trükkis rohkem raha, kui oli selle tagatiseks kulda.

Kõik see viis lõpuks 1971. aastal kullastandardist loobumiseni, millele järgnesid läänemaailmas suured inflatsioonilained ja kulla hüppeline hinnatõus. Aastatel 1965-1980 ületas kuld Dow aktsiaindeksi tootlust pea 30-kordselt.

1980. aasta hinnatipus maksis üks Dow osak vaid 0,99 untsi kulda. Tegemist on absoluutse ajaloolise põhjaga – ehk aktsiad olid kulla suhtes äärmiselt alahinnatud. Järgnes USA aktsiaturgude üks suurimaid tõusuperioode, kus Dow indeks tõusis kulla suhtes vähem kui 20 aastaga 45 korda (!).

Tehnoloogiamulli lõhkemine ja kulla võidukäik

90ndatel oli USAs interneti- ja tehnoloogiaaktsiate buum, mis kasvas üle mulliks. Mulli tipus ehk 1999. aastal tuli ühe Dow osaku eest välja käia lausa 45 untsi kulda.

Aktsiamull lõhkes ning kuld hakkas kallinema, millele aitasid kaasa ka USA riigivõla kasv ning Lähis-Ida sõjad. Suurema hoo sai kuld veel sisse 2008. aasta finantskriisi järel. Suhtarv jõudis madalpunkti 2011. aastal, mil see oli 5,7.

Paljud ootasid, et keskpankade rahatrükk toob 2010ndatel kaasa suured inflatsioonilained. Seda aga ei juhtunud, sest globaalses majanduses oli mitmeid deflatsioonilisi jõude. Samuti ei jõudnud suur osa trükitud rahast finantssüsteemist ega pankadest reaalmajandusse. See trükitud raha hakkas hoopis kergitama varade hindu – kaasa arvatud aktsiaturge. Aktsiad taastusid ning suhtarv jõudis 2018. aastaks tagasi 22 juurde.

Kuld võib ka edaspidi aktsiaid ületada

Viimasel ajal on kuld jälle aktsiaid ületama hakanud ning see on kestnud ainult mõned aastad. Ajalugu vaadates kipuvad need tsüklid küllaltki pikalt kestma (ainuke erand on 2011-2018 aktsiate tõus).

Ootan, et suhtarv langeb veel märkimisväärselt madalamale. Hetkel on meil suur probleem riigivõlgadega ning dollar on kaotamas oma reservvaluuta staatust. Need protsessid pole veel lahendust saanud ning uut tasakaalupunkti pole leitud. Kui me peaks läänemaailmas nägema massiivset võlakriisi või inflatsiooni, võib suhtarv kukkuda ka 1st madalamale. Sellisel juhul oleks kuld juba kindlasti suures maania ja mulli faasis.

Üldiselt prognoosin, et suhtarv langeb vähemalt 3-5 vahemikku. Struktuursed põhjused, miks kuld peaks ka edaspidi kõrget tootlust näitama, püsivad. Ja üldiselt kipuvad aktsiate/kulla tsüklid kestma 10-15 aastat, mitte paar aastat. See muidugi ei tähenda, et kõiki aktsiaid peaks kullaks vahetama. Kõiki mune ei peaks ühes korvis hoidma ja investori jaoks on eelkõige olulised osakaalud.