Financial Times: Hiina võib olla ostmas 10 korda rohkem kulda kui avaldatakse

21.11.2025

Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Hiina on saladuskatte all loobumas USA dollaritest ning nende raporteerimata kullaostud võivad ametlikest numbritest olla enam kui 10 korda suuremad, ütlevad mitmed analüütikud. Salajased ostud annavad aimu, kust pärineb suur osa hinnatõusu tekitanud nõudlusest, kirjutab Financial Times.

Avalikult on Hiina kullaostud olnud tänavu niivõrd tagasihoidlikud, et vähesed usuvad nende numbrite paikapidavust. Augustis osteti ametlikult 1,9 tonni, juulis 1,9 tonni ning juunis 2,2 tonni.

Kaubandusandmetele tuginevad Société Générale analüütikud hindavad, et Hiina tänavused kullaostud võivad reaalsuses ulatuda 250 tonnini, moodustades enam kui kolmandiku keskpankade nõudlusest.

Riigi saladuskatte all tehtavad ostud muudavad kauplejate ja analüütikute elu raskemaks – kui täpseid nõudluse mahte ei teata, siis on ka raskem prognoosida, mis suunas turg liigub. Hetkel domineerivad turul aga just keskpangad, kelle ostud on viimase sajandi suurimad.

“Hiina ostab kulda osana dedollariseerimise strateegiast,” ütles investeerimisfirma Carlyle energiainvesteeringute juht Jeff Currie. Ta lisas, et tema ei üritagi ära arvata, kui palju Hiina keskpank kulda ostab.

“Nafta liikumist saab jälgida satelliitide kaudu, aga kulla puhul seda teha ei saa. Ei ole võimalik täpselt teada, kuhu see läheb ja kes seda ostab,” selgitas Currie.

Kaubandusandmed maalivad uue pildi

Kauplejad ütlevad, et nõudluse allikate tuvastamiseks kasutatakse aina enam alternatiivseid meetodeid. Näiteks vaadatakse järjestikuste seerianumbritega 400-untsiste kullakangide liikumist. Enamasti rafineeritakse need Šveitsis või Lõuna-Aafrikas, seejärel jõuavad need Londonisse ja sealt edasi lennukiga sihtriikidesse. Just selle kaubandustee vaatlemisel püütakse aru saada, kui suur osa kullast liigub Hiina.

“Sellel aastal inimesed ametlikke numbreid küll ei usu, eriti Hiina puhul,” ütles Jaapani Kullaturu Assotsatsiooni direktor Bruce Ikemizu. Tema hinnangul võivad Hiina kullareservid ulatuda 5000 tonnini – enam kui kaks korda kõrgemad sellest, mida riik avaldab.

Keskpangad on viimastel aastatel massiliselt kulda kokku ostnud, sütitades hinnaralli, mis viis untsihinna oktoobris 4300 dollarist kõrgemale. Viimase kümnendi jooksul on kulla osakaal keskpankade reservides (välja arvatud USA) kasvanud 10 protsendilt 26 protsendini, selgub Maailma Kullanõukogu andmetest. Sellega on kullast saanud USA dollari järel maailma suuruselt teine reservvara.

Ent järjest väiksemat osa nendest ostudest raporteeritakse IMFile, kes kogub andmeid vabatahtlikkuse alusel. Selle aasta kolmandas kvartalis on vaid kolmandiku ostude puhul teada, kes on olnud kulla ostja. Veel neli aastat tagasi oli see näitaja 90 protsendi juures, selgub Maailma Kullanõukogu andmetest.

Keskpangad võivad karta rikkuda suhteid USAga

Keskpangad võivad oste salajas hoida, sest püüavad hoiduda liigsest tähelepanust turul. Samuti võidakse neid varjata poliitilistel põhjustel. Osad kardavad, et avalik kullaostmine, mida nähakse kui dollarist eemaldumist, võib kahjustada suhteid Trumpi administratsiooniga.

“On väga loogiline, et vajadusel raporteeritakse vaid minimaalne osa, sest kardetakse USA vastumeetmeid,” ütles Šveitsi rafineerimistehase MKS Pamp analüütik Nicky Shiels. “Kulda nähakse selgelt kui riskimaandajat USA vastu. Paljude arenevate turgude keskpankade huvides on oma oste täielikult mitte avalikustada.”

Samuti on võimalik, et need, kes soovivad kulda müüma hakata, ei taha info avalikustamisega hinda kukkuma panna. Ühendkuningriigi tolleaegne kantsler Gordon Brown teatas 1999. aastal, et riigi keskpank müüb poole oma kullareservidest. Kulla hind reageeris langusega ning lõpuks saadi müügi käigus untsi eest keskmiselt 275 dollarit (tänaseks on hind 15 korda kõrgem). Kulla hind saavutas oma absoluutse põhja 1999. aasta augustis, mil unts maksis 253 dollarit.

Société Générale analüütik Michael Haigh ütles, et selline läbipaistmatus on muutnud kullaturu unikaalseks ja samas keeruliseks, erinevalt naftast, kus tootmist reguleerib peamiselt OPEC.

“Kullaturu puhul seisneb erinevus selles, et keskpankadesse ja nendest välja liikuv kuld omab suurt mõju turule. Kuna selle osas ei ole aga kunagi lõplikku selgust, siis on see suurem probleem,” selgitas Haigh.

Hiina on maailma suurim kullatootja

Hiina on maailma suurim kullatootja ja –tarbija, samal ajal on turu läbipaistvus aga üks madalamaid. Selle tõttu peavad analüütikud kaubandusandmete põhjal omaenda mõõtmismeetodid leiutama ja numbrid tuletama.

Ametlikult on Hiina keskpank tänavu ostnud vaid 25 tonni kulda. Tavaliselt hoitakse reservkulda Shanghais või Pekingis. Keskpangal on kullaostude osas ühe- ja viieaastased eesmärgid. Üks endine keskpanga liige ütles Financial Timesile, et praegu ollakse eesmärkidest suurelt maas.

Oste ei teosta mitte ainult keskpank, vaid ka mitmed valitsusasutused, näiteks Hiina riiklik investeerimisfond ning sõjavägi, kes ei pea oma kullavarusid avalikustama.

Üks võimalus Pekingi oste jälgida on vaadata Ühendkuningriigi kullaeksporti Hiinasse, sest suurte kullakangidega, mida keskpangad ostavad, kaubeldakse peamiselt Londonis. Seda meetodit kasutades hindab Société Générale, et Hiina impordib tänavu umbes 250 tonni kulda.

Teine võimalus on arvutada välja Hiina netoimpordi ja kodumaise kullatootmise vahe. Seejärel tuleb lahutada sellest kogus, millesse investeerivad kohalikud kommertspangad või mida ostavad jaesektori tarbijad.

Pekingi konsultatsioonifirma Plenum Research kasutas just seda meetodit. Leiti, et ametlike ostude ja välja arvutatud numbrite vahe oli 2023. aastal 1351 tonni ja 2022. aastal 1382 tonni – need numbrid on enam kui kuus korda suuremad sellest, mida Hiina vastavatel aastatel oma ametlike ostudena raporteeris.

Pildi muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et Hiina on maailma suurim kullakaevandaja, moodustades globaalsest tootmisest mullu 10 protsenti. See tähendab, et neil on võimalik reservidesse osta ka kodumaal toodetud kulda.

Samal ajal, kui enda kullareserve suurendatakse, soovib Hiina enda juurde hoiule saada ka teiste arenevate riikide kullareserve. Kambodža nõustus hiljuti värskelt ostetud kulla, mille eest tasuti jüaanides, hoiustama Shanghai kullabörsi hoidlates Shenzhenis. Hiina keskpank Financial Timesi kommentaaripalvetele ei vastanud.

Paljud analüütikud ei soovi hakata spekuleerima, kuivõrd suured Hiina kullaostud tegelikult on.

“Seda pole võimalik teada,” ütles BullionVaulti uuringute juht Adrian Ash. “Igasugune moodus selle teadasaamiseks hõlmab endas Hiina füüsilise kullaturu mõistatust.”