Arvamus: miks kuld on alles oma teekonda alustamas

20.10.2025
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kuld võib olla küll palju kallinenud, aga investorite portfellides on igavikulise metalli osakaal jätkuvalt madal, kirjutab Bloombergi kolumnist Merryn Somerset Webb.

Järgnevalt avaldame Merryn Somerset Webbi arvamusloo täismahus:

„Kui kuidagi saab üldse igavikku puudutada, siis kulla puudutamine on sellele kõige lähemal.“

Nõnda ütles äsja avaldatud raamatu Secret History of Gold autor Dominic Frisby. Kuld tekkis enne päikesesüsteemi algust toimunud tähtede plahvatuste käigus ning täna on see täpselt samasugune nagu loomise hetkel. Seda ei ole võimalik hävitada, muuta või laboris juurde luua. Kaevake üles Rooma-aegne münt ning näete, et selle sära ei ole tuhmunud.

„See väike kogus kulda sinu sõrme ümber pole mitte ainult vanem kui Maa. See on vanem kui kogu päikesesüsteem,“ ütleb Frisby. Selline lähenemine on vaieldamatult mõjuv, kuid nõnda on lihtne romantikasse ära kaduda. Meie siin Merryn Talks Money saates romantikale aga ei keskendu. Igavik on meie jaoks väiksem mure kui hind.

Kuld ületas 4000 dollari taseme ning kõik suurpangad on oma hinnasihte kiiresti uuendanud. Hõbe murdis läbi 50 dollari tasemest. See kõik on meie jaoks loogiline. Fraas „väärtuse lahjendamise panus“ (debasement trade) võib olla jõudmas peavoolu alles nüüd, aga pabervaluutade väärtuse lahjendamine ise ei ole mitte midagi uut. Kui olete hoidnud varasid näiteks naelsterlingis, siis olete alates 2020. aastast kaotanud 20 protsenti ostujõust. Kuld on ainuke aastatuhandete pikkuse ajalooga vara, mis on inimesi ostujõu languse eest kaitsnud.

Muutused geo-ökonoomikas

Igaühel peaks olema vähemalt natukene kulda. Küsimus on pigem selles, kui palju ja kui pikalt tuleks seda hoida? Hind on tõusnud 4000 dollarini ja tavapäraseid hindamismeetodeid kasutades ei ole see enam odav (kui igavikule on üldse võimalik panna külge hinnasilti). Äkki on see lihtsalt 6000 aastat kestnud mull? Võib-olla on asjad hoopis teisiti? Hiljutine nõudluse kasv algas keskpankade ostudega. Ilmselgelt saavad need turuosalised aru, et midagi on muutunud süsteemis, mida meie kutsume geo-ökonoomikaks.

Maailmas, kus ameeriklasi ei usaldata enam 100 protsenti (Venemaa varade konfiskeerimine oli pöördepunktiks), on arusaadav, et kulda kui geopoliitiliselt neutraalset reservvara tahavad hoida eelkõige need keskpangad, kes pole kindlad, kelle poolele nad lõpuks jäävad (lisaks ka need, kes on poole juba valinud).

Kuld on üks ja ainus: see on puhas jõukus, mis ei ole kellegi teise kohustus. Kui sa midagi muud pikaajaliselt ei usalda, siis sa ostad kulda.

Kas jaeinvestorid tunnevad samuti neid muutuste tuuli? Pagemine füüsilisse kulda (sotsiaalmeedias kirjutatakse palju füüsiliste kuld- ja hõbeplaatide puudusest) ja kullaga seotud börsil kaubeldavatesse fondidesse võib olla lihtsalt seotud sellega, et inimestel on hirm millestki ilma jääda (FOMO, fear of missing out). Kuid see võib olla ka inimeste soov leida finantsiliselt midagi kindlat – maailmas, mis on ebakindel.

See võib olla seotud ka geopoliitilise ebastabiilsusega (külm sõda Hiinaga?) ja instinktiivse arusaamaga, et läänemaailma võlatasemed ja riigieelarvete puudujäägid on jätkusuutmatud. Ainuke pääsetee sellest olukorrast on valuutade väärtust vähendada. See võimaldaks alandada ka võlataset. Võlakriisi oht ei ole seega kuhugi kadunud.

Viimaks üks noot väärtusest ning väärtuse tajumisest. Muidugi, kui sa oled kullaga juba suurt rikkust teeninud, siis võib-olla on aeg investeeringuid veidi tasakaalustada ja portfelli hajutada. ByteTree Researchi analüütik Charlie Morris juhib aga tähelepanu sellele, kui palju moodustavad kulla börsil kaubeldavad fondid (ETFid) maailma turgude koguväärtusest – umbes 2,9 protsenti. See on pool Nvidia turuväärtusest! Kui numbritesse niipidi sisse vaadata, siis ei tundu kuld enam eriti kallis?

Kui te ei ole veel tutvunud kullakaevandajate aktsiatega, siis ehk on selleks nüüd õige aeg. Kuigi kaevandusaktsiatel on juba praegu olnud väga hea periood, siis on kaevandajad jätkuvalt kullaga võrreldes alahinnatud (arvestades seda, kuivõrd suureks muutuvad kaevandajate rahavood 4000-dollarise hinna juures). Keskpangad kaevandusaktsiaid ei osta. See on ka põhjus, miks kaevandajad on kullast endast hiljem tõusma hakanud. MSCI kullakaevandajate indeksi hinna ja kasumi suhe (PE) on vaid 13. Erinevalt keskpankadest on sinul võimalik osta ka kaevanduste aktsiaid.