Goldman Sachs: kulla hind jõuab järgmisel aastal 4000$ untsist

15.04.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

USA suurim investeerimispank Goldman Sachs ning Šveitsi suurim pank UBS tõstsid järjekordselt kulla hinna prognoose, sest keskpankade nõudlus saab olema oodatust veelgi suurem ning aina rohkem investoreid otsib kaitset majanduslanguse ja geopoliitiliste riskide eest.

Goldman Sachsi analüütikud ootavad, et kulla hind tõuseb selle aasta lõpuks 3700 dollarini untsist. 2026. aasta keskpaigaks peaks untsi hind nende hinnangul jõudma juba 4000 dollarini. UBSi strateegid ootavad, et aasta lõpus kaupleb kuld 3500 dollaril.

Ekstreemse riskistsenaariumi täitumisel ehk kaubandussõja ja majanduslanguse halvimate stsenaariumite korral võib kuld selle aasta lõpuks tõusta ka 4500 dollarini, ütlesid Goldmani analüütikud.

Kiire tõus on jätkunud

Kulla hind kerkis eelmisel nädalal dollarites 6,6 protsenti, mis on suurim nädalane tõus alates 1999. aastast. Esimeses kvartalis kallines kuld lausa 19 protsenti, tõustes kvartaalselt kiireimas tempos alates 1986. aastast.

Kõige värskem rekord pärineb selle nädala esmaspäevast, mil unts tõusis 3245 dollarini. Veel eelmise aasta alguses kauples kuld 2000 dollari tasemest madalamal. Praegu kaupleb kuld 3220 dollari juures.

Goldmani analüütikud ütlesid, et keskpankade nõudlus kulla järele saab tänavu olema umbes 80 tonni kuus. Varem prognoositi vastavaks numbriks 70 tonni. Majanduslanguse riskide kasv võib veelgi suurendada ka sissevoolu kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF), lisasid nad.

Raha sissevool fondidesse on oodatust suurem

„Viimased voolud [ETFidesse] on meid ülespidiselt üllatanud, mis tõenäoliselt peegeldab majanduslanguse riskist tulenevat nõudluse kasvu. Samuti on rolli mänginud riskantsemate varade hinnalangus,“ ütlesid Goldmani analüütikud. Goldmani hinnangul on tänavu majanduslanguse tõenäosuseks 45 protsenti. „Kui majanduslanguse stsenaarium läheb täide, siis võib sissevool ETFidesse veelgi kasvada, viies hinna aasta lõpuks 3880 dollarini untsist.“

Allpool olevalt graafikult on näha, kuidas kulla sissevool börsil kaubeldavatesse fondidesse on tänavu järsult kasvanud. Eelkõige on hüppeliselt kasvanud ameeriklaste investorite huvi kulla vastu.

Samal ajal ootab Šveitsi suurim pank UBS Group, et nõudlus kulla järele kasvab laiapõhjaliselt – seda nii keskpankade kui erinevate investeerimisfondide ja varahaldurite seas. Kuna globaalses kaubanduses ja geopoliitikas on toimumas suured muutused, siis suurendatakse turvaliste varade osakaalu.

Kulla osakaalu kasv portfellides

UBSi strateeg Joni Teves ütles, et investoritel on veel küllalt ruumi oma kulla osakaalu suurendada ning turule ei ole veel sisenenud „liiga palju rahvast“.

„Kulla osakaal kõikide fondide varade seas võib ületada 2020. aasta tasemed, aga see ei pruugi veel tingimata jõuda 2012-13 aastate tasemele,“ lisas Teves. Ta täpsustas veel, et kulla investorite baas on pärast 2008. aasta finantskriisi kasvanud. „Pidev ebakindlus tekitab vajaduse oma portfelli mitmekesistada, mis on kullale kasulik.“

Tevese sõnul on turul olukord muutumas mõnevõrra kitsamaks, sest kaevandusmahtude kasv on väike ning suur osa kullast on kinni keskpankade varahoidlates ja börsil kaubeldavates fondides. Need asjaolud võivad tähendada, et nõudluse kasvust tulenevad hinnaliikumised on järsemad.