Brasiilia keskpank on hakanud massiliselt kulda ostma

12.12.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Keskpangad, kes ostsid kolmandas kvartalis sadu tonne kulda, on novembris ostudega jätkanud. Kõige märkimisväärsemaks võib pidada asjaolu, et Brasiilia on massiliselt kulda ostnud juba kolm kuud järjest.

Maailma Kullanõukogu vanemanalüütik Krishan Gopaul ütles, et novembri suurimateks ostjateks olid Brasiilia ja Poola. Seda ajal, mil kulla hind oli pärast oktoobrikuu rekordeid konsolideerumas.

Hiina, kes on kullaturul olnud alates 2022. aastast üks aktiivsemaid riike, ostis novembris ametlike andmete järgi vaid ühe tonni kulda. See tähendab, et avalikustatud andmete kohaselt on Hiina tänavu ostnud kokku 26 tonni kulda. Financial Times kirjutas aga hiljuti, et Hiina kullaostud võivad olla tegelikult 10 korda suuremad.

Brasiilia on kerkinud Poola kõrval suurimaks ostjaks

Poola keskpank ostsis novembris kokku 14 tonni kulda ning praeguseks on nende reservid kasvanud 544 tonnini. Veel 2018. aastal oli Poolal reservides umbes 103 tonni kulda. Riigi eesmärk on viia kulla osakaal keskpanga varudes 30%-ni.

Teine suur ostja oli Brasiilia, kes soetas 11 tonni kulda. Riik on viimase kolme kuuga ostnud kokku 43 tonni kulda ning praeguseks on nende reservid kasvanud 172 tonnini. Tõenäoliselt tõustakse terve aasta lõikes maailma kullaostjate edetabelis Poola järel teisele kohale.

Eelmisel kuul oli aktiivne ka Usbekistani keskpank, kes suurendas reserve 10 tonni võrra. Hetkel on riigil kokku 380 tonni kulda, kaks tonni vähem kui aasta alguses. Usbekistan teeb nii ostu- kui müügitehinguid aktiivsemalt kui teised keskpangad.

Kasahstani keskpank ostis novembris 8 tonni kulda. Praeguseks on nende varud kasvanud 333 tonnini, mida on 49 tonni võrra rohkem kui aasta alguses.

Jälle tõusis aktiivseks ostjaks ka Tšehhi keskpank, kes soetades kokku 1,6 tonni kulda. Tšehhi on tänavu ostnud kokku 20 tonni kulda.

Keskpankade nõudlus püsib tugev ja laiapõhjaline

Maailma Kullanõukogu (WGC) prognoosis oma kolmanda kvartali raportis, et tänavu ulatuvad keskpankade ostud 750-900 tonnini. Viimase kolme aasta jooksul (2022-2024) on keskpangad iga aasta ostnud vähemalt 1000 tonni kulda. Kuigi tänavune number saab olema sellest madalam, siis on ostud pikaajalisest keskmisest ikkagi tunduvalt kõrgemal.

Lisandunud on ka uusi ostjaid ja kuigi kogused on veidi langenud, siis kullaturul aktiivsete keskpankade hulk on kasvanud.

WGC teatas, et keskpankade nõudlus püsib tugev ja laiapõhjaline. Seda vaatamata asjaolule, et hinnad on tänavu väga järsult tõusnud. Kuld on sel aastal kallinenud 65 protsenti ning unts maksab 4330 dollarit. Kullaturul on tegemist parima aastaga alates 1979. aastast.

“Kuigi on ebatõenäoline, et 2025. aasta kogunõudlus eelnevate aastate tasemetele küündib, siis üldiselt on nõudluse struktuur väga tervislik,” ütlesid WGC analüütikud. “Reservide haldajate jaoks on selge, et kulla strateegiline tähtsus pole kuhugi kadunud ja trend on jõus.”