Bank of America: kuld ületab ka edaspidi aktsiaid, hõbe võib jõuda 300$ untsist

12.01.2025
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kuld saab ka tänavu investorite jaoks olema võtmetähtsusega riskide maandaja. Samal ajal viitab ajalugu sellele, et hõbeda hind võib jõuda 135 ja 309 dollari vahemikku, teatas Bank of America metallituru uuringute juht Michael Widmer.

„Kuld paistab teiste varade seast silma ka edaspidi ning ületab tänavu jälle aktsiaindeksite tootlust,“ ütles Widmer eelmisel nädalal avaldatud raportis. Bank of America (BofA) näeb kullaturul olukorra kitsenemist (piiratud pakkumist ja suuremat nõudlust) ning seda, et kuld toimib ka tänavu olulise kaitsevarana, vahendab Kitco News.

BofA teatel ootavad nad hinnakasvu nii kullale, hõbedale, plaatinale kui ka pallaadiumile. Panga hinnangul jõuab kulla hind sellel aastal 5000 dollarini untsist.

Hõbe on riskialtimale investorile

Widmeri sõnul võiks riskialtimale investorile huvi pakkuda just hõbe. Tema sõnul on hetkel kulla ja hõbeda hinnasuhe 59 juures, mis viitab sellele, et hõbe võib tootluselt ka edaspidi kulda ületada. Widmer tõi välja, et 2011. aastal langes hinnasuhe 32 juurde – see tähendaks täna 135 dollarist hinda. 1980. aastal langes see aga 14ni, mis tähendaks täna 309 dollarist hinda.

Detsembris avaldatud iga-aastases ülevaates ütles Widmer, et väärismetallid kallinevad seni, kuni tõusutrendi vedavad aluspõhjused püsivad. Tema sõnul ei lõpe ükski tõus lihtsalt varasema hinnatõusu tõttu.

„Ma olen mitu korda välja toonud, et kullaturg on korduvalt olnud nii-öelda üleostetud (overbought). Kuid tegelikult on laiemas pildis kulda jätkuvalt vähe investeeritud (underinvested),“ ütles ta. „Portfellides on jätkuvalt palju ruumi kulla osakaalu kasvuks.“

Professionaalid ja ülirikkad „alainvesteeritud“

Widmer lisas, et tema hinnangul pole tõusu toetav keskkond niipea muutumas.

Widmer tõi välja, et 5000dollarise untsihinnani jõudmiseks piisab vaid investeerimisnõudluse 14protsendilisest kasvust. Kui investeerimisnõudlus peaks kasvama 55 protsenti, mis ei ole kaugeltki välistatud, viiks see untsihinna järgmisel aastal juba 8000 dollarini.

Investeerimisnõudlus on viimastel kuudel järsult kasvanud, sissevool kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF) on tõusnud kõrgeima tasemeni alates 2020. aastast. Peamiselt on kasvu vedanud jaeinvestorid.

Widmeri sõnul on olemas veel üks võtmetähtsusega investorite grupp, kes on kullaturgu siiani suuresti ignoreerinud. See võib aga uuel aastal muutuda. Analüütik täpsustas, et kuigi kuld moodustab kogu finantsturgude väärtusest juba 4 protsenti, siis professionaalsete ja suuremate investorite (high-net-worth investors) portfellides on kulla osakaal jätkuvalt väike. Widmeri sõnul hoiavad viimased kullas praeguse seisuga vaid umbes 0,5 protsenti varadest.

Riigivõlakirjad kaotavad usaldusväärsust

Huvi kulla vastu on kasvamas ajal, mil aastakümneid etaloniks olnud portfelli jaotus 60/40 on oma usaldusväärsust ja aktuaalsust kaotamas. Jutt käib mudelportfellist, kus 60 protsenti varadest on paigutatud aktsiatesse ning 40 protsenti niinimetatud “kõrge kvaliteediga” võlakirjadesse (peamiselt riigivõlakirjad). Sellist jaotust on propageeritud aastakümneid, kuid nüüd on võlakirjade roll mudelportfellis sattunud küsimärgi alla.

Widmeri sõnul näitavad uuemad uuringud, et 20protsendiline kulla allokatsioon võib olla efektiivsem strateegia. „Kui teha mudelite põhjal analüüsi alates 2020. aastast, siis oleks enam kui 20protsendiline kulla allokatsioon olnud igati õigustatud. Praegu võiks isegi 30protsendilist osakaalu õigustada.“

Widmer ootab, et ka keskpankade kullaostud jätkuvad, vaatamata sellele, et kulla osakaal reservides on juba praeguseks märgatavalt kasvanud.

Analüütik tõi välja, et keskpankade kullareservid on juba ületanud USA riigivõlakirjade osakaalu riikide reservides. Widmeri sõnul on kulla osakaal keskpankade varudes keskmiselt 15 protsenti. BofA mudelite järgi oleks reservid täielikult optimiseeritud kui kulla osakaal reservides tõuseks 30 protsendini.

Kui võtta kõik riigid kokku ja vaadata kulla osakaalu reservides globaalselt, ulatub see 26 protsendini. See on tunduvalt suurem kui keskmine osakaal (15 protsenti). Seda põhjusel, et suur osa reservidest on koondunud väikse hulga keskpankade kätte, kes hoiavadki reservidena peamiselt vaid kulda (nt USA, Prantsusmaa, Itaalia).

Investorid saavad hajutamisest kasu

„Vahet pole, millist portfelli vaadata, kas keskpanga või institutsionaalse investori oma, nad kõik võivad kulla kaudu varade hajutamisest kasu saada,“ ütles Widmer.

Ta lisas, et kulla eelmise aasta meeletu hinnatõus tähendab, et paljudel portfellihalduritel on raske uuel aastal kulda ignoreerida.

„Kuld on olnud viimastel aastatel üks parima tootlusega varaklasse,“ ütles ta. „Me kuuleme kogu aeg juttu, kuidas kuld ei paku rahavoogu ja selle hoiustamine on kallis. Küsitakse, mis on selle point? Kui vaadata lihtsalt seda, kuhu suunas asjad liiguvad, siis on kuld panustanud paljude portfellide kasvu. Ma arvan, et numbrid räägivad enda eest.“

Widmer lisas, et uuel aastal on oluline jälgida USA rahapoliitikat. Tema mudelite järgi on intresside langetamine ajal, mil inflatsioon on üle 2 protsendi, toonud kaasa keskmiselt kulla 13protsendilise aastase hinnatõusu.