Goldman Sachs: isegi väike raha liikumine riigivõlast kulda tooks suure hinnatõusu

15.12.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Investeerimispank Goldman Sachs on seadnud kulla järgmise aasta hinnasihiks 4900 dollarit untsist. Eelmisel nädalal teatati, et prognoosi võidakse veelgi tõsta, sest kiireks hinnatõusuks piisab sellest, kui kas või väike osa investorite rahast liigub võlakirjadest kulda.

„Investorid räägivad aina rohkem sellest, et kulla osakaalu tuleks portfellides suurendada,“ ütlesid panga analüütikud. Nende sõnul moodustab kuld jätkuvalt investorite varapaigutustest vaid väikse osa. Kui varade hajutamisel hakatakse kulda kasutama senisest rohkem, siis võib see muuta kulla atraktiivsemaks suurema hulga turuosaliste jaoks.

„Me näeme, et 2026. aasta lõpuks võiks hind jõuda 4900 dollarini untsist,“ teatasid Goldmani analüütikud. „Kasv ei saa olema nii kiire kui tänavu, aga kaks peamist kulla hinnatõusu faktorit veavad turgu ka uuel aastal.“

Veel suvel prognoosis Goldman Sachs, et kulla hind jõuab 2026. aasta keskpaigaks 4000 dollarini untsist. Praeguseks on see tase juba ületatud ning pank on oma hinnasihte järjepanu tõstnud.

Esimene hinnatõusu soodustav faktor on struktuurselt suuremad keskpankade ostud. „Alates sellest, kui Venemaa keskpanga reservid 2022. aastal külmutati, hakkasid reservide haldajate häirekellad helisema. Saadi aru, et kuld on ainuke turvaline vara, mida saab hoiustada kodumaal ja mida ükski teine riik ei saa konfiskeerida.“

Teine hinnatõusu soodustav faktor on Föderaalreservi intressikärped. „Kui Föderaalreserv langetab intresse, kipuvad investorid rohkem kulda ostma,“ ütles Goldman Sachsi uuringute juht Daan Struyven. „Meie ökonomistid prognoosivad, et intressimäärasid kärbitakse veel 0,75 protsendipunkti võrra.“

„Turgu toetavad nii keskpankade ostud kui ka erainvestorid,“ võttis Struyven kokku.

Kulla suureks hinnatõusuks piisab väiksest kapitali liikumisest

Struyveni sõnul on investorid paigutanud kulda kümneid kordi vähem raha kui võlakirjadesse. „Sellest, kui suureks võib hinnakasv kujuneda, annab aimu kullaturu suhteline väiksus. Kui vaadata maailma kullaga tagatud börsil kaubeldavaid fonde (ETFid) ja võrrelda seda USA riigivõlakirjade turuga, siis on vahe 70-kordne,“ ütles Struyven.

“Kui investorid müüvad  kas või väikse osa turul kaubeldavatest võlakirjadest ja saadud raha kulda paigutavad, võib see tuua suure hinnatõusu,” lisas ta. See on ka üks põhjustest, miks Goldman Sachs on toorainete hulgast just kulla suhtes eriti positiivselt meelestatud.

„Baasstsenaariumi kohaselt on tõusupotentsiaal kõrge ning riskid on ülespidised. See tähendab, et kui riskid realiseeruvad ja kapital liigub kiiremini, siis tõuseb ka hind järsemalt,“ kirjutasid Goldmani analüütikud värskes raportis. Pank ootab, et jaeinvestorite raha voolab ka edaspidi aina rohkem kulda.

Goldman prognoosib, et kulla kokkuostmist jätkavad järgmisel aastal ka keskpangad. Kui tänavu on ostetud keskmiselt 80 tonni kulda kuus, siis tuleval aastal peaks see number ulatuma 70 tonnini kuus. Keskpankade jätkuvalt kõrge ostuhuvi põhjuseks on asjaolu, et arenevate turgude keskpangad soovivad järjest enam loobuda dollariga otseselt seotud investeeringutest. Viimaseid asendatakse just poliitiliselt neutraalse kullaga.

Kulla hind on tänavu tõusnud 65 protsenti. Sellele on kaasa aidanud nii keskpankade kullaostud, jaesektori investeeringute kasv, nõrgem dollar ning üleüldine huvi kasv kulla vastu.

Goldmani analüütikute sõnul on kulda voolanud raha hulk küll suur, ent mitte ülemäära suur. „Kui vaadata ETFe ja turu ootuseid intressimäärade osas, siis on kulda paigutatud vahendite mahud meie mudelitele vastavad. Raha pole paigutatud ei liiga palju ega ka liiga vähe,“ täpsustasid analüütikud.